2-23-16425 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-16425 Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2024, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi N M hagi A L vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
- veebruar 2024 Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: N M (ik XXX) Kostja: A L (ik XXX) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada N M (M) ja A L abielu, sõlmitud
- septembril 2014 Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), dokumendi nr 4-32-2014/
- Jätta N M menetluskulud tema enda kanda.
- Jätta A L menetluskulud tema enda kanda.
- Menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Saata kohtuotsus peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. on Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu 1
(4)2-23-16425 tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei soovi kostja abielu lahutada perekonnaseisuasutuses. Hageja palub lahutada poolte vahel
- septembril 2013 sõlmitud abielu. Kostja hagiavaldusele kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil
- veebruar 2024 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu, kuna elavad kostjaga eraldi juba neli kuud, kostja on vägivaldne hageja ja nende lapse suhtes, perekonnas on konfliktid. Hageja leiab, et abikaasade leppimine ega abielu taastamine ei ole võimalik, kuna seda on proovitud juba mitme aasta kestel. Hageja palub abielu lahutada. Kostja leiab, et abielu saab taastada, kui kohus annab pooltele leppimiseks tähtaja. Kostja võtab omaks, et perekonnas tekkisid konfliktid, viis aastat tagasi oli esimene kord, politsei käis viimase viie aasta jooksul kolm korda, viimasel korral naabrite väljakutse peale. Kostja soovib perekonda säilitada ja palub anda tähtaeg leppimiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud
- septembril 2014 Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), dokumendi nr 4-32-2014/
- Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud, pooled elavad juba neli kuud eraldi, kostja kasutab vägivalda, perekonnas on abikaasade vahel ületamatud konfliktid. Hageja on kindel, et abielu taastamine ei ole võimalik. Kostja ei nõustu lahutamisega ja leiab, et abielu on võimalik taastada, kui kohus annaks abikaasadele leppimiseks tähtaja. Vastavalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus leiab, et abikaasadele leppimiseks tähtaja andmine ei ole põhjendatud ning see ei too kaasa abikaasade lepitamist. Kohtuistungil selgus, et abikaasad on juba mitme aasta kestel 2
(4)2-23-16425 proovinud omavahel leppida, et perekonda säilitada, kuid tulemusteta, poole aasta jooksul konfliktid kordusid. Kostja võttis kohtuistungil omaks hageja väited, et suvel oli konflikt ja kostja käitus agressiivselt, kutsuti kohale politsei. Konfliktide põhjuseks olid kodused probleemid ja hageja armukadedus. Samuti võttis kostja omaks, et konfliktid olid ka varemalt ning peale leppimist konfliktid kordusid korra või kaks aastas. Kostja on teinud hagejale ettepaneku pöörduda perenõustaja poole, kuid hageja ei ole sellega nõustunud. Hageja leiab, et kuna tal on 2 last, siis hageja ei taha, et lapsed näeksid sellist käitumist, vanemate konfliktide nägemine mõjutab ka lapsi. Kohus leiab, et pooled on juba pikemat aega üritanud abielu normaalseks muuta, kuid tagajärjetult. Kohtuistungil kinnitas hageja, et ta ei soovi enam abielu jätkata, isegi kui kohus annaks leppimiseks tähtaja, samuti ei aitaks abielu taastada ei perenõustaja ega ka psühholoog. Hageja on veendunud, et abielu tuleb lahutada. Kohus märgib, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit, abielu on pooltele vabatahtlik, mis järeldub PKS § 7 lg 2 ja lg 3, § 9 lg 1 p 3, § 10 p
- Abielu sõlmitakse kummagi poole vaba tahte väljenduse alusel. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama. Abikaasal on abielu lahutamise avalduse esitamiseks õigus ning kohus saab avalduse rahuldada ka juhul, kui üks pool abielu lahutada ei soovi. Kohus lahutab abielu, kui üks pool seda soovib ning kui kohus tuvastab, et on täidetud PKS § 67 lg 1 sätestatud tingimused poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, arvestades kogumis poolte esitatud väiteid, tõendeid ja seisukohti, järeldab, et abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik, poolte abielu ei ole võimalik taastada. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna poolte eelneva käitumise ja kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, sõlmitud
- septembril 2014 Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), dokumendi nr 4-32-2014/
- Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 3
(4)2-23-16425 Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4
(4)