← Eesti

2-16-18501/31

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-18501 Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2024. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A Z kohustustest vabastamise menetlus Menetlusto

) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. 7. Vastavalt

§ 2

teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. 8. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.

§ 2teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

9.

§ 175

lg 1 otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

  1. Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. 3
  2. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 12.

§ 173

lg 1 tuleneb võlgniku kohustus menetluse ajal tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

  1. Asja materjalidest nähtub, et kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnikule makstud pensioni, toimetulekutoetust, peretoetust ja sotsiaaltoetust. Võlgnikul on osaline töövõime. Võlgniku ühe kuu keskmine sissetuleku kohustamise vabastamise perioodil on olnud ca 900 kuni 1 200 eurot kuus. A Zl on kaks last, xxx. a sündinud xxx ja xxx (sündinud xxx. a, sai xxx-aastaseks xx. a). Võlgniku sissetulekud ei võimaldanud võlgnikul võlausaldajatele väljamakseid teha (TMS § 131 kohaselt sissenõuet ei saa pöörata muuhulgas sotsiaaltoetusele ja töövõimetoetusele). Võlgniku materiaalne olukord ei ole võimaldanud võlgnikul oma kohustusi võlausaldajatele menetluse ajal täita.
  2. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

Kuna kohus ei ole tuvastanud võlgniku süülist käitumist (Riigikohtu määrused 3-2-1-19-16 p 14; 3-2-1-46-13 p 11; 3-2-1-121-11 p 12), tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldada. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.