3-23-2463/5

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2463 Määruse kuupäev

1. veebruar 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XX (X) kaebus Eesti Töötukassa
2. oktoobri
3. a otsuse nr TVT/23/051822 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks RESOLUTSIOON
4. Tagastada kaebus asjas nr 3-23-
6. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja tema esindajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Eesti Töötukassa tuvastas
8. mai
9. a otsusega nr TVH/23/018454 XXl puuduva töövõime ning määras
10. mai
11. a otsusega nr TVT/23/026837 talle töövõimetoetuse perioodiks
12. juuni 2023 kuni
13. juuni
15. Eesti Töötukassa
16. oktoobri
17. a otsusega nr TVT/23/051822 lõpetati XX töövõimetoetuse maksmine, kuna Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu andmete kohaselt viibib XX alates
18. septembrist 2023 vahi all.
19. XX esitas
20. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa
21. oktoobri
22. a otsuse nr TVT/23/051822 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks, millega jätkata töövõimetoetuse maksmist. Kaebaja osutab, et talle määratud töövõimetoetus oli tema ainuke sissetulek, Eesti riik ega vangla ei maksa tema vältimatuid kulutusi nagu hügieenitarbed, pesupesemine, riided, kontakti saamine ehk kõneaeg. Kaebaja on seisukohal, et selleks, et tulevikus saaks ta olla õiguskuulekas, on vajalik töövõimetoetuse jätkuv saamine.
23. Vastuseks kohtunõudele edastas Eesti Töötukassa
24. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT
25. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada 3-23-2463 HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
26. Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
27. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
28. Kaebaja vaidlustab Eesti Töötukassa
29. oktoobri
30. a otsust nr TVT/23/051822, millega lõpetati talle töövõimetoetuse maksmine, ning palub Eesti Töötukassa kohustamist teha asjas uus otsus, millega jätkatakse toetuse maksmist.
31. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes viibib alates
32. septembrist 2023 Tartu Vanglas vahi all (vt kriminaalasjad nr 1-23-5690, 1-24-179). Kohtu hinnangul ei saa kaebajale varasemalt määratud töövõimetoetuse maksmise lõpetamine ajal, mil ta viibib kinnipidamisasutuses, põhjustada sedavõrd ülemääraseid ebamugavusi, et seda saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja viitab, et vangla ei maksa tema vältimatuid kulutusi seoses hügieenitarvete, pesupesemise, riiete ja kõneajaga. Kohtupraktikas on sedastatud, et kinni peetaval isikul puuduvad kinnipidamise ajal täielikult või valdavas osas väljaminekud, mille katmiseks vahendite tagamine on töövõimetoetuse eesmärgiks (vt Tartu Ringkonnakohtu
33. märtsi
34. a määrust asjas 3-18-2322). Tartu Vangla direktori
35. veebruari
36. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra (edaspidi Tartu Vangla kodukord) punkti 11.3.1 kohaselt on Tartu Vanglal kohustus tagada vähekindlustatud kinni peetavatele hügieenitarbed. Tulenevalt Tartu Vangla kodukorra punktist 1.3 kohaldatakse kinnipeetava kohta käivaid sätteid ka vahistatule, kui kodukorraga ei ole ette nähtud teisiti. Seega olukorras, kus kaebajal puuduvad rahalised vahendid hügieenitarvete ostmiseks, on Tartu Vanglal kohustus need ise kaebajale tagada. Hügieenipaki väljastamiseks tuleb kaebajal esitada taotluse inspektor-kontaktisikule märtsi-, juuni-, septembri- ja detsembri viimasel täisnädalal. Niisamuti väljastab Tartu Vangla kinni peetud isikule vangla kulul vangla riided. Kohus osutab, et kuigi vangistusseaduse (VangS) § 93 lõike 1 kohaselt kannab vahistatu üldjuhul isiklikke riideid, siis olukorras, kus kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, võib vahistatu taotleda vangla vormi. Kui isiklike riiete kandmise korral tuleb vahistatul endal korraldada riiete pesu ja korrashoid, siis vangla poolt väljastatud riideesemete pesemise eest hoolitseb vangla. Seega vältimaks isiklike riiete kandmisega seotud kulusid, on kaebajal võimalik taotleda vanglavormi (vt Tallinna Halduskohtu
37. aprilli
38. a otsus asjas nr 3-19-1426). Seoses vanglas helistamisega märgib kohus, et õigusaktidest ei tulene, et kaebajal oleks õigus eeldada, et helistamisega seotud kulud kaetakse riigi poolt. Vastavalt VangS § 28 lõikele 2 toimub telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttest 2 3-23-2463 nähtuvalt on kaebajal piisavalt rahalisi vahendeid, et osta vanglas kasutatavale telefonikaardile kõneaega. Kaebaja on seda ka teinud, viimati
39. jaanuaril
40. Kohtul ei ole põhjust arvata, et kaebaja ei saaks teinekordki endale vajadusel kõneaega osta. Lisaks on kaebajal võimalik teiste isikutega kontakti hoida läbi kirjavahetuse. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttest nähtub, et talle on viimase nelja kuu jooksul laekunud sissetulekuna 609,61 eurot. Kuigi kaebaja sissetulekutest ei tehta mahaarvamisi vabanemisfondi, on kaebajal endal võimalik oma sissetulekutelt osa raha säästa, mis annaks vabanemisel rahalisi vahendeid esialgsete kulude katteks ja aitaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja toimetulek on vangistuses tagatud teiste meetmetega, mistõttu töövõimetoetuse saamise võimalusest ilmajäämine ei riiva intensiivselt kaebaja õigusi. Vangistusega kaasnevate piirangute ja võimalike kulutuste hüvitamine ei ole töövõimetoetuse otstarve (vt Tartu Ringkonnakohtu
41. märtsi
42. a määrust asjas 3-18-2322).
43. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
44. Eesti Töötukassa on vaidlusaluse otsuse tegemisel tuginenud töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 19 lõike 3 punktile 1 ja § 12 lõikele 6, mille kohaselt ei ole töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Nimetatud sätte kohaselt ei ole kaebajal kui vahi all viibival isikul õigust töövõimetoetusele. Eesti Töötukassa on õiguspäraselt lõpetanud kaebajale töövõimetoetuse maksmise alates hetkest, kui ta vahi all viibib.
45. Ka esitatud kohustamisnõue on perspektiivitu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõige 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega ei ole RVastS § 6 lõikes 1 toodud eeldused täidetud. Vastutajal ei ole kohustust kaebajale töövõimetoetust määrata. Veelgi enam, seaduses on sätestatud selge keeld vahi all viibivale isikule töövõimetoetuse määramiseks. Kohus märgib siinkohal, et kohtupraktikas on leitud, et TVTS § 12 lõike 6 vastuolu põhiseadusega ei ole ära tuntav (vt Tartu Halduskohtu otsust asjas 3-20-313, punkt 8).
46. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
47. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3