Obsah (7)

§ 619§ 8§ 9§ 628§ 29§ 622§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2024.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-139925 Tsiviilasi Osaühin

) § 619 jj alusel käsundina, kus teenuse osutaja on käsundisaaja ja teenuse tellija käsundiandja (kostja).

§ 619

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 8

lg-te 1 ja 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 628

lg 2 kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Käsunduslepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt, mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.

§ 29

lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tugineb. 19. Kohus selgitas hagejale 04.12.2023 kohtunõudes, et hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et poolte (hageja ja kostja) vahel on kehtiv käsunduslepingust tulenev võlasuhe (

§ 619), sh dokumentide hoiustamiseks ja kostjale edastamiseks.

1. Kohus on tsiviilasja menetluses esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kostja 22.03.2023 osanike üldkoosoleku otsusega otsustati ettevõtte põhikirja punkti 6.2 alusel, et ettevõtte juhatus jätkab kaheliikmelisena ja juhatusest arvatakse välja T. V.. Äriregistrile esitati avaldus vastava kande tegemiseks (dtl 35-37). 11.04.2023 e-kirjas (xxxx) avaldas T. V. kostja juhatuse liikmele (xxxx) soovi vabaneda enda hoiul olevatest kostja raamatupidamisdokumentidest, millele 14.04.2023 kostjalt saadetud vastuskirjast nähtuvalt palus kostja raamatupidamisdokumendid T. V.el edastada kostja lattu (dtl 38, 72). Raamatupidamisdokumendid toimetati kostjale 17.04.2023 DPD kullerteenuse vahendusel aadressile Pärnu mnt 160H, Tallinn (dtl 39). Seoses raamatupidamisdokumentide edastamisega esitas hageja kostjale 19.04.2023 arve nr 200164 summas 105,70 eurot koos käibemaksuga, tasumistähtajaga 19.04.2023, viivis 0 % päevas (dtl 40). DPD Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuse eest 18.04.2023 arve nr 10437343 kogusummas 570,06 eurot koos käibemaksuga. Arve spetsifikatsioonist nähtub kohtule mh paki edastamine kostjale Xxxxt T. V.e poolt (350 kg) ja 6 tasumisele kuuluv summa on 40,95 eurot (dtl 61-71). T. V. on hageja juhatuse liige (dtl 91). Lisaks eeltoodule nähtub kohtule hageja poolt tõendina esitatud L. K.i (K., hageja kaupluse töötaja) kinnituskirjast, et V. K. on toonud kostja dokumente kostja kauplusse ja viinud neid tagatuppa (dtl 93). T. T.-V.e (T.-V., hageja kaupluse töötaja) kinnituskirja kohaselt on V. K. toonud korduvalt kostja pabereid ja dokumente hageja kauplusesse ning neid dokumente on seal hoitud ja säilitatud (dtl 95). T. V.e poolt tõendina esitatud kinnituskirja loeb kohus hageja poolt menetluses esitatud selgituseks. T. V. kinnitab, et kõik tegevused, mis ta tegi kostjale esitatud arvel kajastatud teenuse osutamisel ja sellega seotud kirjavahetusel või ükskõik millise kommunikatsioonivahendi kasutamisel tegi ta hageja juhatuse liikmena ettevõtte nimel. T. V.e juhatuse liikme kohustused lõppesid kostja ettevõttes ilma ühegi kokkuleppeta (dtl 97).
2. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on leidnud tõendamist ja poolte vahel puudub vaidlus, et hageja juhatuse liige T. V. oli ka kostja juhatuse liige. E-äriregistri andmetel oli T. V. kostja juhatuse liige perioodil 16.06.2003-31.03.2023 (TsMS § 231 lg 1, vt arvutivõrgus https://ariregister.rik.ee/est/company/10954172/Osa%C3%BChing-PRO-MARINE-TRADE). Kohus märgib, et juhatuse liikme leping on hinnatav käsundina

§ 619alusel, kus teenuse osutaja (T.

V.) oli käsundisaaja ja teenuse tellija käsundiandja (kostja).

§ 619

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on kohtu ette toodud asjaolud, mille kohaselt osutas T. V. kostjale juhatuse liikmena mh raamatupidamisteenust. Raamatupidamisdokumendid olid eeltoodust tulenevalt T. V.e hoiul. Riigikohus on selgitanud, et juhtorganite liikmete ja ühingu vahelised suhted on käsundilaadsed õigussuhted (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20).

§ 622

kohaselt eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult, kuid sama paragrahvi teise lause kohaselt võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Asjaolu, et juhtorgani liige ei saa oma pädevust ega vastutust üle anda, ei keela juhtorgani liikmel kolmanda isiku abi kasutamist käsundi täitmisel. Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole tõendatud poolte vahel raamatupidamisdokumentide hoiustamise ega ka kostjale saatmise kokkuleppe sõlmimine. Tõenditest nähtuvalt on käsund hagis esile toodud asjaoludel kostja poolt antud kostja endisele juhatuse liikmele T. V.ele, mitte hagejale. Kuigi hageja on esitanud kohtule tõendina töötajate kinnituskirjad, millest nähtuvalt on nad näinud, et kostja juhatuse liige V. K. tõi kostja raamatupidamisdokumente hageja kauplusesse ja neid dokumente on seal hoitud ja säilitatud (dtl 93, 95), ei saa nimetatu pinnalt lugeda tõendatuks kokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kohus on seisukohal, et hageja kaupluse töötajad ei saa kinnitada lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel pelgalt raamatupidamisdokumentide hageja ruumides nägemise pinnalt. Hageja selgituste kohaselt oli T. V. vaidlusalusel perioodil nii hageja kui ka kostja juhatuse liige ning T. V. andis kostja raamatupidamisdokumendid hagejale hoiule kostja ja hageja juhatuse liikmete esindusõigust omades. Eeltoodust järeldub kohtule, et T. V. kasutas juhatuse liikme käsundit täites

§ 622järgi kolmanda isiku (hageja) abi.

Asjaolu, millistes ruumides ja millise kolmanda isiku abi T. V. kasutas, ei oma seejuures tähtsust, kuna kostja raamatupidamist korraldas T. V., mitte hageja. Kohus märgib, et antud juhul ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi hageja ja kostja vahel sõlmitud kirjalikku kokkulepet kostja raamatupidamisdokumentide hoiustamiseks ega ka kostjale edastamiseks. Tõendatud ei ole ka suulise kokkuleppe sõlmimine. 11.04.2023 e-kirjas (xxxx) avaldas T. V. kostja juhatuse liikmele (xxxx) soovi vabaneda enda kodus hoiul olevatest kostja raamatupidamisdokumentidest, millele 14.04.2023 kostjalt saadetud vastuskirjast nähtuvalt palus kostja raamatupidamisdokumendid T. V.el edastada kostja lattu (dtl 38, 72). Raamatupidamisdokumendid toimetati kostjale 17.04.2023 DPD kullerteenuse vahendusel aadressile Pärnu mnt 160H, Tallinn (dtl 39) Xxxxt T. V.e poolt (dtl 61-71). Mitte ühestki eeltoodud dokumentide 7 saatmist käsitlevast e-kirjast ei nähtu kohtule, et see oleks saadetud hageja esindusõigust teostades.

1. Kohus on hagejale 04.12.2023 kohtunõudes selgitanud, et juhul kui T. V. on hagejaga kokkuleppel hoidnud kostja dokumente hagejale kuuluval pinnal, on hageja õigustatud lepingust tulenevas sisesuhtes esitama kulutuste hüvitamise nõude T. V.ele (mitte kostjale). T. V. omakorda on õigustatud esitama arve tasumiseks kostjale, kuivõrd ta oli kostja raamatupidamisega ja nende kostjale edastamisega seonduvalt sõlmitud lepingu osapooleks.
2. Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendatud haginõude aluseks oleva käsunduslepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel, siis jätab kohus hagi rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind kindlaks nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning TsMS §-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja põhinõude suurus on 105,70 eurot, seisuga 30.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 6,43 eurot ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise hagihinnaks on

§ 113lg 1 teise lause alusel määraga 12 % aastas 12,69 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on Ts

MS § 124 lg 1, TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 134 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinnaks 124,82 eurot. Menetluskulude jaotus 25. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt ei esindanud kostjat tsiviilasja menetluses lepinguline esindaja. Kostja ei ole tasunud menetluses riigilõivu ega kandnud muid menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 8