Obsah (6)

§ 112§ 121§ 39§ 179§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-98 Määruse kuupäev 26. veebruar 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Viru Vangla 13. novembri 2023. a käskkirja nr 3-23/13/

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla tunnistas
2. novembri
3. a käskkirjaga nr 3-23/1-3/242 Xi (kaebaja) süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks kolm ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja
4. oktoobril 2023 valvuri korraldusele asuda tööle.
5. Kaebaja esitas
6. novembril 2023 Viru Vanglale vaide. Kaebaja põhjendab, et tal on terviseprobleemid, mistõttu ta ei pea tööd tegema. Kaebaja ei pea töötama ka seetõttu, et tal on raha.
7. Viru Vangla andis
8. novembri
9. a kirjaga nr 6-12/343-2 kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla selgitas, et kaebajal tuleb selgelt märkida vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu, selgelt väljendatud nõue ja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. 3-24-98
10. Kaebaja esitas
11. novembril 2023 vanglale avalduse, milles selgitab uuesti, et sunniviisiline tööle sundimine on keelatud, kaebajal on terviseprobleemid ja ta ei vaja tööd finantsilistel põhjustel.
12. Viru Vanglas tagastas
13. detsembri
14. a otsusega nr 6-12/343-4 kaebaja
15. novembri
16. a vaide, kuna kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks vaide puudusi.
17. Kaebaja esitas
18. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja selgitab, et pöördub kohtusse 3-ööpäevase kartseri tõttu. Kaebaja keeldus tööst, kuna tal on terviseprobleemid. Kaebaja selgitas Viru Vanglale, et talle on määratud invaliidsuse grupp ning et psühhiaater või perearst peab ta vastuvõtule kutsuma. Kaebaja on kartserikaristuse juba ära kandnud, kuid arst ei ole teda vastuvõtule kutsunud. Kaebaja on vanglale esitanud vaide, mille vangla lahendas
19. detsembri
20. a otsusega nr 6-12/343-
21. Kaebaja palub arvestada, et tal on tütar, kellega tal ei olnud töötamisest keeldumise tõttu võimalik kohtuda. Kaebajale määrati töötamisest keeldumise eest kaheksa ööpäeva kartserit. Kaebajat karistati kaks korda. Kaebaja taotleb tunnistajate ülekuulamist ning riigilõivu tasumisest vabastamist. Samuti palub kaebaja, et kohus vastaks talle vene keeles.
22. Viru Vangla esitas
23. jaanuaril ja
24. jaanuaril 2024 kohtule vastusena kohtunõuetele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. Vangla esitas kohtule vaidluse esemeks oleva Viru Vangla
25. novembri
26. a käskkirja nr 3-23/1-3/242 ja käskkirjaga seonduva kohtueelse menetluse materjalid. Lisaks esitas vangla kaebajat puudutava varasema, s.o Viru Vangla
27. oktoobri
28. a käskkirja nr 3-23/1-3/183, millega tunnistati kaebaja süüdi VangS § 37 lg 1 nõuete rikkumises ja määrati talle distsiplinaarkaristuseks kartser viis ööpäeva katseajaga kolm kuud, ning käskkirjaga seonduva kohtueelse menetluse materjalid. Vangla selgitab, et vanglas toimus
29. a novembris isadepäeva üritus, mida kaebaja ilmselt kaebuses mõtleb. Tegemist oli motivatsiooniüritusega nendele kinnipeetavatele, kellel puuduvad distsipliiniprobleemid.
30. Tartu Halduskohus jättis
31. jaanuari
32. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu summas 20 eurot tasumiseks tähtaja 7 päeva kohtumääruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). Kohus tõlgendas esitatud kaebust ja haldusasja materjale kogumina ning sai aru, et kaebaja nõuab Viru Vangla
33. novembri
34. a käskkirja nr 3-23/1-3/242 tühistamist. Kohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna menetluskulud, s.o kaebuselt riigilõiv 20 eurot, ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ning kaebajale ei ole menetlusabi andmine

§ 112lg 1 p 1 kohaselt lubatud.

1. Kaebaja esitas kohtule
2. veebruaril 2024 taotluse, milles palus talle saata paberkandjal Tartu Halduskohtu
3. jaanuari
4. a määruse venekeelse tõlke ning esitatud taotlusest koopia. Kaebaja selgitab, et ei oska vangla tahvelarvutit kohtulahenditega tutvumiseks kasutada.
5. Tartu Halduskohus rahuldas
6. veebruari
7. a määrusega kaebaja taotluse menetlusdokumentidest koopiate saamiseks osaliselt ning saatis talle paberkandjal Tartu Halduskohtu
8. jaanuari
9. a määruse venekeelse tõlke. Ülejäänud osas jättis kohus kaebaja taotluse rahuldamata. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et kuivõrd halduskohtu
10. jaanuari
11. a määrus ja selle venekeelne tõlge toimetati kaebajale kätte elektrooniliselt juba
12. jaanuaril 2024, siis hakkas viimati nimetatud kuupäevast kulgema määruskaebuse esitamise tähtaeg. Kohus ei näinud vajadust saata kaebajale koopiat tema enda
13. veebruari 2 3-24-98
14. a taotlusest, kuna kaebajal oli võimalik dokumendist teha näiteks käsikirjaline ärakiri ning avalduse kokkuvõtlik sisu nähtub ka määrusest. Samuti on kõik haldusasja materjalid kaebajale nähtavad e-toimiku kaudu. Kuigi kaebaja selgituste järgi ei oska ta tahvelarvutit kasutada, siis on ta kohtu
15. jaanuari
16. a määruse ja selle tõlke e-toimiku kaudu siiski kätte saanud, mis tähendab, et tal on vähemalt mõningane võimekus elektrooniliselt haldusasja toimikuga tutvuda.
17. Kaebaja esitas kohtule
18. veebruaril 2024 avalduse, milles selgitab, et kui ta tahvelarvutit kasutas, siis sel hetkel keegi vangla administratsioonist näitas talle, kuidas seda teha. Kuna kaebaja ei suutnud tahvelarvutit kasutades kohtulahendit lugeda, siis paluski ta seda paberkandjal. Kaebaja ei mõista talle
19. veebruaril 2024 selgitatud menetlusdokumentidest koopiate väljastamise korda, kuna tal on terviseprobleemid, ta ei oska tahvelarvutit kasutada ning ta ei ole advokaat. Kaebaja ei ole rahul kohtuniku tegevusega. Kaebaja soovib esitatud avaldusest koopiat, kuna soovib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). KOHTU SEISUKOHT 12.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 13. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. jaanuari
2. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja seitse päeva arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kaebaja halduskohtu
3. jaanuari
4. a määruse ja selle venekeelse tõlke kätte avaliku e-toimiku infosüsteemi vahendusel
5. jaanuaril
6. Samuti saatis kohus eelnimetatud dokumendid kaebajale paberkandjal ning selgitas määruskaebuse esitamise korda. Kuna kaebaja määruse peale määruskaebust ei esitanud, siis jõustus halduskohtu
7. jaanuari
8. a määrus
9. veebruaril 2024 (

§ 179lg 3, § 204 lg 1).

Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas kulgema

1. veebruaril 2024 ning seega oli riigilõivu tasumise viimaseks päevaks
2. veebruar
3. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja esitas kohtule
3. veebruaril 2024 avalduse, milles selgitab tahvelarvuti kasutamisega seonduvat ning väljendab rahulolematust kohtu tegevuse osas. Ühtlasi taotleb kaebaja koopiat tema
4. veebruari
5. a avaldusest. Kohus võtab kaebaja esitatud põhjendused ja etteheited teadmiseks ning jääb oma
6. veebruari
7. a määruses esitatud seisukohtade juurde. Kohus lahendab järgnevalt kaebaja menetlusdokumendist koopia saamise 3 3-24-98 taotluse. Kohus on juba kaebajale
8. veebruari
9. a määruses selgitanud, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (Riigikohtu halduskolleegiumi
10. oktoobri
11. a otsus asjas nr 3-3-1-59-16, p 13;
12. septembri
13. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15). Kohus ei pea põhjendatuks saata kaebajale koopiat tema enda
14. veebruari
15. a avaldusest, mille kaebaja ise koostas ja mille sisu on talle teada. Kaebajal oli võimalik avaldusest teha näiteks käsikirjaline ärakiri. Samuti nähtub avalduse kokkuvõtlik sisu käesolevast määrusest. Kaebaja taotluse rahuldamist ei õigusta ka kaebaja soov pöörduda EIK-i. EIK-i pöördumiseks peab kaebaja esmalt ammendavalt kasutama riigisiseseid õiguskaitsevahendeid (Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 lg 1), mida kaebaja käesolevas haldusasjas teinud ei ole. Haldusasjas teeb lõpplahendi Tartu Halduskohus ning kaebajal on võimalik seda määruskaebemenetluses vaidlustada. Seega ei ole praegu EIK-i individuaalkaebuse vastuvõetavuse tingimused täidetud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse menetlusdokumendist koopia saamiseks rahuldamata.
16. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4