KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2024, Tallinn K

§ 105

lg-le 1 ja leidis, et X suhtes on täidetud

§ 105

lg-s 1 sätestatud eeldused tema paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusele.

1. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/353 nähtub, et Xl esineb püsikululine paranoidne skisofreenia ning alkoholisõltuvus, mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Eksperdi hinnangu kohaselt vajab X pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid X ei saa aru ravivajadusest ega täida ravirežiimi. Ekspertiisiakti kohaselt vallandub Xl ravirežiimi rikkumisel või ravita jätmisel füüsiline ja seksuaalne ebaadekvaatne-ohtlik käitumine, mistõttu on ta ohtlik teistele. Eksperdi hinnangul võib X olla ööpäevaringse järelevalvega hooldusele 5 2-23-8406 suunamata jätmisel ohtlik ka iseendale (dtl 21-23). Xl esineva raske psüühikahäire esinemist on kinnitanud ka psühhiaater KE ning psühhiaater KK Haabersti Linnaosa Valitsusele esitatud arvamuses (dtl 74). Kohtu hinnangul on tõendatud Xl esinev raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
2. Ekspertiisiakti kohaselt vallandub Xl tema ravita jätmisel füüsiline ja seksuaalne ebaadekvaatne-ohtlik käitumine, oht kaaskondsete tervisele ja julgeolekule, samuti võib X ööpäevaringse järelevalvega hooldusele suunamata jätmisel olla ohtlik ka iseendale (dtl 23). Ka X raviarsti sõnul on Xl esinenud varasemalt psühhooside käigus palju ohtlikku käitumist ning kui ta ravi ei saa, tema ohtlikkus süveneb (dtl 52). X enda sõnul ei ole ta kunagi põhjendamatult vägivaldselt käitunud ning vägistamissüüdistus esitati talle teadmata põhjustel (dtl 51). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Xl esinenud alkoholi kuritarvitamise juhte rohkelt ning tema hospitaliseerimised on olnud seotud alkoholitarvitamisega kaasnevast vägivaldsest käitumisest. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on X ähvardanud tappa oma vanemaid, samuti on ta tapmisähvardusi teinud võõrastele, ähvardanud noaga oma venda ja elukaaslast, teda on peetud kinni poevargustelt, ta on käitunud kauplustes agressiivselt müüjate ja turvameestega ning rünnanud ka politseinikke (dtl 72-74). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Xle ainuüksi selle aastal jooksul kohaldatud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kahel korral põhjusel, et X kujutab ohtu teistele isikutele (vt Harju Maakohtu 15.03.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-4062 ning Harju Maakohtu 05.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-238071). Eelnevat arvestades ei pea kohus eluliselt usutavaks X ema Y väidet, mille kohaselt on X varasemad hospitaliseerimised olnud eelkõige tingitud X võimetusest taluda alkoholitarvitamise jääknähte (dtl 63).
3. Kohtule esitatud seisukohtadest selgub, et X on käitunud varasemalt vägivaldselt oma isa Cga, tekitades talle teadvusekaotuse ning roidemurrud (dtl 72). Samuti on X Harju Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsusega asjas X-XX-XXXX süüdi mõistetud vägistamises. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus 05.06.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-8071 kohaldanud X suhtes esialgse õiguskaitse abinõu korras tema tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi. Kohtumäärusest nähtuvalt viibis X 15.03-21.04.2023 haiglaravil, tema käitumine muutus rahulikumaks ning ta lubas kodus jätkata toetusravi ning vältida alkoholi tarbimist. Siiski hospitaliseeriti X juba 04.06.2023 valvearsti otsusega tahtest olenematuks raviks. Kohtumäärusest nähtuvalt oli X proovinud kaubanduskeskuses ahistada väikest poissi, näidanud klienditeenindajale enda suguelundeid ning viidi joobe tõttu kainestusmajja. Politseija Piirivalveameti esitatud vastuskirjast nähtuvalt on kirjeldatud sündmus politsei infosüsteemis tõepoolest registreeritud, kusjuures oli X mõõtmistulemuse järgi kerges joobes (dtl 87). Kohtule esitatud vastuskirjast nähtub lisaks, et 12.03.2023 sõimas X joobes olekus Viru väljaku bussiterminalis bussi ootavaid inimesi ning lubas neile peksa anda (dtl 86). 14.03.2023 peeti X kinni Maxima kaupluses ning anti politseile üle, kuna X kahtlustati varguses, isik oli joobes, agressiivne ning ründas turvatöötajat (dtl 86-87). Käesoleval aastal kokku on Xga seotult registreeritud üheksa juhtumit (dtl 86-87).
4. Eelnevale tuginedes leidis kohus, et X ei mõista enda ravivajadust ega suuda kontrollida oma käitumist. Arvestades kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus antud hinnangut X ohtlikkusele, X suutmatust pidada kinni ravirežiimist ning samuti asjaolu, et X on kasutanud varasemalt nii seksuaalset kui ka füüsilist vägivalda, leidis kohus, et X on ravita jäämisel tõenäoliselt ohtlik eelkõige teistele isikutele.
5. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on X olnud mitmeid kordi nii statsionaarsel kui ka ambulatoorsel tahtevastasel ravil ja sundravil. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on X olnud psühhiaatriakliinikus psühhiaatrilisel statsionaarsel ravil kokku üle 60 korra, samuti on ta 6 2-23-8406 viibinud Valkla Kodus, Lõuna-Eesti Erihoolduskeskuses ning Tartu Vangla psühhiaatriaüksuses (dtl 22). Sotsiaalkindlustusameti hinnangu kohaselt ei ole X puhul osutunud küllaldaseks ööpäevaringsest erihooldusteenusest vähem vabadust piiravate meetmete rakendamine ning nende meetmete kasutamine ei ole võimalik X koostöövalmiduse puudumise tõttu (dtl 45). Sotsiaalkindlustusameti seisukohast nähtuvalt on Xle pakutud näiteks toetatud elamise teenuse kohta, millest X keeldus (dtl 44). Ka ekspertiisiaktist nähtuva psühhiaatri hinnangu kohaselt ei ole X suhtes võimalik muude abinõude kasutamine peale ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse suunamise (dtl 23).
6. Xle määratud esindaja on oma arvamuses välja toonud, et X hinnangul sobiks talle Uuemõisa Kodu Haapsalus (dtl 56). Esindaja hinnangul ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et X oleks viimastel aastatel sarnaselt varasemaga pannud toime raske kuriteo tunnustega tegusid, samuti vajab X korrapärast elukorraldust, ravimite regulaarselt tarvitamist ning eelkõige alkoholi vältimist, mistõttu tuleks kaaluda soovitud eesmärgi saavutamise võimalikkust mõne teise hooldusteenusega (dtl 57). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole X senini üles näidanud tahet ravirežiimi järgida ega ole suutnud hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kohus ei ole veendunud, et tänaseks oleks olukord muutunud ning X oleks suuteline iseseisvalt kinni pidama raviarsti määratud raviskeemist ning hoiduma alkoholi tarvitamisest. X koostöövalmidust raviks ei nähtunud ka temaga vesteldes, kuivõrd X ei teadvusta täielikult enda ravivajadust, leides, et kohtule esitatud avaldus on tehtud impulsi ajel ning sisaldab muinasjutte tema kohta (dtl 50-51). Samuti ei nähtu kohtule esitatud seisukohtadest tulenevalt ka X eestkostja suutlikkust tagada X ravirežiimi range järgimine väljaspool ööpäevaringset erihooldusteenust. Y esitatud seisukohast (dtl 63-64) nähtuvalt leiab ema õigustusi oma poja käitumisele ega adu seega Xle vajaliku ravi olulisust. Ka X raviarst KE sõnul on Y protestinud Xle osutatud ravimeetmete vastu, toimetanud pojale akna kaudu keelatud esemeid ning on korduvalt sekkunud poja ravi mitte toetaval moel (dtl 52).
7. Arvestades X psüühikahäirest tingitud käitumist alates Xle määratud diagnoosist ning varasemaid katseid Xle abi osutamisel, leidis kohus, et antud juhul on põhjendatud X paigutamine kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele, kuna muude vähem piiravate abinõude kohaldamine ei täidaks oma eesmärki ega oleks seetõttu võimalik. Kohus paigutas X TsMS § 538 lg-le 2 ja

§ 105

lg-le 5 tuginedes nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele kuni 13.07.

1. Määruskaebus
2. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha asjas uus määrus, millega jätta Tallinna Linnavalitsuse avaldus rahuldamata ning vabastada X viivitamatult kinnisest asutusest.
3. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on puudutatud isik I seisukohal, et tema puhul pole täidetud kõik kinnisesse asutusse paigutamise eeldused vastavalt

§ 105

. Eelkõige on ta seisukohal, et tema suhtes pole proovitud kasutada muid abinõusid.

1. Kuigi asjas on esitatud PPA tõend Xga seotud juhtumitest, on X seisukohal, et tegemist on olnud tegudega, millest ei nähtu tema ohtlikkust endale või teistele. Põhiliselt on tegemist olnud pisivarguse ja/või alkoholitarvitamisega. X on seisukohal, et nende juhtumite käsitlemine sellisel tasemel ohtlikkusena, mis tingiks vältimatult isiku paigutamise kinnisesse asutusse, on ülepaisutatud. 7 2-23-8406
2. Kohus on lahendi tegemisel muuhulgas tuginenud ka SKA vastusele. SKA vastuses (dtl 44) viidatakse, et läbiviidud hindamise põhjal vajab X inimest, kes jälgib tema tervislikku seisundit, abistab teda kokkulepete tegemisel, neist kinnipidamisel, samuti probleemide lahendamisel, igapäevaelu korraldamisel. Xl on kõrge toetusvajadus, mistõttu on talle määratud ka eestkostja (ema Y). Sama vastuse kohaselt on X väidetavalt keeldunud toetatud elamise teenusest. Tõendeid selle kohta esitatud pole. Vaimse Tervise Keskuse Haabersti klubimajas 2023.a. aprillis ja mais saadud teenuse ajal juhtumikirjeldusi vägivaldse käitumise kohta pole.
3. Asjaolu, et eestkostja pole suutnud tagada isiku toetatud teenusele suunamiseks vajalikke tegusid, ei tohiks olla põhjuseks, et isik paigutatakse seetõttu kinnisesse asutusse. Ka muudest asja materjalidest võib näha, et eestkostja ilmselgelt ei tule oma ülesannetega toime ja/või ei soovi neid ülesandeid vajaliku hoolsusega täita.
4. Isiku nõusolekuta tema erihooldusteenusele paigutamisele lisaks on

-s loetletud hulk teisi meetmeid (nt majutamine, abistamine, toetamine, nõustamine), mille kohaldamist tuleb erihooldusteenusele paigutamise kõrval kaaluda. X on seisukohal, et kõiki abinõusid tema puhul kasutatud pole, mistõttu on täitmata

§ 105ettenähtud eeldused kinnisesse asutusse paigutamiseks.

Menetlusosaliste seisukohad

1. Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) oli arvamusel, et X vajab temale osutatavat ööpäevaringset erihooldusteenust kinnises asutuses. X on vägivaldne ja ohtlik nii enesele kui teistele inimestele. Senisest ravikogemusest nähtuvalt ei ole Xl esinev raske psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia näol (F20.00) paranemisprognoosiga ja vaid püsiva raviga tugevalt kontrollitud keskkonnas on olnud tagatud nii tema enese kui ümbritsevate turvalisus. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR alusel on Xle osutatud erinevat sotsiaalabi - sotsiaalnõustamist, nõustamist toimetuleku tagamiseks ja eraldatud toetusi. Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Karmen Kaar on suhelnud telefonis nii Y kui Cga. Ema ei taha mõista, et X on kontrollimata keskkonnas ohtlik, vägivaldse ja ettearvamatu käitumisega nii enda kui ümbritsevate inimeste suhtes. Ema ei taha aru saada, et pojale on vajalik kontrollitud elukeskkond, kus ta saa vajalikku hooldust ja ravi. X isa on eakas ja füüsiliselt kardab oma poega, mida ta on telefonivestluses kinnitanud. X on korduvalt oma isa vastu olnud vägivaldne, teda peksnud ja ähvardanud.
2. Sotsiaalkindlustusamet jäi oma varasema seisukoha juurde, leides, et kõik

§ 105lg-s 1 sätestatud eeldused on X puhul täidetud.

X määruskaebuses välja toodud seisukoht, et tema suhtes pole proovitud kasutada muid abinõusid ei ole asjakohane. Isiku soovitud suunamist Haapsalu Uuemõisa Kodusse kasutada ei saa, sest seal osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust, mille vajadust Xl hinnatud pole. Xle pakuti 17.12.

1. a toetatud elamise teenuse kohta Tallinna vaimse tervise keskuse Iru majas, sest järjekord oli temani jõudnud. Selleks võeti ühendust tema eestkostjaga, kes nõustus, et koht on vajalik ning soovis koos eestkostetavaga seda vaatama minna. Kohapakkumine fikseeritakse SKA infosüsteemis, isikule selle kohta teavitust ei saadeta. 17.01.
2. a suunati X igapäevaelu toetamise teenusele Tallinna vaimse tervise keskuse Haabersti klubimajja. Abi- ja toetusvajaduse hindamise kokkuvõtte kohaselt on teenus tõhus koos toetatud elamise teenusega. Üksikult osutades see isiku toetusvajadust ära ei kata. Peale järelemõtlemisaega andis X eestkostja SKA-le teada, et tema eestkostetav siiski ei asu teenusele. Teenusele asumine on vabatahtlik ja teenuskohti saab valida selle teenuse piires, mis abi- ja toetusvajaduse hindamise alusel isiku tegevusvõime tasemele vastab. X hinnatud vajadusele vastab toetatud elamise teenus. Tema soovitud asutuses – Haapsalu Uuemõisa Kodus - pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust, mis ei vasta X 8 2-23-8406 hinnatud vajadusele. Kuna Xl puudub igasugune haigusteadvus ja kriitika alkoholi tarvitamise ning oma käitumise osas, on pigem tõenäoline, kui oletuslik, et X eelpool mainitud ühiskondlikult mitteaktsepteeritavad teod oleksid aset leidnud ka toetatud elamise teenusel.
3. Y leidis, et X taotlus vabaneda kinnisest asutusest on põhjendatud. Y selgitas, et pani poja toetatud elamise teenusele juba siis, kui ta viibis veel Viljandis sundravil. Kui poeg hakkas Haabersti klubi liikmeks, tuli varakevadel vabale kohale pakkumine. See oli aeg, kus X oli jälle alkoholi hakanud tarbima. Maja tutvustaja mainis, et neil esineb alkoholi tarbimist, mis mõjus eestkostjale alarmeerivalt. Seega tuli kohast loobuda. Asukoht polnud ka eriti meeldiv, otse Lasnamäe taga. Kuna X ja isa ei saa omavahel hakkama, siis vajab X ka edaspidi toetatud elamise teenust ja suureks abiks oleks ka regulaarsed psühhoteraapia seansid. XXX kõrvalmajas XXX on 4-toaline korter, kus toad on antud erivajadustega inimeste kasutada. Haabersti sotsiaalosakond teab aastakümneid X terviseprobleemidest, aga abi selles osas pakutud ei ole.
4. SA Viljandi Haigla vastas, et X saabus SA Viljandi Haigla hoolekandekeskusse kohtumäärusega erihoolekandeteenusele 18.07.2023 politsei saatel, olles ebakaines olekus ning vajas medikamentoosset sekkumist, et tagada tüsistusteta kainenemine. Senist raviskeemi ei olnud järgitud, mistõttu konsulteeris osakonna õde psühhiaatriga, kes ordineeris korrigeeriva ravi. X on osakonna reeglitega kohanenud, peab neist kinni, abistab majapidamistöödes. Nendest keeldumise soovi põhjendab mõne terviseprobleemiga. Ravimeid võtab korrektselt järelvalvel. Viibib suurema osa päevast oma toas üksi, seltsi kaasklientidelt ei otsi. Töötajatega suhtlust on hakanud otsima, vajadusel küsib abi. Oma initsiatiivi tegevusteks ei näita, see püsib baasvajaduste rahuldamises. Terviseseisundi lubades võtab osa ühistegevustest. Kuna isik on teenusel viibinud vadi 35 päeva, on raske öelda, kas tema toimetulek ja ravimite võtmine säilib, kui ta ei viibi kontrollitud keskkonnas.
5. C jäi oma eelmisel ärakuulamisel esitatud seisukoha juurde. X peab olema kinnises asutuses kontrolli all. C ei taha teda näha. Kui ta välja tuleb, siis ta ei võta rohtu, ei pea kinni raviskeemist. Ta ei oleks valmis võtma sotsiaalkindlustusameti tugiteenuseid.
6. juuni, enne jaanipäeva puutus isa pojaga viimati kokku. Sel ajal oli tal katus ära. Kui isa palus midagi teha, siis ta ei kuulanud. Kui isa palus suvilas, et poeg ei suitsetaks, siis X kohe ägestus ja tõstis rusikad, ähvardas, et lööb isa maha. Toetatud elamise teenusel elamine ei tuleks isa hinnangul kõne alla, sest siis elaks poeg isa juures. Ta peab elama eraldi, pojaga koos elamisega isa nõus ei ole. Menetluse edasine käik
7. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse kõigi põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9 2-23-8406
9. Määruskaebusest nähtuvalt vaieldakse asjas edasi selle üle, kas puudutatud isiku I osas on täidetud kõik

§ 105

lg-s 1, eelkõige selle p-des 2 ja 3, sätestatud eeldused tema paigutamiseks kinnisesse asutusse. Ringkonnakohus on avaldaja, puudutatud isikuga III ja Sotsiaalkindlustusametiga nõustudes seisukohal, et esinevad kõik

§ 105

lg-s 1 nimetatud eeldused puudutatud isiku I kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks, mida põhjendab alljärgnevalt. 32.

§ 105

lg 1 kohaselt paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. 33. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikul I diagnoositud püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00) ja kaasuv sõltuvushäire (sõltuvus alkoholist F10.2), mis on häirete koosmõjus hinnatav raske psüühikahäirena, mis piirab puudutatud isiku I võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Seega puudub alus kahelda, et täidetud on

§ 105lg 1 p-s 1 välja toodud tingimus.

Selle eelduse esinemise osas ei ole puudutatud isik I määruskaebusest nähtuvalt sisulisi vastuväiteid ka esitanud. 34. Määruskaebuse esitaja leiab

§ 105

lg 1 p-s 2 sätestatud eelduse olemasolu vaidlustades, et PPA tõendist nähtuvad pisivargused ja/või alkoholi tarvitamine ei ole sellisel tasemel ohtlikkuseks, mis tingiks vältimatult tema paigutamise kinnisesse asutusse. 35. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu esmalt sellele, et maakohus ei tuginenud

§ 105

lg 1 p-s 2 sätestatud eelduse tuvastamisel ainult PPA-lt saadud vastusele ja selles viidatud 2023 aasta sündmustele, vaid tõendite kogumile. Maakohus ei olekski saanud arvestada vaid ühe tõendiga, sest isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõigi tõendite koosmõjus (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14).

1. Nii võttis maakohus lisaks eelnevalt mainitud PPA vastusele arvesse ka puudutatud isiku I suhtes läbi viidud ekspertiisiakti järeldusi selle kohta, et kuna puudutatud isikul I vallandub tema ravita jätmisel füüsiline ja seksuaalne ebaadekvaatne-ohtlik käitumine, millega kaasneb oht kaaskondsete tervisele ja julgeolekule, võib ta ööpäevaringse järelevalvega hooldusele suunamata jätmisel olla ohtlik ka iseendale. Kohus tugines ka asjas esitatud materjalidele, millest nähtub, et puudutatud isikul I on esinenud rohkelt alkoholi kuritarvitamise juhte ning tema hospitaliseerimised on olnud seotud alkoholitarvitamisega kaasnevast vägivaldsest käitumisest, sealjuures on puudutatud isik I ähvardanud tappa nii oma vanemaid kui võõraid, ähvardanud noaga oma venda ja elukaaslast, ta on tekitanud oma isale teadvusekaotuse ning roidemurrud, ta on 14.07.2017 süüdi mõistetud vägistamises. Kohus arvestas ka sellega, et enne käesolevas asjas avalduse esitamist viibis puudutatud isik I tsiviilasjas nr 2-23-8071 kohaldatud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematul ravil psühhiaatrihaiglas põhjusel, et ta kujutab ohtu teistele isikutele. Kohus võttis ka arvesse eelnimetatud tsiviilasjas tuvastatud asjaolud. Kohus veendus puudutatud isikut I ära kuulates, et ta enda ravivajadust ei mõista, oma vägivaldsust eitab. Kohus arvestas puudutatud isiku I raviarsti selgitusega, et puudutatud isikul I on varasemalt psühhooside käigus esinenud palju ohtlikku käitumist ning kui ta ravi ei saa, tema ohtlikkus süveneb.
2. Eeltoodu alusel ja arvestades, et isiku ohtlikkus

§ 105

tähenduses saab väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või 10 2-23-8406 suitsiidile (vt RKTKm 02.03.2007, 3-2-1-145-06, p 19 ja 14.02.2018, 2-15-3662, p 14), ohtlikkusele võib muuhulgas viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm, 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1 ja 20.03.2019, 2-16-10435, p 18), järeldas maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et puudutatud isik I on juhul, kui ta jäetakse kinnisesse asutusse paigutamata, tõenäoliselt (lähitulevikus) ohtlik eelkõige teistele isikutele. Kuivõrd määruskaebusega ei ole ka esitatud uusi tõendeid, mis olnuks TsMS § 662 lg 3 alusel lubatav ja mis võimaldaksid jõuda teistsugusele järeldusele, on ka

§ 105lg 1 ps 2 sätestatud eeldus puudutatud isiku I suhtes (endiselt) täidetud.

38. Määruskaebusest nähtuvalt on sisuliselt vaidlustatud ka

§ 105lg 1 p-s 3 sätestatud eelduste olemasolu.

1. Esmalt heidab määruskaebuse esitaja maakohtule ette tuginemist SKA põhistamata väitele selle kohta, et puudutatud isik I on keeldunud toetatud elamise teenusest. Ringkonnakohtu hinnangul see asjaolu vaidlustatud määruse tühistamiseks alust ei anna. Määruskaebusele esitatud vastustest nähtuvalt fikseeritakse kohapakkumine SKA infosüsteemis, kuid isikule selle kohta teavitust ei saadetagi, ka on puudutatud isik II kohast loobumist hoopiski kinnitanud, selgitades sellise valiku põhjusi.
2. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja etteheited oma eestkostjale ning arvamus, et puudutatud isiku II poolne eestkostja ülesannetega mittetoimetulek ja suutmatus tagada puudutatud isiku I toetatud teenusele suunamiseks vajalikke tegusid ei tohi kaasa tuua tema paigutamist kinnisesse asutusse.
3. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kuigi PKS § 206 lg-st 1 tulenevalt peab eestkostja kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsedes muuhulgas selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid, ei saa kohus määruskaebuse piire arvestades anda sisulist hinnangut sellele, kas puudutatud isik II on puudutatud isiku I eeskostjana tulnud oma ülesannete täitmisega toime või mitte. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule I seatud eestkoste tähtajaga kuni 26.03.
4. Seega otsustab puudutatud isiku I edaspidise eestkoste vajaduse ning võimaliku uue eestkostja isiku maakohus teises tsiviilasjas.
5. Ringkonnakohus märgib ka, et kuigi maakohtule ei nähtunud

§ 105

lg 1 p 3 eelduste kontrollimisel puudutatud isiku II suutlikkust tagada puudutatud isiku I ravirežiimi ranget järgimist, tugines kohus siiski sellele, et varasemate abimeetmete rakendamine ja muude abinõude kasutamine ei ole võimalik puudutatud isikust I endast tulenevatel põhjustel. Maakohus tuvastas asja materjalide põhjal õigesti, et puudutatud isik I ei ole üles näidanud tahet ravirežiimi järgida ega suutnud hoiduda alkoholi tarvitamisest, ka puudub tal koostöövalmidust, sest enda ravivajadust ta ei teadvusta.

§ 105

lg 1 p 3 mõttes tähendab muude abinõude kasutamise võimatus seda, et neid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (vt RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 16 ja RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 17).

1. Puudutatud isikust I tulenevate põhjuste olemasolu on ringkonnakohtu hinnangul endiselt tuvastatav ka määruskaebemenetluses. Nii nähtub puudutatud isiku II vastusest määruskaebusele SKA poolt pakutud toetatud teenuse kohast loobumise peamise põhjusena see, et maja tutvustanud isiku väitel esineb seal alkoholi tarbimist. Määruskaebuse esitaja seda väidet vaidlustanud ei ole. Kuigi puudutatud isik II ei ole oma väidet põhistanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks asjas täiendavate tõendite kogumist. Eeldades puudutatud isiku II esitatud väite õigsust, saab jõuda järeldusele, et toetatud elamise teenuse kohast loobumise tingis puudutatud isiku II hirm selle ees, et teenusele asumisel kaasneks puudutatud isiku I 11 2-23-8406 vältimatu alkoholi tarbimine, mis tooks tõenäoliselt kaasa ravirežiimist mittekinnipidamise ja teisi isikuid ohustava käitumise. Sisuliselt samale järeldusele on määruskaebemenetluses jõudnud ka SKA, pidades tõenäoliseks, et kuna puudutatud isikul I puudub igasugune haigusteadvus ja kriitika alkoholi tarvitamise ning oma käitumise osas, leidnuks ühiskondlikult mitteaktsepteeritavad teod aset ka toetatud elamise teenusel, juhul kui see valik tehtud oleks. Toetatud elamise teenuse abinõuna kasutamisse ei usu ka puudutatud isik III, kelle hinnangul ei suudaks puudutatud isik I siis ikkagi iseseisvalt raviskeemist kinni pidada.
2. Määruskaebuse esitaja on ka seisukohal, et kuna tema suhtes ei ole kasutatud kõiki sotsiaalhoolekande seaduses loetletud meetmeid (nt majutamine, abistamine, toetamine, nõustamine), ei ole eeldused kinnisesse asutusse paigutamiseks täidetud. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu.
3. Majutamise teenuse, täpsemalt puudutatud isiku I poolt soovitud asutuses (Haapsalu Uuemõisa Kodu) pakutava ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamine, ei ole asja materjalidest nähtuvalt võimalik, arvestades, et SKA vastusest kohaselt ei vasta see puudutatud isiku I hinnatud vajadusele. Puudutatud isiku I hinnatud vajadusele vastab SKA hinnangul toetatud elamise teenus, mida puudutatud isikule I 17.12.2022 ka pakuti. Samuti pidas SKA 17.01.2023 vajalikuks suunata puudutatud isik I igapäevaelu toetamise teenusele.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist abistavate, nõustavate ja toetavate sotsiaalteenusega.

§ 94

kohaselt on toetatud elamise teenus isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades.

§ 87

kohaselt on igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. 47. SKA selgituste kohaselt on teenusele asumine vabatahtlik. Puudutatud isik I on toetatud elamise teenusest loobunud ning igapäevaelu toetamise teenust kasutanud vaid kahel korral loetud tundide jooksul. Määruskaebusest ei nähtu ka, milline on see konkreetne teenus või meede, mis oleks puudutatud isiku I hinnangul tõenäoliselt suutnud vältida tema paigutamist kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku I suhtes täidetud ka

§ 105lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused.

1. Arvestades eeltoodud seisukohti ja asjaolu, et ringkonnakohtule ei ole antud teada ka sellest, et puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise eeldused oleksid ära langenud, jääb maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
2. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel puudutatud isikule I riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, so riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud kulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.
3. Tulenevalt TsMS §-st 543 ja §-st 178 on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 12