← Eesti

2-22-5547/48

Obsah (10)§ 162§ 138§ 423§ 3§ 657§ 163§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-5547

§ 162lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.

3.10. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõiv 420 eurot on põhjendatud menetluskulu (

§ 138lg 2).

Hinnates vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leidis maakohus, et hagejale on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi maakohtus 25 tundi. Taotlustes märgitud õigusabi osutamise maht 72,75 tundi on ülepaisutatud. Asjas on esitatud hageja poolt kaks sisulist menetlusdokumenti (hagiavaldus ja seisukoht hagi läbi vaatamata jätmisele) ja peetud üks kohtuistung. Lisaks on esitatud kaks menetluskulude nimekirja. Hagi koostamisele ja sellega seotud toimingutele, komplekteerimisele, tehnilisele tööle, erinevatele analüüsidele ja menetluskulude nimekirja koostamisele on kulunud põhjendamatult palju aega. Ka ei ole kõikide nende toimingute tulemusel esitatud kohtule menetlusdokumente. 5

(10)Põhjendatud tunnihinnaks pidas maakohus 170 eurot, sest see vastab kohtupraktikas tunnustatud ja keskmisele advokaadi tunnitasule. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuluna 4670 eurot (käibemaksuta). Apellatsioonkaebus
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 4.
  2. Kostja kordab maakohtus esitatud seisukohti, et hageja ei olnud otsuste vastuvõtmisel veel aktsionär. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-76-14, mille p 18 kohaselt võib tuvastushagi esitada isik, kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Osanikul on üldjuhul alati õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused osaühingu, selle teiste osanike või muude isikute suhtes. Seega tuleneb viidatud lahendist õigusreegel, et ühingu aktsionär võib esitada tuvastushagi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks sõltumata tema aktsionäriks saamise ajast vaid siis, kui vaidlustatav otsus mõjutab tema aktsionäriõigusi hagi esitamise ajal. Praeguse vaidluse esemeks olevad otsused ei mõjutanud hageja aktsionäriõigusi hagi esitamise ajal. 4.
  3. Hagiavalduse kohaselt rikutud õigused on rangelt seotud vaid otsuste vastuvõtmise protseduuriga. Selliseid õigusi hagejal otsuste vastuvõtmise eel ega ajal ei olnud, sest ta ei olnud aktsionär. Samuti ei saanud neid õigusi tekkida siis, kui hageja omandas aktsionäri õigusliku seisundi, sest selleks ajaks olid need õigused 17.01.2022 otsuste vastuvõtmisega ammendunud. Selleks, et käsitleda varasema aktsionäri suhtes väidetavalt toimepandud rikkumisi uue aktsionäri õiguste rikkumisena, peaks need õigused kuidagi eelmiselt aktsionärilt uuele aktsionärile üle kanduma ja see saab olla võimalik üksnes üldõigusjärgluse korras. Hageja ei ole aga ING Luxembourg panga üldõigusjärglane. Kohus sai hagis toodud asjaolude õigsuse eeldusel tuvastada vaid ING õiguste rikkumise. Sealt edasi oleks kohus pidanud hindama, kas hageja aktsionäriks saades omandas õigusjärgluse korras samad õigused ja kas neid õigusi rikutakse jätkuvalt. Kohus ei ole seda analüüsinud ega põhjendanud. Hageja ei saa olla huvitatud isikuks TsÜS § 38 lg 2 teise lause tähenduses. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 2 alusel.

Alternatiivselt tuleb hagi jätta rahuldamata. 4.

  1. Otsuste eelnõude kohta seisukohtade esitamiseks anti mõistlik tähtaeg, alternatiivselt ei ole tegemist olulise rikkumisega TsÜS § 38 lg 2 esimese lause tähenduses. 4.
  2. Õigus esitada eelnõusid kuulub aktsionärile. ING õiguste väidetavale rikkumisele kostja

§ 3lg 1 alusel tugineda ei saa. 4.5. Otsuste vastuvõtmisel ÄS §-s 2991 sätestatud korras ÄS § 2931 lg 4 (ega ka ÄS § 294 lg-d 1 ja 11) ei kohaldu. 6

(10)4.
  1. Kõigil aktsionäridel oli võimalus oma kandidaatide esitamiseks alati olemas, kuid hageja ei ole seda siiani teinud. Seega isegi kui ÄS § 2931 lg-st 4 tulenev rikkumine on tuvastatav, ei saa tegemist olla otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korra olulise rikkumisega. Sellisele rikkumisele tuginemine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Juhul kui vaatluse all olevat õigust rikuti, saab kohus rikkumise kõrvaldada, leides, et tegemist ei ole olulise rikkumisega. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebus
  3. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulu 4670 eurot ületavas osas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluskulu 15 215,50 eurot. 6.
  4. 27.04.2023 (päev enne otsuse kuulutamist) esitas kostja hilinenult tõendi. Oma õiguste kaitseks (sh kooskõlas menetlusõigusliku võrdsuse põhimõttega) esitas hageja 28.04.2023 vastuväite kostja tõendile ja palus mh jätta kostja tõendi menetlemisega seotud kulud, 1207,50 eurot, kostja kanda. Hageja lepingulised esindajad olid sunnitud kostja seisukohta ja tõendit analüüsima, koostama vastuväite. Maakohus ei ole hageja sellekohase menetluskuluga arvestanud. 6.
  5. Maakohus vähendas muus osas hageja menetluskulusid põhjendamatult üle kolme korra, pidades õigusabi osutamise mahtu ülepaisutatuks, kuid selgitamata, millise toimingute puhul see ülepaisutatud oli. Kohus jättis arvestamata menetlusdokumentide mahu ja nende koostamiseks kulunud aja, tõendite ja õiguspraktika analüüsiks kulunud aja. Põhjendatud ja vajalik esindajakulu ei piirdu üksnes kohtuistungil osalemise ja dokumentide esitamisega, vaid see hõlmab kliendi esindamist kohtus laiemalt, sh nt suhtlust kohtuga jne. 6.
  6. Tunnihind 170 eurot ei vasta kohtupraktikas tunnustatud advokaadi tunnitasule. Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikuks määraks 200 eurot ilma käibemaksuta, samuti 205,58 eurot ilma käibemaksuta. Alama astme kohtutes on tunnustatud ka 250 euro suurust tunnihinda ilma käibemaksuta. Seoses majanduses toimunud muudatustega (sh elukalliduse üldise tõusuga) on õigusteenuse turul rakendatavad tunnihinnad tõusnud. Kostja 10.03.2023 menetlusdokumendi lisast 1 nähtub, et kostjale on osutatud õigusteenust hinnaga 180 ja 220 eurot. Ka nende numbrite keskmine ületab oluliselt kohtu poolt välja mõistetud tunnihinda. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
  7. Kostja ei ole vastuapellatsioonkaebusele vastust esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada selle põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21). Kostja apellatsioonkaebus ja hageja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata. 7

(10)Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
  1. Hageja oli üldkoosoleku toimumise ajal kostja aktsionär, aga kuna tema aktsiad olid ING esindajakontol, kuulusid nendest tulenevad õigused INGle ja neid sai teostada ING (ÄS § 228 lg 2 ja EVKS § 6 lg 7 järgi). Samas on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejal on otsuste tühisuse tuvastamise hagi esitamise õigus ka seetõttu, et ta on hagi esitamise ajal kostja aktsionär. Põhjendamatu ja vastuolus kohtupraktikaga on kostja seisukoht, et juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise õigust omab üksnes isik, kes oli osanik, aktsionär või muu juriidilise isiku organi liige otsuse vastuvõtmise ajal, tema aktsionäriks saamise ajast aga vaid siis, kui vaidlustatav otsus mõjutab tema aktsionäriõigusi hagi esitamise ajal või kui need õigused on üle läinud üldõigusjärgluse korras. Kostja viidatud Riigikohtu lahendist sellist järeldust ei tulene ja selles esitatud seisukohtade kohaselt on oluline üksnes see, et isik on kostja osanik (siinsel juhul aktsionär) hagi esitamise ajal (RKTKo 14.10.2014, nr 3-2-1-76-14, p-d 18, 19, 22). Isegi, kui kostja väidetud seisukoht Riigikohtu lahendist tuleneks, on nõukogu liikmete valimisega, nende volituste pikendamise ja arvu suurendamisega seotud otsused kestvate tagajärgedega. Nõukogu jätkab ajas tegutsemist ja annab oma pädevuse piires juhatusele korraldusi, mistõttu nõukogu liikmete arvu, valimist ja volituste kestust puudutavad otsused mõjutavad ka hageja õigusi ja kohustusi nii hagi esitamise ajal kui edaspidi. 9.
  2. Kui eelnimetatud otsuste vastuvõtmisel rikuti oluliselt otsuste vastuvõtmise korda (protseduuri), on tegemist tühiste otsustega. Hageja esitatud asjaoludel on ta vaidlusaluse otsusega jäetud ilma võimalusest tutvuda otsuste eelnõudega, kujundada seisukohta nende suhtes ja esitada eriarvamust (hagiavalduse p 1.5). Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid ja maakohus jättis põhjendatult 23.11.2022 määrusega (tl 73) rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.
  3. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejale ei antud hääletamiseks mõistlikku aega ja sellega rikuti oluliselt otsuste vastuvõtmise korda. Hageja nõude aluseks on erinormina lisaks maakohtu märgitud TsÜS § 38 lg-le 2 ka ÄS § 3011 lg 1 p
  4. 10.
  5. Asjaolu, et otsused oleks niikuinii vastu võetud ja hageja ei ole peale hääletamist oma kandidaate esitanud, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähendust. Maakohtu otsusest tuleb välja jätta põhjendus, et hiljem kandidaati esitamata jättes ei ole hageja käitunud heauskselt. Hageja ei pidanud peale tühiste otsuste vastuvõtmist esitama omapoolseid kandidaate. 10.
  6. Kuigi ÄS § 2931 lg 4 ning ÄS § 294 lg-d 1 ja 11 ei kohaldu otsuste vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata, saavad osanike otsused olla tühised muude oluliste protseduurivigade korral. Õigusteooria kohaselt toovad otsuste tühisuse kaasa eelkõige sellised protseduurivead, mis rikuvad osaniku õigust osaleda kirjalikul hääletamisel, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada (Saare, K jt, Ühinguõigus I, 2015, änr 995). Nimetatu on kohaldatav ka aktsionäri suhtes. Seega rahuldas maakohus põhjendatult hageja nõude koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
  7. Maakohtu otsust tuleb täiendada osas, milles maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud. Maakohus märkis põhjendatult, et hagi koostamisele ja sellega seotud toimingutele, komplekteerimisele, tehnilisele tööle, erinevatele analüüsidele ja menetluskulude nimekirja koostamisele on kulunud põhjendamatult palju aega. Samas on põhjendatud ka 8
(10)vastuapellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohtu diskretsiooniotsuse kujunemine ei ole jälgitav. Ringkonnakohus saab nimetatud menetlusliku minetuse kõrvaldada. 11.
  1. Maakohus ei arvestanud põhjendatult hageja lepingulise esindaja kuludega 1207,50 euro ulatuses. Maakohus ei küsinud hageja arvamust kostja hilinenult esitatud 27.04.2023 seisukoha ja tõendi osas. Hageja esindaja esitas 28.04.2023 oma seisukoha kostja hilinenud menetlusdokumendi osas. Hageja seisukoha esitamine ei olnud menetluses vajalik ja kohus sellega otsuses arvestanud ei ole. Seetõttu ei ole tegemist vajaliku ja põhjendatud ajakuluga hageja esindamisel, mida peaks kandma kostja. 11.
  2. Arvestades, et tegemist oli eelkõige vaidlusega õiguse kohaldamise küsimuses, hagiavalduses asjaolude vähest osakaalu, suures osas Riigikohtu praktika tsiteerimist, otseselt mitte asjasse puutuva tausta avamist seoses varasema 07.01.2022 koosoleku otsuste vastuvõtmisega, hagiavalduse lisade mahtu ja iseloomu (põhiliselt õigusvõimet ja aktsiate omandiõigust tõendavad registrite dokumendid, üldkoosolekute otsuste eelnõud ja hääletuslehed), ühe lisa tõlkimise vajadust, on selle koostamise, komplekteerimise, kliendiga suhtlemise ja kohtule edastamise vajalik ja põhjendatud ajakulu 13 h. Advokaadile peaks Riigikohtu praktika ja õigusteooria valdkonnas, milles ta tegutseb, tuttav olema. Selle otsimiseks ja analüüsimiseks pole vaja teha tunde tööd. Büroosiseseid arutelusid ei pea vastaspool kinni maksma. 11.
  3. Arvestades, et kostja 11.05.2022 taotlus ja korduv 30.05.2022 taotlus jätta hagi läbi vaatamata, põhineb ühel ja samal seisukohal, et hageja ei olnud 17.01.2022 otsuste vastuvõtmisel aktsionär, esimese taotluse sisu on 1,5 lk pikk, teine taotlus on pikem Riigikohtu praktika tsiteerimise tõttu, taotlus sisaldab ka lühikest taotlust jätta menetluskulud igal juhul hageja kanda, on vajalik ja põhjendatud ajakulu taotluste läbilugemiseks, väidetele vastamiseks ja maakohtu määruse läbilugemiseks 6 h. 11.
  4. Arvestades kostja 13.12.2022 vastuse sisu ja mahtu, suures osas poolte vahel asjaoludes vaidluse puudumist, muus osas kohtupraktika analüüsi 4-l leheküljel, lisade puudumist, on vajalik ja põhjendatud ajakulu sellega tutvumiseks ja kliendi informeerimiseks 3 h 30 min. Kahe trafaretse menetluskulude nimekirja koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 1 h. Istungi kestus oli ca 1 h 30 min. 11.
  5. Kokkuvõttes on maakohtu seisukoht, et hageja vajalik ja põhjendatud ajakulu õigusabi osutamisel on 25 h, põhjendatud. Arvestades asja keskmisest väiksemat keerukust, on põhjendatud maakohtu seisukoht esindaja tunnihinna osas.
  6. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud kostja kanda (

§ 163lg 1 ja § 171 lg 1).

Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.

§ 175

lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 12.1. Arvestades maakohtu otsuse sisu ja mahtu (9 lk), kostja apellatsioonkaebuse sisulise osa pikkust (ca 5 lk), suures osas maakohtus esitatud väidete kordamist, uue lisana lühikese e-kirja asja juurde võtmise taotlust, trafaretset ringkonnakohtu määrust asja menetlusse võtmise kohta, on selle läbitöötamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 h. Arvestades hageja apellatsioonkaebusele esitatud kostja vastuse sisu ja mahtu (6 lk), samuti suures osas varasemate seisukohtade kordamist seoses sellega, kas hageja saab üldse otsuseid vaidlustada, oli selle koostamise, kliendiga suhtluse ja kohtuistungiks ettevalmistumise vajalik ja põhjendatud ajakulu 4,5 h. Trafaretse 9

(10)menetluskulude nimekirja koostamise vajalik ja põhjendatud aeg on 30 min. Kohtuistungi pikkus on protokolli kohaselt 35 min. 12.
  1. Arvestades asja keskmisest väiksema keerukusega ja vandeadvokaadist ning advokaadist esindaja tavalise tunnitasuga Eesti õigusabiturul, on esindajate põhjendatud tunnihinna keskmine suurus 170 eurot. Seega on hageja vajalik ja põhjendatud kulu apellatsioonimenetluses (10 h 35 min * 170) 1799,05 eurot. 12.
  2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, seega jäävad vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda (

§ 178lg 4).

14.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.