Obsah (4)

§ 29§ 30§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13028 Tsiviilasi Roneffa OÜ avaldus pankroti väljakuuluta

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Roneffa OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas Tartu Maakohtule
2. septembril 2023 avalduse pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas
3. oktoobril
4. Avalduse kohaselt võlgnikul vara ei ole ning kohustused on Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ees 37 043 euro 96 sendi ulatuses.
5. Kohus võttis maksejõuetusavalduse
6. oktoobri
7. a määrusega menetlusse ning nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (ajutine haldur). Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustused on Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ees 43 520 euro 85 sendi ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ainuosanik ja eelmine juhatuse liige näib olevat orienteeritud kuriteo tunnustega tegude toimepanemisele, mitte ausa ettevõtlusega tulu teenimisele. Haldur saaks tõenäoliselt esitada nõudeid võlgniku juhataja vastu, kuid sellega kaasneb nii riigilõivu kui ka eelduslikult pankrotis olevalt hagejalt tagatise maksmise kohustus vastaspoole eeldatava menetluskulu katteks. Seadus annab maksuhaldurile võimaluse nõuda maksukohustuse täitmist oma kohustusi vähemalt raske hooletuse tõttu rikkunud juhatuse liikmelt ka otse. Ajutine haldur palub ka kindlaks määrata enda tasu 495 eurot (lisandub käibemaks).
8. Maakohus määras
9. jaanuari
10. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
11. Maksejõuetuse teenistus ei esita
12. veebruari
13. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT
14. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
15. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul 2 ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 7.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

1. veebruaril 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
2. veebruari
3. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena (dtl 77). Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
4. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8 ls-d 1 ja 2).

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. 9. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (

§ 150lg 4).

10. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 495 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot 90 senti, s.o kokku 603 eurot 90 senti (dtl 71). Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi 30 minutit (tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu 7 tundi 30 minutit on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 495 eurot. 10.1.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on OÜ Õigusbüroo Faktootum käibemaksukohustuslane (nr EE100583320). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1). 10.2. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2).

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. 3 TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub ning ajutise halduri tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi. 11. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 4