Obsah (10)

§ 467§ 377§ 378§ 381§ 363§ 235§ 387§ 660§ 390§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3171 Tsiviilasi L. - M. T. , R. T. , E. T. ja R. T. hagi I.

§ 467lg 5).

1. Saata määruse hagejate esindajale ja toimetada kätte kostjale.
2. Hagejate esindajal on õigus pöörduda hagi tagamise määrusega riigipoolse elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusameti poole. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 390, § 661 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

1. L. - M. T. ( hageja I), R. T. (hageja II), E. T. (hageja III) ja R. T. (hageja IV) esitasid oma seadusliku esindaja S. T. (ema) kaudu
2. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule hagi I. T. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt pole kostja hagejate ülalpidamises osalenud alates 2023 aasta märtsist, kuna isik viibib sellest ajast kinnipidamisasutuses. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 2023 aasta septembrist. Koos hagiga esitasid hagejad hagi tagamise taotluse. Taotluse ja selle täienduse kohaselt ei ole kostja hagejate ülalpidamises osalenud 2023 aastast, kui ta võeti vahi alla. Hagejate ema ei suuda kindlustada lastele piisavalt ülalpidamist. Kolm last käivad koolis ja kaks last on puudega. Kostja võib menetluse ajal realiseerida endale kuuluva vallas- ja kinnisvara ning saadud vahendeid mitte kasutada laste üllapidamiseks. Hagejad soovivad kohtumenetlusaegset elatisabi. Hagejad paluvad, et kohus mõistaks hagi tagamise korras neile välja kostjalt elatise summas 200 eurot kuus hageja kohta.
3. Kostja vastas, et tal pole võimalik elatist maksta, sest viibib alates xxxxxxxxxxxxxxxx Tartu Vanglas kinnipeetuna. Kostja palub arvestada tema tervislikku seisundit. Tema osalise töövõime tõttu ei ole pruugi ta tööturul olla väga nõutud. Töötukassa on võimaldanud talle taastusravi tulenevalt tema pärilikust haigusest. Samas on ta avaldanud võimalust maksegraafiku sõlmimiseks. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagi tagamise taotlus tuleb rahuldada. 4.

§ 377

lg 2 järgi sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

§ 378

lõikes 3 nimetatud abinõusid võib kohus rakendada ka omal algatusel.

§ 378

lg 3 p 4 kohaselt võib kohus abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida ka seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma.

§ 378

lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. 2 5. Hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh kas on esitatud

§-s 388 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab

§ 363

lg 1 p des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235ja § 381 lg 2) (vt nt Riigikohtu 3.

veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 18).

§ 378

lg 3 p 4 alusel hagi tagamisel kontrollib kohus ka seda, kas ülalpidamiskohustuse eeldused on täidetud.

1. Kohtu arvates on hagi lubatav ning seda saab hagejate väiteid arvestades pidada õiguslikult perspektiivikaks. See tähendab, et esinevad õigusnormid, millele tuginedes on võimalik hagis esitatud asjaolude esinemise tuvastamisel hagi rahuldada.
2. Samuti on hagejad piisavalt põhistanud hagi tagamise vajadust. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise suurus arvutatakse PKS §-s 101 sätestatut arvestades. Rahvastikuregistri järgi on kostja hagejate isa, seega on kostjal hagejate ülalpidamiskohustus. Asjaolude kohaselt ei osale kostja hagejate ülalpidamises alates 2023 aasta märtsist, mil ta viibib kinnipidamisasutuses. Hagejate ema sissetulekust ei piisa, et kanda mõlema vanema ülalpidamiskohustust. Hagi tagamise taotluse lahendamisel ei hinda kohus tõendeid sisuliselt. Eelnevat arvestades on hagi tagamine vajalik hagejate õigustatud huvides ja nende igapäeva vajaduste rahuldamiseks. Hagi tagamiseta ei ole hagejate emal võimalik kindlustada hagejatele menetluse kestel piisavat ülalpidamist ja see kahjustaks oluliselt hagejate igapäevast toimetulekut. Kostja kohustamine maksta elatist esialgse õigussuhte reguleerimise korras tagab selle, et ülalpidamist saama õigustatud isikud (hagejad) saaksid igakuiselt minimaalselt vajaliku ülalpidamise kohtumenetluse ajal.
3. Hagi tagamise avalduses taotletud elatis 200 eurot kuus menetluse ajal ei ole kostjat ülemäära koormav, võrreldes hagejate huviga saada elatise vaidluse ajal ülalpidamist, arvestades ka seda, et kõnealune summa hagejate kohta kokku ei ületa eelduslikult seadusjärgset miinimumelatist. Seega tuleb hagejatele tagada elementaarsete igapäeva vajaduste rahuldamiseks vajaliku raha laekumine menetluse ajal. Eeltoodu ei tähenda, et kohus peaks väljamõistetava elatise summa osas samasugusele seisukohale jääma ka asjas lõpplahendit tehes, sest kohus saab kohtuotsusega mõista seadusjärgsest miinimumelatisest väiksema elatise välja vaid juhul, kui selleks esinevad PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud mõjuvad põhjused.
4. Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et hagi tagamise abinõuna tuleb kostjat kohustada tasuma alates käesoleva määruse tegemisest (s.o
5. märtsist 2024) kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni iga hageja kasuks elatist 200 eurot kuus. Käesoleva määrusega kostjalt välja mõistetud elatis tuleb kanda iga kuu
6. kuupäevaks hagejate ema arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 10.

§ 387

lg 1 esimese lause järgi saadab kohus hagi tagamise määruse viivitamata hagejate esindajale ja toimetab kätte kostjale. 11. Kohus selgitab, et hagi tagamise määrus võimaldab hagejatel vajadusel taotleda riigipoolset elatisabi. Elatisabi saamise eeltingimus on, et kostja vabatahtlikult määruses märgitud ulatuses elatist ei maksa. Kui kostja vabatahtlikult oma kohustusi täidab, puudub hagejatel vajadus elatisabi taotlemiseks. 3 Kohus ei saada määrust ise elatisabi saamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 52 lg 1 kohaselt tuleb elatisabi saamiseks hagejatel esitada vastav taotlus Sotsiaalkindlustusametile 45 päeva jooksul arvates käesoleva määruse tegemisest. PHS § 49 lg 2 järgi makstakse kohtumenetlusaegset elatisabi õigustatud isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist, välja arvatud elatise suuruse muutmist, ja kelle kasuks on tehtud vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus. 12.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 390

lg 1 järgi maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg-tes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse.

Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4