) § 619 jj alusel käsundina, kus teenuse osutaja on käsundisaaja ja teenuse tellija käsundiandja (kostja).
kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 2 kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Käsunduslepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt, mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.
lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tugineb. 19. Kohus selgitas hagejale 04.12.2023 kohtunõudes, et hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et poolte (hageja ja kostja) vahel on kehtiv käsunduslepingust tulenev võlasuhe (
V.) oli käsundisaaja ja teenuse tellija käsundiandja (kostja).
kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on kohtu ette toodud asjaolud, mille kohaselt osutas T. V. kostjale juhatuse liikmena mh raamatupidamisteenust. Raamatupidamisdokumendid olid eeltoodust tulenevalt T. V.e hoiul. Riigikohus on selgitanud, et juhtorganite liikmete ja ühingu vahelised suhted on käsundilaadsed õigussuhted (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20).
kohaselt eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult, kuid sama paragrahvi teise lause kohaselt võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Asjaolu, et juhtorgani liige ei saa oma pädevust ega vastutust üle anda, ei keela juhtorgani liikmel kolmanda isiku abi kasutamist käsundi täitmisel. Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole tõendatud poolte vahel raamatupidamisdokumentide hoiustamise ega ka kostjale saatmise kokkuleppe sõlmimine. Tõenditest nähtuvalt on käsund hagis esile toodud asjaoludel kostja poolt antud kostja endisele juhatuse liikmele T. V.ele, mitte hagejale. Kuigi hageja on esitanud kohtule tõendina töötajate kinnituskirjad, millest nähtuvalt on nad näinud, et kostja juhatuse liige V. K. tõi kostja raamatupidamisdokumente hageja kauplusesse ja neid dokumente on seal hoitud ja säilitatud (dtl 93, 95), ei saa nimetatu pinnalt lugeda tõendatuks kokkuleppe sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kohus on seisukohal, et hageja kaupluse töötajad ei saa kinnitada lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel pelgalt raamatupidamisdokumentide hageja ruumides nägemise pinnalt. Hageja selgituste kohaselt oli T. V. vaidlusalusel perioodil nii hageja kui ka kostja juhatuse liige ning T. V. andis kostja raamatupidamisdokumendid hagejale hoiule kostja ja hageja juhatuse liikmete esindusõigust omades. Eeltoodust järeldub kohtule, et T. V. kasutas juhatuse liikme käsundit täites
Asjaolu, millistes ruumides ja millise kolmanda isiku abi T. V. kasutas, ei oma seejuures tähtsust, kuna kostja raamatupidamist korraldas T. V., mitte hageja. Kohus märgib, et antud juhul ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi hageja ja kostja vahel sõlmitud kirjalikku kokkulepet kostja raamatupidamisdokumentide hoiustamiseks ega ka kostjale edastamiseks. Tõendatud ei ole ka suulise kokkuleppe sõlmimine. 11.04.2023 e-kirjas (xxxx) avaldas T. V. kostja juhatuse liikmele (xxxx) soovi vabaneda enda kodus hoiul olevatest kostja raamatupidamisdokumentidest, millele 14.04.2023 kostjalt saadetud vastuskirjast nähtuvalt palus kostja raamatupidamisdokumendid T. V.el edastada kostja lattu (dtl 38, 72). Raamatupidamisdokumendid toimetati kostjale 17.04.2023 DPD kullerteenuse vahendusel aadressile Pärnu mnt 160H, Tallinn (dtl 39) Xxxxt T. V.e poolt (dtl 61-71). Mitte ühestki eeltoodud dokumentide 7 saatmist käsitlevast e-kirjast ei nähtu kohtule, et see oleks saadetud hageja esindusõigust teostades.
MS § 124 lg 1, TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 134 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinnaks 124,82 eurot. Menetluskulude jaotus 25. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt ei esindanud kostjat tsiviilasja menetluses lepinguline esindaja. Kostja ei ole tasunud menetluses riigilõivu ega kandnud muid menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.