Obsah (7)

§ 121§ 39§ 179§ 67§ 43§ 126§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-435 Määruse kuupäev 13. märts 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Eesti Vabariigi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule
2. veebruaril 2024 kaebuse Eesti Vabariigi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses Tartu Halduskohtu kohtuniku õigusvastase tegevusega haldusasjas nr 3-21-
3. Kaebaja põhjendab, et kohtunik tõi
4. jaanuari
5. a (kaebaja märgib ekslikult
6. jaanuar 2023) kohtuotsuses välja ebaõiged ja kaebaja mainet kahjustavad faktiväited ja väärtushinnangud. Kaebaja kirjeldab kohtuotsuses esitatud põhjendusi seoses kaebaja suhtes teostatud riskihinnangu tulemuste ja tema kõrgohtlikkusega, kaebaja põgenemisohu, enese ja teiste vigastamise ning käitumismustritega (agressiivsus, manipuleerimine ja vägivaldsus), vanglaametnikesse suhtumise, koostööga jne. Kohus on kohati viidanud vangla koostatud riskihindamisele, kuid ei ole ühtegi vangla väidet ega tõendit faktipõhiselt kontrollinud, sh ei korraldanud kohus ka kohtuistungit. Samuti ei ole kohus juhindunud asjakohasest kohtupraktikast. Hüvitamisnõude aluseks on eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste rikkumine, hingelised üleelamised, väärikuse alandamine ja maine kahjustamine. Kaebaja on nõus kompromissi sõlmimisega, kui riik maksab talle kompensatsioonina 3000 eurot. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. 3-24-435
7. Tartu Halduskohus jättis
8. veebruari
9. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 150 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 3). Kohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna on vähetõenäoline, et kohus kaebuse rahuldab.
10. Kaebaja esitas kohtule
11. märtsil 2024 täiendavad seisukohad, milles leiab, et kohus on kohtuistungi korraldamata jätmisega eiranud oma uurimiskohustust. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 5. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. veebruari
2. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 150 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja seitse päeva arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kaebaja halduskohtu
3. veebruari
4. a määruse kätte avaliku e-toimiku infosüsteemi vahendusel samal päeval. Kuna kaebaja määruse peale määruskaebust ei esitanud, siis jõustus halduskohtu määrus
5. märtsil 2024 (

§ 179lg 3, § 204 lg 1).

Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas kulgema

1. märtsil 2024 ning möödus
2. märtsil
3. Kuna
4. märts 2024 oli laupäev, siis oli riigilõivu tasumise viimane päev
5. märts 2024 (

§ 67lg 4).

Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. 6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7. Kaebaja heidab kohtule ette kohtuistungi korraldamata jätmist. Kohus selgitab, et kohtuasja läbivaatamise vorm, sh kohtuistungi korraldamine, otsustatakse pärast kaebuse menetlusse võtmist ning eelmenetluse läbiviimist (

§ 126lg 1).

Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette kohtuistungi korraldamist ettevalmistavas menetluses enne kaebuse lubatavuse kindlakstegemist. 8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2