Obsah (6)

§ 60§ 61§ 54§ 8§ 63§ 6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-23-1199 Otsuse kuupäev 22. veebruar 2024 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi Erik Malvinovi kaebus Kohtla-Järve Linnava

) § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist. Vastustaja hinnangul ei ole alust arvata, et teine ametnik oleks teistsugusele järeldusele jõudnud. 8.3. Kaebaja viited ettekirjutuse mittejõustumisele ei ole asjakohased. Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt (

§ 60lg 1).

Haldusakti jõustumine mõjutab vaid selle edasikaebamist, mitte resolutiivosas sätestatud õiguslikku tagajärge.

§ 61

lg 1 järgi kehtib haldusakt alates adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest ning kaebaja on kaebuses märkinud, et sai ettekirjutuse

1. mail 2023 kätte. 8.
2. Vastustaja ei ole ärakuulamiskohustust rikkunud. Ärakuulamine on menetlustoiming, mille vormi valik on asutuse pädevuses. Vastustajale laekunud vihje võimaliku korrarikkumise kohta sisaldas ka infot võimaliku rikkuja aadressi kohta. Vastustaja võttis aadressil asuva korteri omanikuga telefoni teel ühendust ning selgus, et rehvide ladustajaks oli kaebaja, kes helistas vastustajale tagasi. Kõne käigus selgitas vastustaja kaebajale rikkumist ning palus juhtumi kohta selgitusi. Selle peale vastas kaebaja, et midagi selgitama ta ei kirjalikult ega suuliselt ei hakka. Pärast seda kõne on vastustaja veel mitmel korral kaebajaga telefoni teel suhelnud, kuid kaebaja seisukoht on jäänud samaks, mis esimese kõne ajal. Vastustaja ei saa kaebajat seisukohtade esitamisele sundida, kui isik seda ise ei soovi. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Praeguses asjas on kaebaja esitanud kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse
4. mai
5. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-2/1325 tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et ettekirjutus-hoiatus ei ole õiguspärane, sest haldusaktile ei olnud lisatud tõendit koostaja volituste kohta, ettekirjutuse täitmise tähtaeg ei saa olla lühem selle vaidlustamise tähtajast ning vastustaja ei olnud järginud head haldustava ega kuulanud kaebajat ära. Vastustaja nende seisukohtadega ei nõustu.
6. Hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid leiab kohus, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. 11.

§ 54

järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab norminõuetele. Kaebaja on seadnud kahtluse alla ettekirjutus-hoiatuse õiguspärasuse muuhulgas seetõttu, et sellele ei olnud lisatud tõendit koostaja volituste kohta. Riigikohus on selgitanud, et haldusakt ei pea sisaldama andmeid akti andnud isikute volituste kohta, kui seadus ei nõua teisiti. Kui tekib kahtlus volituste olemasolus, on kohus kohustatud akti andnud ametiisiku pädevust kontrollima (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus asjas 3-31-71-05, p 15). Praegusel juhul ei tulene seadusest lisaks ettekirjutus-hoiatusele volituse tõendi lisamise vorminõuet. Seega ei muuda ettekirjutus-hoiatuselt volituse tõendi puudumine seda õigusvastaseks. 3 3-23-1199
3. Samuti ei ole alust kahelda ettekirjutus-hoiatuse koostanud isiku pädevuses haldusakti andmiseks. Vastustaja pädevus ettekirjutuse tegemiseks vaidluse all ei ole, kuid kaebaja tõi välja, et koostaja volituste kohta tõend puudus.

§ 8

lg 2 järgi määratakse haldusorganisiseselt isikud, kes haldusmenetluses haldusorgani nimel tegutsevad. Ettekirjutushoiatuse koostas

1. mail 2023 Kohtla-Järve Linnavalitsuse korrakaitseametnik. KOKS § 531 lg 1 järgi võib kohalik omavalitsus nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas. Tegemist on sisepädevuse reguleerimisega ning haldusorgani nimel tegutsemiseks võib volitada iga isikut, kes kuulub haldusorgani organisatsioonilisse struktuuri (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-13-12, p 20). Vastustaja
2. mai
3. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-2/1325 koostas ja allkirjastas Kohtla-Järve Linnavalitsuse korrakaitseametnik. Ei nähtu, et haldusakti andmisel oleks olnud probleem sisepädevusega.
4. Isegi juhul, kui haldusakti oleks teinud selleks pädevust mitteomav ametnik, ei annaks see asjaolu alust haldusakti tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks.

§ 63

lg 2 p 3 järgi on haldusakt tühine vaid juhul, kui haldusakt on antud ebapädeva haldusorgani, mitte organi nimel tegutseva ebapädeva ametniku poolt. Nn sisepädevuse rikkumine ei too üldjuhul kaasa haldusakti automaatset tühisust (Tartu Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 316-511, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a määrus asjas nr 3-16-2503, p 26) ega tühistamist (Tallinna Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a otsus asjas nr 3-17-1413, p-d 9– 11;
7. mai
8. a otsus asjas nr 3-18-845, p-d 8 ja 9).
9. Kaebaja tõi kaebuses välja, et ettekirjutuse täitmiseks määratud tähtaeg ei saa olla lühem selle vaidlustamise tähtajast. Ettekirjutus-hoiatuse nr 15-2/1325 järgi kohustati kaebajat likvideerima teelõigult ohtlikud jäätmed hiljemalt
10. mail 2023, ettekirjutus koostati
11. mail 2023 ning kaebaja sai ettekirjutuse
12. mail 2023 elektroonilisel teel kätte. Ettekirjutuse täitmise tähtaja saab määrata haldusorgan ühepoolselt (Riigikohtu
13. detsembri
14. a otsus asjas nr 33-1-62-16, p 12). Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg 3 järgi peab hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita. Ohtlike jäätmete ehk rehvide teelõigult eemaldamiseks on kaebajale antud piisavalt pikk aeg. Kaebajal oli haldusakti õigus vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teada saamisest ehk
15. juunini
16. Haldusakti vaidlustamise tähtaeg ei sõltu sellest, kui kaua on adressaadil ettekirjutuse täitmiseks aega.

§ 61

lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates ning § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Seega oli kaebaja jaoks ettekirjutuse täitmine ettekirjutus-hoiatuse kättesaamisest alates kohustuslik.

1. Kohus märgib siiski, et ATSS § 9 lg 1 järgi annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule täitekorralduse siis, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas. Praegusel juhul esitas vastustaja kohtutäiturile täitmisavalduse juba
2. mail 2023, kuigi kaebajal oli ettekirjutus-hoiatuse vaidlustamiseks aega
3. juunini
4. Kuivõrd kaebaja on esitanud kaebuse üksnes vastustaja
5. mai
6. a ettekirjutus-hoiatuse nr 15-2/1325 tühistamiseks, ei ole praeguse haldusasja vaidluse ese seotud sunniraha sissenõudmisega ning kohus kontrollib vaid ettekirjutus-hoiatuse õiguspärasust selle andmise hetkeseisuga.
7. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole välja selgitanud kõiki olulisi asjaolusid ega kaebajat ära kuulanud.

§ 6

järgi on haldusorgan kohustatud menetletavas asjas välja selgitama olulise tähtsusega asjaolud ning vajadusel selleks omal algatusel tõendeid koguma, 4 3-23-1199 § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan andma menetlusosalistele võimaluse asja kohta oma arvamuse ja vastuväiteid esitada. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja sai posti teel vihje, et Paate 12 sissesõidu juures on autorehvid. Vastustaja uuris vihjes sisaldunud info põhjal võimalikku korrarikkujat ning selgus, et rehvide ladustajaks oli kaebaja. Kaebaja väitel ei ole keegi tema poole asjaolude välja selgitamiseks pöördunud. Vastustaja esitatud tõenditest järeldub aga vastupidist: vastustaja oli korduvalt kaebajaga telefoni teel suhelnud (

1. aprillil,
2. ja
3. mail 2023, dtl 65-66). Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalistele on piisavalt täpselt teada, mille kohta arvamusi ja seisukohti esitada (Riigikohtu
4. märtsi
5. a otsus asjas nr 3-21-1027, p 24). Telefonikõnede kohta protokolle vastustaja ei koostanud, kuid vastustaja väitel selgitas ta kõne käigus kaebajale, milles rikkumine seisneb ning palus selgitusi. Kaebaja oli aga keeldunud olukorda selgitamast. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja ei saa kaebajat seisukohtade andmiseks sundida. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et vastustaja ei rikkunud uurimispõhimõtet ega kaebaja ärakuulamisõigust.
6. Kohus nõustub eelnevat arvesse võttes vastustajaga, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse
7. mai
8. a ettekirjutus-hoiatus nr 15-2/1325 oli õiguspärane.
9. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm 5