2-23-139925/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2024.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-139925 Tsiviilasi Osaühingu Arthemise Kontoritarbed hagi Osaühingu PRO MARINE TRADE vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 124,82 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing Arthemise Kontoritarbed (registrikood 10207311), lepinguline esindaja Liivi Tuus Kostja Osaühing PRO MARINE TRADE (registrikood 10954172), seaduslik esindaja V. K. (isikukood xxxx) Kirjalik lihtmenetlus esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Osaühingu Arthemise Kontoritarbed hagi Osaühingu PRO MARINE TRADE vastu võla nõudes.

Menetluskulude jaotus 2. Jätta menetluskulud täies ulatuses Osaühingu Arthemise Kontoritarbed kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kuna Osaühingul PRO MARINE TRADE rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga.

Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud 1. Hagiavalduse kohaselt oli T. V. kuni märtsini 2023 Osaühingu PRO MARINE TRADE (kostja) juhatuse liige. Ta korraldas osaühingu raamatupidamist. T. V. andis Osaühingu PRO MARINE TRADE raamatupidamisdokumendid tasuta hoiule Osaühingule Arthemise Kontoritarbed (hageja), mille juhatuse liige ta on. Raamatupidamisdokumente hoidis Osaühing Arthemise Kontoritarbed osaühingu valduses olevates ruumides. 22.03.2023 otsustas Osaühingu PRO MARINE TRADE osanike üldkoosolek põhikirja punkti 6.2 alusel, et ettevõtte juhatus jätkab kaheliikmelisena ja Osaühingu PRO MARINE TRADE juhatusse kuuluvad edaspidi T. K. ja V. K. ning juhatusest arvatakse välja T. V.. Osaühingu PRO MARINE TRADE juhatuse liikmed V. K. ja T. K. esitasid Tartu Maakohtu registriosakonnale 23. märtsil 2023 avalduse kustutada registrikaardilt juhatuse liige T. V. (isikukood xxxx, elukoht Xxxx). T. V. küsis 11.04.2023 e-kirjaga kostja juhatuse liige V. K.elt (K.), kuhu tuleks saata Osaühingu PRO MARINE TRADE raamatupidamisdokumendid. Ta sai kostja juhatuse liikmelt V. K.elt vastuse, et dokumendid tuleb saata osaühingu lattu. Osaühingu PRO MARINE TRADE ladu asub Tallinnas. DPD kättetoimetamise kinnituslehelt nähtub, et saadetis anti adressaadile üle 17. aprillil 2023 kell 10:23:37. Kuna Osaühingu Arthemise Kontoritarbed valduses oli Osaühingu PRO MARINE TRADE kolme aasta raamatupidamisdokumendid ja nende kogus oli suur, tuli dokumendikaustad saatmiseks pakendada kaubaalusele. Dokumentide saatmiseks tegi Osaühing Arthemise Kontoritarbed kulutusi pakkematerjalile ja kaubaalusele pakendamisele, milleks kulus ajaliselt 1,5 tundi. 14.04.2023 esitas hageja kostjale arve nr 200164 tehtud töö ja kulunud materjalide eest summas 105,70 eurot. Maksetähtajaks on arvel märgitud 19.04.2023. Kostja arvet ei tasunud. Hageja on seisukohal, et 14. aprilli 2023 kirjaga tellis kostja hagejalt, kelle valduses dokumendid olid, raamatupidamisdokumentide saatmise. Hageja on seisukohal, et kolme aasta raamatupidamisdokumentide pakendamise kulud, mille kohta hageja arve esitas, on nende saatmiseks tehtud mõistlikud kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 105,70 eurot, 30.10.2023 sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise summas 6,43 eurot ja seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt summas 105,70 eurot alates 31.10.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited 2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja vastuväite kohaselt oli T. V. kuni 23.03.2023 kostja juhatuse liige, kes korraldas ka Osaühingu PRO MARINE TRADE raamatupidamist oma kodukontorist Xxxx. Kodukontoris säilitas T. V. ka ettevõtte raamatupidamisdokumente. Peale Osaühingu PRO MARINE TRADE juhatusest väljaarvamist, tekkis T. V.el (V.) soov oma kodus hoitavatest dokumentidest vabaneda. Sellekohase e-kirja saatis ta kostjale 11.04.2023. 14.04.2023 andis kostja esindaja V. K. T. V.ele soovituse dokumentide saatmiseks ettevõtte lattu aadressile Pärnu mnt 160G, Tallinn. Seda T. V. ka tegi, kasutades saatmiseks DPD kullerteenust. T. V. saatis dokumendid välja oma kodust Xxxxt ja kostja võttis saadetud dokumendid vastu DPD kullerilt 17.04.2023. DPD esitas kostjale antud kullerteenuse eest ka arve summas 40.06 eurot + km. Antud arvel on välja toodud ka kauba lähetamise aadress. Hageja ei ole kunagi olnud seotud kostja raamatupidamisdokumentide säilitamisega, hoiustamisega ega ühelgi muul moel. Kostja ei ole hagejale avaldanud ühtegi soovi ega ka tellimust, raamatupidamisdokumentidega käsitlemisega seonduvalt sh ei ole tellinud ka mingisuguseid pakkematerjale või teenuseid. Sellest on kostja hagejat ka varasemalt informeerinud. Kui selgus, et raamatupidamisdokumentide toimetamisel oma kodukontorist Tallinnasse tekivad täiendavad rahalised kulud, siis tulnuks T. V.el sellest eelnevalt teavitada Osaühingu PRO MARINE TRADE juhatust. Seda T. V. teinud ei ole. Kui T. V. pidi dokumentide saatmisega tegema omapoolseid kulutusi, tuleks vastav info edastada kirjalikult Osaühingu PRO MARINE TRADE juhatusele, kes need läbi vaatab ning teeb siis ka vastavad otsused.

Osaühingu PRO MARINE TRADE dokumentide saatmisega seonduvalt võib väita, et T. V.el tekkis hoopis soov teenida rahalist tulu ettevõttele Osaühing Arthemise Kontoritarbed. Selle kinnituseks on kostjale esitatud arve nr 200164, mis oma olemuselt on õigustühine. Dokumentide saatmisega 2 seonduvas e-mailis suhtlevad omavahel Osaühingu PRO MARINE TRADE juhatuse liige V. K. (email: xxxx) ja sama ettevõtte osanik T. V. (e-mail: xxxx) ning antud meilivahetuses ei ole juttu hagejast ega ka mingisugustest võimalikest kuludest ega teenustest, mida dokumentide saatmisega saab seostada. Samuti kinnitab T. V. kirjavahetuses, et soovib vabaneda dokumentidest oma kodust.

Hageja tegevuskoht Xxxx. Hageja ja kostja vahel ei ole toimunud ühtegi kirjavahetust dokumentide saatmisega seonduval teemal ning dokumendid saadeti kostja lattu hoopis Xxxx ehk T. V.e kodust. T.

V. ei ole Osaühingu PRO MARINE TRADE juhatust ka kunagi teavitanud, et ta on andnud Osaühingu PRO MARINE TRADE raamatupidamisdokumendid tasuta hoiule hagejale, mida väidab kohtule esitatud hagis. Sellisel kokkuleppel puudub põhjendatud vajadus ning see ei ole ka eluliselt usutav, kuna dokumendid asusid tegelikkuses T. V.e kodukontoris Xxxx. Osaühingu PRO MARINE TRADE osanikuna tulnuks T. V.el käituda vastutustundlikult ettevõtte vara ja ka kulutuste osas. Seda osanik T. V. teinud ei ole ning on tegutsenud omavoliliselt, jättes teavitamata ettevõtte juhatuse dokumentide saatmisega seonduvatest võimalikest kuludest, saatmiskuupäevast ja ka saatmisviisist. T. V. lähtus dokumentide saatmisel vaid isiklikest huvidest ning üritas hoopis teenida tulu ettevõttele Osaühing Arthemise Kontoritarbed, mille juhatusse ta kuulub. Hageja on kostjale esitanud õigustühise või fiktiivse arve. Kostja ei ole hagejalt tellinud ega ka saanud hagis käsitletavaid kaupu ja teenuseid.

Samuti ei ole kostja volitanud kaupu ja teenuseid tellima kolmandatel osapooltel, sh T. V.el.

Menetluse käik 3. Osaühing Arthemise Kontoritarbed esitas 30.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Osaühingult PRO MARINE TRADE 111,27 euro saamiseks. Kohus tegi 02.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 05.10.2023. Seoses võlgniku 06.10.2023 vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 13.10.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

4.16.10.2023 määrusega kohustas Harju Maakohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul.

5.Osaühing Arthemise Kontoritarbed (hageja) esitas 30.10.2023 kohtule hagi Osaühingu PRO MARINE TRADE (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

6.31.10.2023 menetlusdokumendiga jättis kohus 30.10.2023 hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja viivisenõude täpsustamiseks kuni 07.11.2023. 07.11.2023 kõrvaldas hageja kohtu poolt osundatud puudused haginõudes.

7.09.11.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Kohus selgitas, et kohus kuulab menetlusosalised nende taotlusel ära. Ühtlasi määras kohus kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjalikult vastamiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest.

Kohus märkis, et juhul kui hageja soovib kostja kirjalikule vastusele vastata, siis annab kohus selleks tähtaja 10 päeva kostja vastuse edastamisest.

8.04.12.2023 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus leidis, et mõistlik ja mõlema poole parimates huvides oleks lõpetada menetlus kompromissiga ning määras pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 11.12.2023. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja täiendavad seisukohad ning tõendid, arvestades kohtunõudes toodud selgitusi, hiljemalt 18.12.2023.

9.Pooled ei jõudnud määratud tähtajaks kompromisskokkuleppele. Hageja täitis kohtunõude 18.12.2023, milles märgib, et dokumentide hoiustamisest kaupluse Xxxx tagaruumides hageja valduses teab kostja seaduslik esindaja V. K. väga hästi, sest ta tõi aastate jooksul korduvalt isiklikult sinna kostja raamatupidamisdokumente. Seega oli hagejal ja kostjal suuline kokkulepe selles, et kostja 3 dokumente hoiustab hageja. Hageja kaupluses Xxxx asukohaga Xxxx töötav L. K. kinnitab, et ta töötab hageja kaupluses Xxxx Xxxx, selle kaupluse esmaavamisest peale, mis on kauem kui 10 aastat. L. K. kinnitab, et ta on näinud et V. K. on toonud kostja dokumente hageja kontoritarvete kauplusse ja viinud neid tagatuppa. Hageja kaupluses Xxxx asukohaga Xxxx töötav T. T.-V. kinnitab, et ta töötab hageja kaupluses Xxxx Xxxx kauem kui 10 aastat. T. T.-V. kinnitab, et V. K. on toonud korduvalt kostja pabereid ja dokumente hageja kauplusesse ja et neid dokumente on seal hoitud ja säilitatud. Hageja seaduslik esindaja T. V. kinnitab, et kõik tegevused, mis ta tegi hageja poolt kostja esitatud arvel kajastatud teenuse osutamisel ja sellega seotud kirjavahetusel või ükskõik millise kommunikatsioonivahendi kasutamisel, tegi ta ettevõtte hageja juhatuse liikmena ja selle ettevõtte nimel. Samas kinnitab hageja seaduslik esindaja T. V., et tema juhatuse liikme kohustused lõppesid kostja ettevõttes ilma ükskõik millise kokkuleppeta ja ühegi lepingu, sealhulgas käsunduslepingu, sõlmimiseta. Hageja leiab, et eeltooduga on tõendatud, et hageja ja kostja ühine tahe oli hoiustada kostja raamatupidamisdokumente hageja poolt ja hagejale valduses oleval pinnal. Seega sai käsundi, dokumentide saatmiseks täita isik, kelle valduses dokumendid olid, s.o hageja. Juriidilisest isikust käsundisaaja korral täidavad käsundi füüsilised isikud, keda juriidiline isik kasutab oma majandustegevuses, kuigi käsundusleping on sõlmitud juriidilise isikuga. Käesoleval juhul sõlmiti käsundusleping ja oli käsundussuhe kostja dokumentide saatmiseks Xxxx Tallinna kostja ja hageja, kelle valduses kostja dokumendid olid, vahel. Tegemist on käsunduslepinguga kui faktilise teenusega.

Tegemist on tasuta käsunduslepinguga, sest teenuse osutamise tasus kokku ei lepitud. 14. aprilli 2023 e-kirjaga on kostja juhatuse liige palunud dokumendid saata kostja lattu. Kostja sai raamatupidamisdokumendid kätte DPD kulleri vahendusel 17. aprillil 2023. T. V. on hageja juhatuse liige. T. V.e kui eraisiku valduses ei ole kostja dokumente kunagi olnud. T. V. ei ole eraisikuna kostja dokumente hoiustanud. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et temal tuleb hüvitada dokumentide saatmisega seotud kulud. Kostja väidab, et temal on kohustus saatmisega seotud kulud hüvitada T.

V.ele, mitte dokumente hoiustanud ja saatnud hagejale. Kuna dokumentide kogus oli suur, tuli dokumendikaustad saatmiseks pakendada kaubaalusele. Ülevaade pakendamisega seotud kuludest kajastub hageja 14. aprilli 2023 arves nr 200164. Kostjal oli võimalik esitada arvele vastuväiteid. Seda võimalust ta ei kasutanud. T. V.el ei ole Xxxx kodukontorit. Hageja transportis vahetult pärast pakendamist ja enne kostjale saatmist dokumendid Xxxx, sest suur pakend hageja kaupluse tagaruumis segas hageja igapäevast tööd. Asjaolu, et dokumentide pakend anti DPD-le üle Xxxx, ei muuda asjaolu, et dokumente hoiustas hageja kuni dokumentide üleandmiseni DPD-le ja saatis kostjale.

Kostja väide, et kokkulepe hageja ja kostja vahel ei ole eluliselt usutav, kuna dokumendid asusid tegelikkuses T. V.e kodukontoris Xxxx, on paljasõnaline ja ei tugine tegelikkuses asetleidnud asjaoludele. Hageja seadusliku esindaja ja kostja seadusliku esindaja kirjavahetusest nähtub, et kostja kui käsundiandja ei andnud hagejale kui käsundisaajale täpsemaid juhiseid dokumentide saatmiseks peale selle, et soovis, et dokumendid saadetakse kostja lattu. Ei ole alust eeldada, et pakendamine ja pakkematerjali kasutamine sai toimuda ilma, et käsundisaajal oleksid tekkinud kulud. Ei ole alust arvata, et kostja eeldas, et 350 kg dokumente on võimalik saata talle pakendamata või kullerifirma teenust kasutamata. Hageja on seisukohal, et 14. aprilli 2023 kirjaga tellis kostja hagejalt, kelle valduses dokumendid olid, raamatupidamisdokumentide saatmise, s.o teenuse osutamise.

Käsundisaaja pidas käsundi täitmisel mõistlikeks kuludeks dokumentide pakendamiskulusid. Hageja on seisukohal, et mitmete aastate raamatupidamisdokumentide pakendamise kulud, mille kohta hageja arve esitas, on nende saatmiseks tehtud mõistlikud kulud. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale mõistlikud kulud, mis olid vajalikud käsundi täitmiseks ja mis oleksid käsundisaajale tekkinud dokumentide saatmisega ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Hageja pakendas kostja dokumendid selleks, et need kostja lattu saata, st ta tegi toimingud, mis olid vajalikud käsundi täitmiseks.

10.10.01.2024 määrusega määras kohus, et menetleb tsiviilasja nr 2-23-139925 kirjalikus lihtmenetluses. Kohus märkis, et tsiviilasjas lõpeb eelmenetlus 10.01.2024 ning pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule menetluskulude nimekirjad hiljemalt 19.01.2024 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 26.01.2023. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 09.02.2024.

4 11. 18.01.2024 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja oma menetluskulude nimekirja ega ka vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale kohtu poolt määratud tähtajaks ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused 12. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 7000 eurole.

Kohus märgib, et jätab käesoleva tsiviilasja lahendamisel TsMS § 238 lg 1 p 2 koosmõjus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata tsiviilasja menetluses korduvalt esitatud samasisuliste tõenditega (dtl 73).

13.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

14.Hagiavalduse kohaselt oli T. V. kuni märtsini 2023 kostja juhatuse liige. Ta korraldas osaühingu raamatupidamist. T. V. andis kostja raamatupidamisdokumendid tasuta hoiule hagejale, mille juhatuse liige ta on. Raamatupidamisdokumente hoidis hageja osaühingu valduses olevates ruumides.

22.03.2023 otsustas kostja osanike üldkoosolek, et T. V. ei jätka kostja juhatuse liikmena. 23.03.2023 esitati avaldus registriosakonnale. T. V. küsis 11.04.2023 e-kirjaga kostjalt, kuhu tuleks saata kostja raamatupidamisdokumendid. Ta sai vastuse, et dokumendid tuleb saata osaühingu lattu. Dokumendid anti kostjale üle 17.04.2023 kell 10:23:37. Kuna hageja valduses olid kostja kolme aasta raamatupidamisdokumendid ja nende kogus oli suur, tuli dokumendikaustad saatmiseks pakendada kaubaalusele. Dokumentide saatmiseks tegi hageja kulutusi pakkematerjalile ja kaubaalusele pakendamisele, milleks kulus ajaliselt 1,5 tundi. 14.04.2023 esitas hageja kostjale arve nr 200164 tehtud töö ja kulunud materjalide eest summas 105,70 eurot. Maksetähtajaks on arvel märgitud 19.04.2023. Kostja arvet ei tasunud.

Hageja väitel ei ole kostja raamatupidamisdokumentide saatmise ja pakendamisega seonduvate kulude eest esitatud arve tasumise kohustust täitnud, millest tulenevalt on hageja esitanud kostja vastu põhivõlgnevuse 105,70 euro, 30.10.2023 sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise 6,43 euro ja TsMS § 367 alusel tulevikku suunatud viivisenõude alates 31.10.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

15.Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejaga vaidlusalust raamatupidamisdokumentide hoiustamise ega ka tagastamise kokkulepet sõlmitud. Hageja juhatuse liige T. V. oli kostja juhatuse liige kuni 23.03.2023 ning korraldas osaühingu raamatupidamist oma kodukontoris Xxxx. Kodukontoris säilitas T. V. ka ettevõtte raamatupidamisdokumente. Peale kostja juhatusest väljaarvamist saatis T. V.

11.04.2023 kostjale e-kirja, milles avaldas soovi tagastada kostjale hoiul olevad raamatupidamisdokumendid.

14.04.2023 vastuskirjas palus kostja T.

V.el saata raamatupidamisdokumendid ettevõtte aadressile Pärnu mnt 160G, Tallinn. T. V. saatis dokumendid välja oma kodust Xxxxt. Kostja võttis dokumendid vastu DPD kullerilt 17.04.2023. DPD esitas kostjale kullerteenuse eest arve summas 40,06 eurot + km, millel on välja toodud kauba lähetamise aadress. Hageja ei ole kunagi olnud seotud kostja raamatupidamisdokumentide säilitamisega, hoiustamisega ega ühelgi muul moel. Kostja ei ole hagejale avaldanud soovi ega esitanud tellimust enda raamatupidamisdokumentidega seonduvalt, sh ei ole tellinud ka mingisuguseid pakkematerjale ega teenuseid. Kui selgus, et raamatupidamisdokumentide Tallinnasse toimetamisel tekivad täiendavad rahalised kulud, siis tulnuks T. V.el sellest eelnevalt teavitada kostja juhatust. Seda T. V. teinud ei ole. Kostja on seisukohal, et dokumentide saatmisega seonduvalt tekkis T. V.el hoopis soov teenida hagejale rahalist tulu. Dokumentide saatmisega seonduvas e-mailis suhtlevad omavahel kostja juhatuse liige V. K. (e-mail: xxxx) ja sama ettevõtte osanik T. V. (e-mail: xxxx) ning antud meilivahetuses ei ole juttu hagejast ega ka mingisugustest võimalikest kuludest ega teenustest, mida dokumentide saatmisega saab seostada. Samuti kinnitab T. V. kirjavahetuses, et ta soovib vabaneda dokumentidest oma kodus Xxxx. T. V. ei ole kostjat kunagi teavitanud, et ta on andnud kostja 5 raamatupidamisdokumendid hagejale tasuta hoiule.

16.Poolte vahel puudub vaidlus asjaoludes, et T. V. oli kuni 23. märtsini 2023 kostja juhatuse liige ning korraldas osaühingu raamatupidamist. 11.04.2023 on T. V. edastanud kostja juhatuse liikmele ekirja, milles on avaldanud soovi vabaneda enda kodus hoiul olevatest kostja dokumentidest.

14.04.2023 e-kirjas on kostja juhatuse liige palunud dokumendid saata kostja lattu. Kostja sai raamatupidamisdokumendid kätte DPD kulleri vahendusel 17.04.2023.

17.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on poolte vahel vaidlus, kas kostja ja hageja vahel on sõlmitud kostja raamatupidamisdokumentide hoiustamiseks ja kostjale edastamiseks kokkulepe ning kas hageja on õigustatud isik käsundi täitmisega tekkinud kulutuste hüvitamise nõude esitamiseks.

18.Kohus on seisukohal, et hagis esile toodud asjaoludel võib raamatupidamisdokumentide hoiustamine, samuti kostjale edastamine olla hinnatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 jj alusel käsundina, kus teenuse osutaja on käsundisaaja ja teenuse tellija käsundiandja (kostja). VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lg-te 1 ja 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 628 lg 2 kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata.

Käsunduslepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt, mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tugineb.

19.Kohus selgitas hagejale 04.12.2023 kohtunõudes, et hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et poolte (hageja ja kostja) vahel on kehtiv käsunduslepingust tulenev võlasuhe (VÕS §

619), sh dokumentide hoiustamiseks ja kostjale edastamiseks.

20.Kohus on tsiviilasja menetluses esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kostja 22.03.2023 osanike üldkoosoleku otsusega otsustati ettevõtte põhikirja punkti 6.2 alusel, et ettevõtte juhatus jätkab kaheliikmelisena ja juhatusest arvatakse välja T. V.. Äriregistrile esitati avaldus vastava kande tegemiseks (dtl 35-37). 11.04.2023 e-kirjas (xxxx) avaldas T. V. kostja juhatuse liikmele (xxxx) soovi vabaneda enda hoiul olevatest kostja raamatupidamisdokumentidest, millele 14.04.2023 kostjalt saadetud vastuskirjast nähtuvalt palus kostja raamatupidamisdokumendid T. V.el edastada kostja lattu (dtl 38, 72). Raamatupidamisdokumendid toimetati kostjale 17.04.2023 DPD kullerteenuse vahendusel aadressile Pärnu mnt 160H, Tallinn (dtl 39). Seoses raamatupidamisdokumentide edastamisega esitas hageja kostjale 19.04.2023 arve nr 200164 summas 105,70 eurot koos käibemaksuga, tasumistähtajaga 19.04.2023, viivis 0 % päevas (dtl 40). DPD Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuse eest 18.04.2023 arve nr 10437343 kogusummas 570,06 eurot koos käibemaksuga.

Arve spetsifikatsioonist nähtub kohtule mh paki edastamine kostjale Xxxxt T. V.e poolt (350 kg) ja 6 tasumisele kuuluv summa on 40,95 eurot (dtl 61-71). T. V. on hageja juhatuse liige (dtl 91). Lisaks eeltoodule nähtub kohtule hageja poolt tõendina esitatud L. K.i (K., hageja kaupluse töötaja) kinnituskirjast, et V. K. on toonud kostja dokumente kostja kauplusse ja viinud neid tagatuppa (dtl 93).

T. T.-V.e (T.-V., hageja kaupluse töötaja) kinnituskirja kohaselt on V. K. toonud korduvalt kostja pabereid ja dokumente hageja kauplusesse ning neid dokumente on seal hoitud ja säilitatud (dtl 95).

T. V.e poolt tõendina esitatud kinnituskirja loeb kohus hageja poolt menetluses esitatud selgituseks.

T. V. kinnitab, et kõik tegevused, mis ta tegi kostjale esitatud arvel kajastatud teenuse osutamisel ja sellega seotud kirjavahetusel või ükskõik millise kommunikatsioonivahendi kasutamisel tegi ta hageja juhatuse liikmena ettevõtte nimel. T. V.e juhatuse liikme kohustused lõppesid kostja ettevõttes ilma ühegi kokkuleppeta (dtl 97).

21.Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on leidnud tõendamist ja poolte vahel puudub vaidlus, et hageja juhatuse liige T. V. oli ka kostja juhatuse liige. E-äriregistri andmetel oli T. V. kostja juhatuse liige perioodil 16.06.2003-31.03.2023 (TsMS § 231 lg 1, vt arvutivõrgus https://ariregister.rik.ee/est/company/10954172/Osa%C3%BChing-PRO-MARINE-TRADE). Kohus märgib, et juhatuse liikme leping on hinnatav käsundina VÕS § 619 alusel, kus teenuse osutaja (T. V.) oli käsundisaaja ja teenuse tellija käsundiandja (kostja). VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Antud juhul on kohtu ette toodud asjaolud, mille kohaselt osutas T. V. kostjale juhatuse liikmena mh raamatupidamisteenust. Raamatupidamisdokumendid olid eeltoodust tulenevalt T. V.e hoiul.

Riigikohus on selgitanud, et juhtorganite liikmete ja ühingu vahelised suhted on käsundilaadsed õigussuhted (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20). VÕS § 622 kohaselt eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult, kuid sama paragrahvi teise lause kohaselt võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Asjaolu, et juhtorgani liige ei saa oma pädevust ega vastutust üle anda, ei keela juhtorgani liikmel kolmanda isiku abi kasutamist käsundi täitmisel.

Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole tõendatud poolte vahel raamatupidamisdokumentide hoiustamise ega ka kostjale saatmise kokkuleppe sõlmimine. Tõenditest nähtuvalt on käsund hagis esile toodud asjaoludel kostja poolt antud kostja endisele juhatuse liikmele T. V.ele, mitte hagejale.

Kuigi hageja on esitanud kohtule tõendina töötajate kinnituskirjad, millest nähtuvalt on nad näinud, et kostja juhatuse liige V. K. tõi kostja raamatupidamisdokumente hageja kauplusesse ja neid dokumente on seal hoitud ja säilitatud (dtl 93, 95), ei saa nimetatu pinnalt lugeda tõendatuks kokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kohus on seisukohal, et hageja kaupluse töötajad ei saa kinnitada lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel pelgalt raamatupidamisdokumentide hageja ruumides nägemise pinnalt.

Hageja selgituste kohaselt oli T. V. vaidlusalusel perioodil nii hageja kui ka kostja juhatuse liige ning T. V. andis kostja raamatupidamisdokumendid hagejale hoiule kostja ja hageja juhatuse liikmete esindusõigust omades. Eeltoodust järeldub kohtule, et T. V. kasutas juhatuse liikme käsundit täites VÕS § 622 järgi kolmanda isiku (hageja) abi. Asjaolu, millistes ruumides ja millise kolmanda isiku abi T. V. kasutas, ei oma seejuures tähtsust, kuna kostja raamatupidamist korraldas T. V., mitte hageja.

Kohus märgib, et antud juhul ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi hageja ja kostja vahel sõlmitud kirjalikku kokkulepet kostja raamatupidamisdokumentide hoiustamiseks ega ka kostjale edastamiseks.

Tõendatud ei ole ka suulise kokkuleppe sõlmimine. 11.04.2023 e-kirjas (xxxx) avaldas T. V. kostja juhatuse liikmele (xxxx) soovi vabaneda enda kodus hoiul olevatest kostja raamatupidamisdokumentidest, millele 14.04.2023 kostjalt saadetud vastuskirjast nähtuvalt palus kostja raamatupidamisdokumendid T. V.el edastada kostja lattu (dtl 38, 72).

Raamatupidamisdokumendid toimetati kostjale 17.04.2023 DPD kullerteenuse vahendusel aadressile Pärnu mnt 160H, Tallinn (dtl 39) Xxxxt T. V.e poolt (dtl 61-71). Mitte ühestki eeltoodud dokumentide 7 saatmist käsitlevast e-kirjast ei nähtu kohtule, et see oleks saadetud hageja esindusõigust teostades.

22.Kohus on hagejale 04.12.2023 kohtunõudes selgitanud, et juhul kui T. V. on hagejaga kokkuleppel hoidnud kostja dokumente hagejale kuuluval pinnal, on hageja õigustatud lepingust tulenevas sisesuhtes esitama kulutuste hüvitamise nõude T. V.ele (mitte kostjale). T. V. omakorda on õigustatud esitama arve tasumiseks kostjale, kuivõrd ta oli kostja raamatupidamisega ja nende kostjale edastamisega seonduvalt sõlmitud lepingu osapooleks.

23.Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendatud haginõude aluseks oleva käsunduslepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel, siis jätab kohus hagi rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 24. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind kindlaks nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning TsMS §-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded.

Hageja põhinõude suurus on 105,70 eurot, seisuga 30.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 6,43 eurot ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise hagihinnaks on VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel määraga 12 % aastas 12,69 eurot.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on TsMS § 124 lg 1, TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 134 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinnaks 124,82 eurot.

Menetluskulude jaotus 25. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt ei esindanud kostjat tsiviilasja menetluses lepinguline esindaja. Kostja ei ole tasunud menetluses riigilõivu ega kandnud muid menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.