KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2024, Tallinn Kohtuasja n

) § 655 lg 1 järgi. Kostja ülesütlemise tõttu jäi hagejal osa töövõtulepingust täitmata. Hageja arvab, et kostja on tõenäoliselt tellinud Projekt O2 OÜ-lt tootejoonised, tehes seda hageja koostatud tööprojekti alusel. 1.

1. Hageja palus mõista kostjalt välja töövõtulepingu alusel välja maksmata tasu 9240 eurot ja lisatööde tasu 4800 eurot, kokku 14 040 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja
2. novembri
3. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,5% päevas vastavalt lepingu p-le 6.2 summas 8564 eurot ja edasiulatuva viivise samas määras alates
4. detsembrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõudele vastava summa. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 1.
5. Vastuseks kostja protsessuaalsele tasaarvestusavaldusele märkis hageja, et kuna ta ei ole lepingut rikkunud, ei ole kostja väited kahju tekitamisest põhjendatud. Kostja viidatud Projekt O2 OÜ ja OMK Inseneribüroo OÜ arveid on maksnud kolmandad isikud, mistõttu on ebaselge, kuidas nende maksmisega on kaasnenud kahju kostjale. Arvetelt ei nähtu täpselt, mida on tellitud ja kas need tööd on hageja tööprojekti ümbertegemised või mingid muud objektiga seotud projekteerimistööd. Oma väiteid kahju kohta, mille on põhjustanud arenduse tähtaegade edasilükkumine, ei ole kostja tõendanud. Tegelikult oli arendusprojekti venimine tingitud erinevatest muudest asjaoludest kui hageja tegevusest, sh muinsuskaitse eritingimused, kostja töö halb organiseerimine jne. Poolte veebruaris ja mais 2020 peetud kirjavahetusest nähtub, et kostja ei heitnud arenduse venimist ette hagejale, vaid pigem vabandas hageja ees, ning et kostja ei olnud andnud hagejale veel
6. a maiks üle lepingu p-s 1.4 nimetatud alusdokumente. Kostja vastuväited hagiavaldusele 3

§ 101lg 1 p-le 4, § 116 lg-tele 1 ja 6 ning § 196 lg-tele 1 ja 2.

Kooskõlas

§ 195

lg-tega 2 ja 5 vabastas lepingu erakorraline ülesütlemine kostja kohustusest tasuda töö eest, mis oli oluliste puudustega, ei vastanud lepingutingimustele ning mille puhul hageja põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldus rikkumise heastamisest ja töö parandamisest. 2.

1. Hageja väidetud lisatööd ei olnud lisatööd, vaid kuulusid lepingu põhimahtu. Hageja pole neid töid üle andnud ja kostja pole neid vastu võtnud. Tellija koosoleku protokollides esitatud kokkulepe lisatööde eest tasumise kohta on tingimuslik. 2.
2. Kostja esitas hagi vastuses protsessuaalse tasaarvestusavalduse, paludes juhul, kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, tasaarvestada sellega kostja kahju hüvitamise nõuded kokku 113 133 eurot: 1) kahju hüvitamise nõue

§ 135

lg 1 alusel 16 368 eurot, millest 12 768 eurot moodustab Projekt O2 OÜ-le Vallikraavi 14 korterelamu konstruktiivse tööprojekti koostamise eest tasutu ja 3600 eurot moodustab OMK Inseneribüroo OÜ-le Vallikraavi 14 katusekorruse tööjooniste eest tasutu. Nimetatud kahju tekkis kostjale seetõttu, et ta pidi hageja lepingurikkumise tõttu tellima Vallikraavi 14 korterelamu konstruktiivse tööprojekti ja katusekorruse tööjoonised kolmandatelt isikutelt; 2) kahju hüvitamise nõue 96 765 eurot, mis on tingitud Vallikraavi 14 korterelamu arendustegevuse alustamise edasilükkumisest, s.o 13 200 euro ulatuses objektimeeskonna täiendav palga-, elamis- ja transpordikulu, 32 400 euro ulatuses fassaaditööde tegemiseks majakarbi kilega ümbritsemine ja kütmine ning 51 165 euro ulatuses kostja klientide (s.o korteriostjate) võimalikud leppetrahvinõuded kostja vastu. Kostja väitel venis Vallikraavi 14 korterelamu ehitamisega alustamine hageja rikkumise ja tööde lõpetamata jätmise tõttu u 1,5 kuud, kuna kostja pidi hakkama uuesti projekteerima. Maakohtu otsus ja selle põhjendused 3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus otsuses kindlaks ei määranud. 3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgneva üle: - hageja ja kostja sõlmisid 2. oktoobril 2019 projekteerimise töövõtulepingu, mille p-de 1.1, 1.3 ja 3.1 järgi kohustus hageja teostama kortermaja asukohaga Vallikraavi 14, Tartu konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti kogumaksumusega 22 500 eurot, 4

§ 637

lg-tele 3–5 ja Riigikohtu praktikale seoses töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumisega, samuti

§ 655lg-le 1.

3.

1. Majandus- ja taristuministri
2. mai
3. a määrusega nr 97 vastu võetud „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) § 10 lg 1 järgi on tööprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks. 3.
4. Kostja väitel ei vasta hageja poolt
5. juulil 2020 üle antud projekt kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti nõuetele, kuna selle põhjal ei olnud metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid. Kostja on
6. juuli
7. a e-kirjas selgitanud, et varem on nad sellisel kujul saanud tööprojektis teraselementide kujujoonised ning nad ei soovi tootejoonist, vaid et joonised vastaks tööprojekti nõuetele; tootejoonised tellitakse metalliettevõttelt. AM, kes on teostanud objektil omanikujärelevalvet, on
8. juuli
9. a ekirjas avaldanud arvamust, et esitatud projekt ei vasta terase kohapealt tööprojekti staadiumile ja tuleks esitada lisajooniseid. 3.
10. Hageja esitatud
11. aprilli
12. a OÜ Ehitusseire diplomeeritud ehitusinseneri KK arvamuse kohaselt ei ole tootejoonised EVS standardi järgi tööprojekti kohustuslik osa. AS Tari diplomeeritud inseneri MS
13. augusti
14. a arvamuse kohaselt vastab töö tööprojekti mahule. Diplomeeritud ehitusinseneri AA
15. märtsi
16. a hinnangu põhjal ei kuulu tootejoonised 5

§ 655lg 1 alusel summas 9240 eurot.

Kohus jättis selle nõude rahuldamata. 3.

1. Hageja on esitanud ka tasunõude lisatööde eest summas 4800 eurot. Kuigi hageja on seisukohal, et kostja on nõustunud sellises summas tasu maksma, siis kostja on toonud kohtu ette, et selline kokkulepe on tingimuslik. Kohtule esitatud
2. juuli
3. a tellija koosoleku protokolli p 7.5 kohaselt on saavutatud kokkulepe konstruktsioonide projekteerimise lisatööde summa osas. Selleks jääb 4000 eurot tingimusel, et edaspidi peavad kõik tähtajad 100% paika ja rohkem mingeid lisa asju ei teki ja arutama ei pea. Kokkuleppest ei tulene, et arve esitatakse ja tasutakse koheselt. Kokkuleppest tuleneb, et tasu makstakse välja üksnes siis, kui edaspidi peavad kõik tähtajad paika ja mingeid muid lisakulusi ei teki. 3.
4. Hageja on väljastanud
5. juulil 2020 kostjale arve nr 217 summas 4800 eurot, viidates teenusena „Vallikraavi 14, Tartu, Tarindite projekt, lisatööd 1 tk“. 6

§ 116

ja § 196 järgi (tuginedes olulisele lepingurikkumisele) või on kostja avaldus käsitatav ülesütlemisena

§ 655lg 1 järgi.

Kostja põhjendas

1. juuli
2. a ülesütlemisavaldust sellega, et „töövõtja koostatud projekt peab olema sellisel kujul, et metallitootjal oleks võimalik selle alusel koostada tootejoonised ja et tellija saaks töövõtja poolt koostatud projekti alusel ilma lisajooniseid koostamata ära tellida metallitootjalt vajalikud ehitustooted“. Seega oli projektil lasuv puudus, millega kostja ülesütlemist põhjendas, see, et hageja koostatud projekti alusel ei olnud metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid. Kohus ei kontrollinud lepingu ülesütlemise õiguspärasust
3. juuli
4. a avalduses toodud põhjenduse kohaselt. Kohus ei andnud hinnangut kostja esile toodud rikkumisele (väidetavale puudusele projektis), vaid hoopis uuele asjaolule, s.o et hageja ei olevat nõustunud hoovimaja tööde tegemisega. Hageja leiab, et kohtulahend on üllatav, sest kohus ega kostja ei viidanud kordagi, et ülesütlemist võiks põhjendada hoovimaja tööde tegemise või mittetegemisega. Ülesütlemisavaldust ei ole sellega põhjendatud ja kohus ei saa tuua otsuses uusi asjaolusid 7

§ 635lg 1 tähenduses, mille üle pooled menetluses ka ei vaidle. 10

§ 655

lg 1 teise lause alusel) ja lisatööde eest 4800 eurot (sisuliselt

§ 635lg 1 ja § 108 lg 1 alusel).

Juhuks, kui hageja nõuded osutuvad mingis osas põhjendatuks, on kostja esitanud

1. märtsi
2. a hagi vastuses menetlusliku tasaarvestusavalduse, tasaarvestamaks oma nõudeid hageja vastu kokku 113 133 eurot.
3. Ringkonnakohus hindab kõigepealt hageja nõuet lepingus kokkulepitud tasu saamiseks

§ 655lg 1 alusel (I) ja seejärel nõuet lisatööde eest tasu saamiseks (II).

Pärast seda hindab ringkonnakohus kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust (III) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused. I

1. Ringkonnakohus selgitab esmalt õiguslikku olukorda ja hageja nõude lahendamise keskseid küsimusi. 12.
2. Kostja on menetluses läbivalt leidnud, et ta on lepingu hageja olulise rikkumise tõttu üles öelnud. Ringkonnakohus märgib, et kuna siinsel juhul oli tegemist töövõtulepinguga, sai sellest olulise lepingurikkumise korral

§ 116alusel taganeda.

Taganemise kõrval tuleneb tellijale

§ 655

lg-st 1 ka võimalus töövõtuleping igal ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-16, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Lepingu erakorraline ülesütlemine mh teise lepingupoole rikkumise korral on

§ 196

lg-te 1 ja 2 järgi võimalik kestvuslepingu puhul (

§ 116lg 6), milleks töövõtuleping ei ole.

Ka õiguskirjanduses on märgitud, et töövõtulepingu puhul on võimalik sellest taganemine üldreeglite järgi ja selle ülesütlemine

§ 655järgi (Varul, P.

jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 186, p 5.2.b). Kolleegium ei nõustu kostja käsitusega, et

§ 655

lg 2 annab tellijale õigusliku aluse töövõtuleping selle rikkumise korral töövõtja poolt ka üles öelda. Kostja viidatud

§ 655

lg-st 2 tuleneb sisuliselt vaid põhimõte, et töölepingu lõpetamisel selle rikkumise korral töövõtja poolt ei kohaldata

§ 655lg-t 1.

Ka Riigikohus on märkinud, et

§ 655

lg-st 2 tulenevalt võib § 655 lg 1 teist lauset ei kohaldada siis, kui töövõtulepingut ei ole rikutud, ning töövõtulepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda (

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14; vt ka Varul, P. jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 655, p 3.3). 12.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu kohaselt tuli hagejal töö teha ositi, kusjuures töö jaotus osadeks nähtub lepingu p-st 3.
4. Kolleegium mõistab kostja ülesütlemisavaldust ja siinses menetluses esitatud avaldusi selliselt, et sisuliselt oli kostja soov lepingust osaliselt taganeda vastavalt

§ 116lg-le 3, s.o vaid selle osa suhtes, milles leping oli 31.

juuli

1. a avalduse esitamise seisuga veel täitmata. Seda kinnitab ka kostja
2. novembri
3. a kohtuistungil avaldatu, et kostja soovis jätta tehtud tööd endale ja ta ei soovinud juba hagejale tasutud summa tagastamist (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:15:00). Seejuures on

§ 655

lg 1 järgi võimalik ka lepingu ülesütlemine üksnes osaliselt, kui võlgnetav sooritus on osadeks jaotatav (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 655, p 3.1). 12.3.

§ 116

lg 1 kohaselt on lepingust taganemise sisuliseks eelduseks eelkõige see, et teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Taganemiseks annab

§ 116

lg 2 p 5 järgi alust mh kohustuse täitmata jätmine

§ 114järgi täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Riigikohus on selgitanud, et kõrvaldatavate puuduste korral on lepingust taganemine lubatud 11

§ 114

). Ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda erandjuhul. Selliseks erandiks võib olla nt asjaolu, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida (

§ 116lg 4 teine lause) (vt 12.

oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-80-10, p 12). Töövõtulepingu puhul loeb

§ 647

lg 1 oluliseks rikkumiseks mh ka selle, kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. 12.4. Riigikohus on leidnud, et kui töövõtja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, st ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks, võib tellija tahteavaldus lepingu lõpetamiseks olla asjaoludest lähtuvalt käsitatav ülesütlemisavaldusena

§ 655lg 1 järgi (vt nt 11.

veebruari

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15;
2. septembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 11). 12.
4. Seejuures on töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel

§ 655lg 1 kohaselt erinevad õiguslikud tagajärjed.

Tulenevalt

§ 188

lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

§ 188

lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist

§ 189

lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Eelkõige saaks hageja nõue seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes

§ 189

lg 2 p 1 järgi, kusjuures üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega. Kui tellija on aga töövõtulepingu

§ 655

lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 15;
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14;
5. septembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p-d 12 ja 13). 12.
7. Seega tuleb asja lahendamiseks kontrollida, kas kostja on
8. juuli
9. a avaldusega lepingust kehtivalt (osaliselt) taganenud. Kuna siinsel juhul ei vaidle pooled selle üle, et taganemise formaalsed eeldused olid täidetud, tuleb hinnata, kas kostja on tõendanud, et hageja rikkus oluliselt lepingut. Juhul, kui lepingust taganemise eeldused ei ole täidetud, tuleb hinnata, kas kostja
10. juuli
11. a avaldust saab asjaoludest lähtuvalt pidada ülesütlemisavalduseks

§ 655lg 1 järgi.

Kui leiab tuvastamist, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud või selle

§ 655lg 1 alusel üles öelnud, tuleb hinnata hageja rahalise nõude põhjendatust.

1. Maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, leides, et kostja on lepingu hageja rikkumise tõttu üles öelnud (vt maakohtu otsuse p 26). Kuna hageja rikkumise korral olnuks kostjal võimalik lepingust taganeda, on vaidlustatud otsuses lahendamata küsimus, kas kostja taganes lepingust tervikuna või osaliselt. Samuti jääb ebaselgeks, mida maakohus luges hageja rikkumiseks, mis andis kostjale õiguse lepingust taganeda (maakohtu käsituse järgi üles öelda). Maakohus on käsitanud lepingu lõpetamise aluseks oleva rikkumisena nii seda, et hagejal jäid tööd lõpetamata, seda, et hageja ei nõustunud hoovimaja tööde tegemisega (s.o lepingus kokkulepitud mahus tööde tegemisega), kui ka seda, et Ehitusinsener OÜ ehitusinseneri TSi
2. detsembri
3. a arvamuse kohaselt ei vasta hageja projekt täielikult nõuetele, kuna puudu on DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgitus ja seletuskiri (vt maakohtu otsuse p-d 21 ja 12

§ 114lg 1 tähenduses), kuid oma 20.

juuli

1. a ja
2. juuli
3. a e-kirjadega hageja keeldus töös esinevate puuduste kõrvaldamisest ja sisuliselt teatas, et ei kavatse oma kohustusi täita ka edaspidi (

§ 116lg 2 p 4 ja § 116 lg 4 tähenduses).

Sellega olid kostja hinnangul täidetud lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. 14.1.

1. Seega oli lepingust taganemise aluseks hageja väidetav lepingutingimustele mittevastav töö (tööprojekt ei vastanud nõuetele, kuna selle alusel ei olnud metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid) ja rikkumise kõrvaldamiseks antud täiendava tähtaja jooksul puuduse kõrvaldamisest keeldumine. Seejuures on maakohus ka ise vaidlustatud otsuses märkinud, et kostja tugines lepingu ülesütlemise alusena sellele, et hageja poolt
2. juulil 2020 kostjale üle antud projekt ei vasta kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti nõuetele, kuna selle põhjal ei olnud metallitootjal võimalik koostada tootejooniseid (vt maakohtu otsuse p-d 10, 13 ja 15). Kostja ei ole
3. juuli
4. a ülesütlemisavalduses viidanud ega maakohtu menetluses väitnud, et lepingust taganemise (või selle ülesütlemise) põhjus oleks olnud tööde lõpetamata jätmine, hoovimaja tööde tegemisest keeldumine ja/või tööprojekti puhul DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgituse ja seletuskirja puudumine. 14.
5. Isegi kui mõni maakohtu viidatud rikkumistest oleks käsitatav lepingu rikkumisena hageja poolt, oleks kostja pidanud sel alusel lepingust taganemiseks nõudma hagejalt esmalt rikkumise kõrvaldamist ja andma selleks täiendava mõistliku tähtaja, mida kostja ei teinud. 14.2.
6. Kostja tugineb menetluses sellele, et ta andis hagejale
7. juuli
8. a,
9. juuli
10. a ja
11. juuli
12. a e-kirjadega täiendava tähtaja projektis esinenud puuduste kõrvaldamiseks

§ 114

tähenduses ning kuna hageja rikkumist ei kõrvaldanud (või teatas, et ta seda ei tee), oli kostjal õigus lepingust taganeda (

§ 116lg 2 p 5) (vt nt hagi vastuse p-d 2.6 ja 2.7; 31. augusti 2021. a seisukoha p 2.9; 14. jaanuari 2022. a seisukoha p-d 2.2 ja 2.3). 13

§ 114lg 1 järgi, sh nõudma kohustuse täitmist.

Alles siis, kui hageja ei oleks oma kohustusi täitnud ka täiendava tähtaja jooksul või oleks pärast täiendava tähtaja andmist teatanud, et ta töid lõpuni ei tee, sh hoovimaja projekti ei koosta, oleks kostja saanud kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh lepingust taganeda osas, milles tööd olid tähtajaks lõpetamata või mille tegemisest hageja keeldus (

§ 114lg-d 1 ja 4, § 116 lg 2 p 5 ja lg 3).

Kolleegium märgib, et isegi kui leida, et kostja seadusliku esindaja

1. juuli
2. a e-kirjas sisaldunud lause „[k]una meie eesmärk oleks tööde lõpetamine, mitte vaidlemine, siis annan teile lisaaja järelemõtlemiseks“ oleks käsitatav täiendava tähtaja andmisena tööde lõpetamiseks (ehkki e-kirjas oli rikkumisena viidatud üksnes tööprojekti väidetavatele puudustele), ei oleks mõistlik täiendav tähtaeg (

§ 114lg 1 teise lause tähenduses) kõigi tööde lõpetamiseks olnud 31.

juuliks 2020, mil kostja lepingu üles ütles, veel möödunud. Samuti, isegi kui DSL2 projekteerimise järelevalve taseme selgitus ja seletuskiri oleks pidanud olema

1. juuli
2. a seisuga juba esitatud ja nende esitamata jätmine oleks olnud käsitatav lepingu rikkumisena, oleks kostja pidanud andma hagejale nende koostamiseks ja esitamiseks täiendava mõistliku tähtaja

§ 114lg 1 järgi, sh nõudma kohustuse täitmist.

Alles siis, kui hageja ei oleks oma kohustust täitnud ka täiendava tähtaja jooksul, oleks kostja saanud kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh lepingust kas tervikuna või osaliselt taganeda (

§ 114lg 4, § 116 lg 2 p 5 ja lg 3).

Kuna kostja ei olnud nõudnud hagejalt puuduva selgituse ja seletuskirja esitamist ega talle kõnealusest puudusest ka teatanud, ei andnud selles osas lepingust taganemiseks alust ka

§ 647lg 1.

14.2.3. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et täiendava tähtaja andmine ei oleks olnud hagejast tulenevalt mõistlik, sest hageja oli väljendanud, et ta on valmis jätkama töid üksnes osaliselt (vt maakohtu otsuse p-d 23–25). 14

§ 116lg 2 p 4 või lg 4 järgi.

Poolte kirjavahetusest (arvestades ka muid

1. juulil 2020 saadetud e-kirju, vt I kd, tl-d 93, 94, 96 ja 98) on näha, et hageja
2. juulil 2020 kl 12.36 saadetud e-kirjas sisaldunud reaktsioon oli pigem emotsionaalne ning juba mõni päev hiljem saadetud e-kirjast nähtus, et hageja on valmis lepingu täitmisega jätkama, kui talle tasutakse arve nr 217, kuid ta soovis teha lepinguga ettenähtud töö mahus ning töö vastuvõtmise ja selle eest tasumise korralduses muudatusi. Seejuures nõudis hageja arve nr 217 tasumist õigustatult (vt praeguse otsuse osa II) ning

§ 110

lg 1 järgi oli hagejal õigus keelduda kuni arve tasumiseni oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Ka kostja ei mõistnud hageja e-kirju nii, et hageja oleks teatanud, et ta oma kohustusi edaspidi ei täida. Oma

1. juuli
2. a e-kirjas (I kd, tl 95), mis saadeti pärast hageja sama kuupäevaga e-kirja, avaldas kostja seaduslik esindaja hagejale, et ta on huvitatud lepingu jätkamisest ja tööde lõpuni tegemisest hageja poolt, annab hagejale lisaaja järelemõtlemiseks ja on valmis esmaspäeva hommikul (e-kiri saadeti reedel) arutama, kui hagejal on pakkuda välja mõni mõistlik ettepanek. Seega toimusid poolte vahel läbirääkimised arve nr 217 tasumise ja tööde jätkamise tingimuste üle. 14.
3. Lisaks ei anna asja materjalid alust järeldada, et hageja oleks maakohtu viidatud viisidel lepingut rikkunud, ning osade väidetavate rikkumiste puhul on küsitav, kas kostja saaks kõnealusele rikkumisele tugineda. 14.3.
4. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et lepingust taganemist oleks õigustanud hageja väidetav keeldumine hoovimaja tööde tegemisest. Asjas esitatud kirjavahetustest ei saa järeldada, et hageja oleks hoovimaja projekti tegemisest keeldunud. Maakohus järeldas hageja keeldumist hageja seadusliku esindaja
5. juuli
6. a e-kirja (I kd, tl 99) põhjal (vt maakohtu otsuse p-d 23 ja 26). Nimetatud e-kiri oli saadetud pärast poolte
7. juuli
8. a e-kirju ja kostja
9. juuli
10. a e-kirja, milles poolte vahel olid tekkinud eriarvamused hageja tööprojekti nõuetelevastavuse osas ja arutelu koostöö jätkamise võimalikkuse üle. Seejuures oli kostja esindaja oma
11. juuli
12. a e-kirjas kutsunud hagejat ka omalt poolt lahendust pakkuma, kui tema pakutud lahendus ei sobi. Kolleegium nõustub hagejaga, et tema seadusliku esindaja
13. juuli
14. a e-kiri (vt selle sisu praeguse otsuse p-s 14.2.3) on käsitatav hageja ettepanekuna lepingu muutmiseks mh lepingu mahu osas, jättes hoovimaja sellest välja. Selliselt mõistaks hageja kirja TsÜS § 75 lg 1 teise lause järgi kostjaga (tahteavalduse saajaga) sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel, sh võttes arvesse konteksti ja poolte eelnevat kirjavahetust. Kostjaga sarnane mõistlik isik ei mõistaks hageja
15. juuli
16. a e-kirja

§ 116

lg 4 teise lause mõttes hageja teatena, et ta oma kohustust (hoovimaja osas) ei täida, mis annaks kostjale õiguse lepingust taganeda

§ 114järgi täiendavat tähtaega andmata. Kostja ei ole väitnud ja asja materjalidest ka ei nähtu, et kostja oleks hageja ettepanekule vastanud 15

§ 101

lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja on menetluses välja toonud, et tema töö tegemine viibis, kuna kostja ei andnud talle lepingus ettenähtud tähtajaks üle lepingu täitmiseks vajalikke 16

§ 119

lg 1 mõttes vastuvõtuviivituses hagejale vajalike alusandmete tagamisega ja/või töö viibimise objektil põhjustasid muud kostja mõjusfääris olevad asjaolud, mistõttu kostja ei saaks

§ 101

lg 3 järgi tugineda hageja lepingurikkumisele, mis seisnes töö valmimise viibimises. Lisaks nägi lepingu p 3.7 ette, et lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg pikeneb selliste asjaolude esinemise võrra, mille eest töövõtja ei vastuta ja mida ta ei saanud mõjutada ning mille vältimist ei saanud temalt mõistlikult oodata. Seega võis lepingu täitmise tähtaeg olla kostjast tulenevatel põhjustel ka pikenenud. Ehkki poolte kokkulepped töö valmimise lõpptähtpäeva kohta ning hageja töö viibimise täpsed põhjused ja nende põhjuslik seos kostja vastuvõtuviivitusega on asja materjalide põhjal mõneti ebaselged, ei pea kolleegium siinkohal menetlusökonoomia kaalutlustel (TsMS § 2) vajalikuks nende asjaolude täpsemat tuvastamist, kuna see ei mõjutaks asja lahendust. Hageja töö valmimise viibimine ei oleks andnud kostjale alust lepingust taganeda juba seetõttu, et kostja ei olnud sellisele rikkumisele viidanud ega andnud hagejale täiendavat mõistlikku tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks (vt praeguse otsuse p-d 14.1 ja 14.2).

1. Järgmisena hindab ringkonnakohus, kas kostjal oli alust lepingust taganeda, kuna hageja tehtud tööprojekti põhjal ei olnud võimalik koostada tootejooniseid ning hageja ei olnud talle antud täiendava tähtaja jooksul puudust kõrvaldanud või keeldus selle tegemisest. 15.
2. Kolleegium selgitab kõigepealt tõendamiskoormuse jaotust vaidlusaluse tööprojekti lepingutingimustele mittevastavuse osas. 15.1.
3. Hageja on tuginenud menetluses sellele, et tööprojekt, mille puudustele kostja tugineb, on kostjale üle antud ja selle eest on hagejale makstud, mistõttu kostja on selle tööosa vastu võtnud. Täpsemalt andis hageja enda väitel vaidlusaluse katuse metallpostide osa tööprojekti kostjale üle
4. juunil 2020, see võeti pretensioonideta vastu ja selle tööosa eest
5. juulil 2020 esitatud arve nr 216 on tasutud (vt hageja
6. aprilli
7. a seisukoha p 1.3;
8. detsembri
9. a seisukoha lk 3; vt ka apellatsioonkaebuse p 6 ja ringkonnakohtu
10. novembri
11. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:16:32–00:16:39 ja 01:03:32–01:05:13). Kostja on menetluses viidanud, et hageja pakkus talle Vallikraavi 14 kortermaja konstruktiivse osa kandeelementide projekti üleandmiseks
12. juulil 2020 (vt hagi vastuse p 2.5). Hageja sõnul ei puudutanud kostja viidatud tööosa, mis anti üle
13. juulil 2020, aga katust ja metallposte, vaid lisatöid, mille eest on esitatud arve nr 217 (vt hageja
14. aprilli
15. a seisukoha p 1.3;
16. detsembri
17. a seisukoha lk 3). 15.1.
18. Pooled ei vaidle selle üle, et tootejooniste tegemisega seotud puudus, mida kostja hageja tööle ette heidab, seondub peahoone katuse konstruktsiooni terasest osadega (talad või postid) (vt
19. novembri
20. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:02:11–01:03:03).
21. juulil 2020 on hageja esitanud kostjale arve nr 216, millel on teenuse nimetusena märgitud „Vallikraavi 14, Tartu. Tarindid, peahoone katusekorrus“ (I kd, tl 13). Selle arve on kostja hageja esitatud pangaväljavõttest nähtuvalt tasunud
22. juulil 2020 (I kd, tl 14). Seejuures ei ole pooltel vaidlust selles, et ainus hagejale tasumata arve on arve nr 217 (lisatööde eest). Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et kõigi muude tööde eest, mis hageja on kostjale üle andnud, on ta tasu saanud, 17

§ 76

lg-st 4 tuleneb, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega lasus praegusel juhul kostjal kohustus tõendada, et (peamaja) katuse konstruktsiooni puudutav tööprojekt ei vastanud lepingu tingimustele, kuna selle põhjal ei olnud võimalik koostada terastoodete tootejooniseid. 15.

1. Selle hindamisel, millistele nõuetele hageja tööprojekt pidi vastama, tuleb lähtuda lepingust, hinnapakkumisest, EVS standardist (s.o Eesti standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“) ning määrusest nr
2. 15.2.
3. Poolte lepingu p 1.2 kohaselt on töö täpsem sisu kirjeldatud hinnapakkumises nr 1920 (
4. august 2019), mis on lepingu osa, ning p 1.3 kohaselt on projekti vastavus arvestatud EVS standardi järgi. 15.2.
5. Hinnapakkumise nr 1920 (I kd, tl-d 165–166) osas on kostja viidanud menetluses sealt tulenevale, et tarindite tööprojekti mahtu kuuluvad „monoliitsest raudbetoonist vahelagede ja talade korral armeeringud, omavahelised sõlmed, monteeritavate vahelagede korral laepaneelide laotised koos märgitud koormustega, spetsifikatsioon, montaažisõlmed, paneelide kujujoonised, talade põhiarmeering“. 15.2.
6. Määruse nr 97 § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumid eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Määruse nr 97 § 10 lg 1 järgi on tööprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks. Pooled on viidanud menetluses ka määruse nr 97 § 10 lg-tele 8 ja 9: lõikest 8 tulenevalt esitatakse tööprojektis kasutatava ehitustoote, materjali ja -seadme mark ja selle tootja või valmistaja ning antakse vajadusel juhised nende seadistamiseks; lõike 9 kohaselt juhul, kui lõplikku sõlme lahendust ei ole võimalik lähteandmete ebapiisavuse tõttu esitada, esitatakse sõlme eeldatav tehniline lahendus koos viitega, milliseid näitajaid ja kelle poolt tuleks täpsustada ehitamise käigus pärast sõlme avamist ja enne ehitamise jätkamist. 15.2.
7. Konkreetsetest EVS standardist tulenevatest nõuetest on pooled viidanud standardi lk 170 p-dele 1, 6 ja 9 (I kd, tl 175 pöördel), mille kohaselt kandvate ja jäikust tagavate konstruktsioonide, trepi- ja rõdukonstruktsioonide, projekteeritud ehitustoodete osas esitatakse: kandekonstruktsioonide ja/või ehitustoodete paiknemine, üldlõiked, gabariidid, põhimargid (p 1); põhiliste piirdetarindite konstruktsioonide tüübid, läbiviikude lahenduse kirjeldus graafilises või tekstilises osas (p 6); terasest kandetarindite ristlõiked ja materjalid, pinnaviimistlus, tuleja korrosioonikaitse, koormused horisontaalpindadele (p 9). 15.
8. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tehtud tööprojekt pidi sisaldama metallitoodete tootejooniseid, metallitoodete kujujooniseid, mingeid kindlaid andmeid metallitoote kohta (gabariitmõõtmed, massid, geomeetria) või üldiselt tootejooniste tegemiseks vajalikke andmeid. Eelnevaga seonduvalt vaidlevad pooled selle üle, kas hageja projekti järgi oli võimalik koostada tootejooniseid. Täpsemalt on vaidlus tekkinud seoses katusekonstruktsiooni 18

§ 116

lg-st 3 tuleneb, et kui ositi täidetava lepingu puhul leiab oluline lepingurikkumise aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, on taganemine üldjuhul õigustatud üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes, ning kogu lepingust võib kahjustatud lepingupool taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

§ 116

lg 3 täpsustab hea usu põhimõtte kohaldamist ja selle eesmärk on kaitsta osadena täitmisele kuuluvat lepingut tervikuna lõpetamise eest, kui rikutud on vaid mõnda kohustust. Sätet saab kohaldada ka osalisele taganemisele lepingust, millest tulenevad kohustused saab osadeks jagada. Sätte loogika järgi tuleb osadena täitmisele kuuluva lepingu rikkumise korral eeldada, et taganeda saab vaid selle kohustuse või selle osa suhtes, mida rikuti (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09, p 15; Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 116, p 6.a). Siinsel juhul soovis kostja taganeda lepingust vaid osas, milles leping oli
3. juuli
4. a seisuga veel täitmata, kuid kostja ei ole põhistanud selliste asjaolude esinemist, mis võimaldanuks tal nimetatud osas lepingust taganeda olukorras, kus väidetav rikkumine puudutas vaid ositi täidetava lepingu ühte osa, mis oli juba täidetud.
5. Ka muud hageja tööprojekti puudused, millele kostja on asunud viitama siinse menetluse käigus, ei andnud kostjale alust lepingust taganeda. 16.
6. Kolleegium märgib, et menetluse käigus on kostja lähtuvalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ spetsialistide arvamustest ja AM
7. märtsi
8. a arvamusest (II kd, tl-d 94–97) asunud tegema hageja tööprojektile üldisemaid etteheiteid, leides, et hageja koostatud Vallikraavi 14 katuse terasest kandeelementide joonised ei vastanud määrusega nr 97 kehtestatud nõuetele ja EVS standardile ning täidetud ei olnud
9. augusti
10. a hinnapakkumisest nr 1920 tulenevad nõuded, mistõttu hageja tehtud töö ei olnud kokkulepitud mahus ega vastanud lepingutingimustele (vt nt kostja
11. augusti
12. a seisukoha p 2.7;
13. märtsi
14. a seisukoha p-d 2.5 ja 2.6). Lisaks on kostja viidanud
15. jaanuari
16. a menetlusdokumendi p-s 2.5 erinevatele Ehitusekspertiisibüroo OÜ
17. jaanuari
18. a töös (arvamuse lisa 1) välja toodud hageja tööprojekti (jooniste) puudustele (vt alapunktid i–vii) ning
19. märtsi
20. a seisukoha p-s 2.6 erinevatele Ehitusekspertiisibüroo OÜ
21. märtsi
22. a töös (arvamuse lisa 2) välja toodud puudustele (vt alapunktid 1–6). Samas ei selgu kostja selgitustest, milliseid määrusest nr 97, EVS standardist või lepingust tulenevaid nõudeid oli rikutud ning kas ja kuidas need väidetavad puudused mõjutasid hageja tööprojekti põhjal tootejooniste tegemise võimalikkust, mis oli lepingust taganemise aluseks. Sellistele tööprojekti puudustele ei ole kostja hagejaga sõlmitud lepingust taganemisel tuginenud ega andnud hagejale täiendavat tähtaega konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks. 23

§ 655lg 1 järgi.

Ehkki kostja ei viidanud

1. juuli
2. a avalduses

§ 655

lg-le 1 ja pole ka menetluse käigus sellele sättele tuginenud, on asjaoludest ilmne, et kostja tahe oli hagejaga sõlmitud leping igal juhul lõpetada ja ta ei soovinud, et hageja tööga jätkaks. Selliselt oleks

1. juuli
2. a ülesütlemisavaldust mõistnud ka hagejaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel (TsÜS § 75 lg 1 teine lause). Kostja sellist tegelikku tahet kinnitab asjaolu, et kostja oli juba hiljemalt
3. juulil 2020 küsinud Vallikraavi 14 konstruktiivse projekti koostamiseks hinnapakkumist kolmandalt isikult Projekt O2 OÜ-lt (II kd, tl 38) ning saanud hinnapakkumised
4. juulil 2020 ja
5. juulil 2020 (II kd, tl-d 37 – 37 pöördel). Kostja väitel telliski ta Projekt O2 OÜ-lt mh samad tööd, mida lepingu alusel pidi tegema hageja (kostja
6. märtsi
7. a vastus hagile, p 2.10; arved I kd, tl-d 103 ja 104). Eelnev kinnitab, et kostja tahe oli
8. juulil 2020 igal juhul hagejaga sõlmitud leping lõpetada, et tellida hagejal tegemata tööd kolmandalt isikult. 19.

§ 655

lg 1 teise lause kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Õiguskirjanduses on leitud, et nimetatud sättest tuleneva töövõtja tasunõuet puudutava erireegli kohaselt ei vabasta lepingu ülesütlemine tellijat töövõtjale kokkulepitud tasu maksmise kohustusest. Selle õiguse ettenägemise mõtteks on kaitsta töövõtjaid tellija ülesütlemisõiguse kasutamisel kaasnevate negatiivsete tagajärgede eest. Sisuliselt peaks tooma sätte õige rakendamine kaasa olukorra, kus varalises mõttes ei satu töövõtja töövõtulepingu ülesütlemise korral halvemasse seisundisse kui lepingu nõuetekohase täitmise korral (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 655, p 3.2). Riigikohus on selgitanud, et hageja peab

§ 655lg 1 alusel esitatava nõude 24

§ 655lg 1 alusel mingeid mahaarvamisi.

1. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja nõudele märgib kolleegium järgmist. 21.
2. Kostja on menetluses leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud lepingujärgse töö, esitanud selle kostjale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks ning et kostja oleks põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldunud lepingujärgse töö vastuvõtmisest. Kolleegium selgitab, et need vastuväited oleks asjakohased juhul, kui hageja nõuaks töö eest kokkulepitud tasu maksmist

§ 635lg 1 alusel, mis muutub sissenõutavaks töö valmimise või vastuvõtmisega.

Praegusel juhul ei ole hageja esitanud sellist nõuet, vaid on esitanud

§ 655

lg 1 teisest lausest tuleneva nõude kokkulepitud tasu saamiseks, millest on tehtud sättes viidatud mahaarvamised. Selle nõude lahendamisel ei ole tähtis, et lepingujärgsed tööd, mille eest kokkulepitud tasu nõutakse, oleksid valmis tehtud ja tellija poolt vastu võtnud (vt ka Riigikohtu 21. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 13). 21.2. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et

§ 655

lg 1 alusel esitatava nõude põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada seda, kui suures osas töövõtja töölepinguga ette nähtud töid tegelikult tegi (vt nt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:08:04 ja 25

§ 655

lg 1 alusel esitatava nõude lahendamisel tähtis, et lepingujärgsed tööd, mille eest kokkulepitud tasu nõutakse, oleksid valmis tehtud (vt ka Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 13). 21.
3. Hageja nõue ei ole ka hea usu põhimõttega vastuolus (vt kostja väide
4. novembri
5. a kohtuistungil, protokolli ajamärk 01:08:04). Olukorras, kus kostjal ei olnud alust
6. juulil 2020 lepingust taganeda ja kostja avaldust tuleb pidada ülesütlemisavalduseks

§ 655

lg 1 järgi, tuleb kokkulepitud tasu (teatud mahaarvamistega) nõudmise õigus töövõtjale seadusest. 22. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingus kokkulepitud tasu oli koos käibemaksuga 27 000 eurot (ilma km-ta 22 500 eurot), millest hagejale on tasutud 17 760 eurot. Seega on hagejal saamata tasu suurus koos käibemaksuga 9240 eurot, millele hagejal on

§ 655lg 1 alusel õigus.

1. Hageja nõuab kokkulepitud tasu maksmisega viivitamise eest ka viivist, arvestades seda
2. augustist 2020 lepingu p-s 6.2 sätestatud määras 0,5% tasumisega viivituses olevast summast päevas (vt hageja
3. veebruari
4. a hagi täpsustuse p 3). 23.
5. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et ta saab nõuda viivist alates
6. augustist 2020, s.o alates kostja poolt lepingu ülesütlemisest
7. juulil 2020.

§ 113

lg 2 esimesest lausest tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Ehkki hageja väitel esitas ta kostjale

§ 655

lg 1 järgse kokkulepitud tasu maksmise nõude ka enne kohtule hagi esitamist, ei ole asjas selle kohta tõendeid. Hageja viitab sellele, et kostja

1. augusti 2020 vastuskirjas (I kd, tl-d 100–102) on viidatud hageja
2. augusti
3. a nõudekirjale (vt
4. novembri
5. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:47:01). Kostja vastuskirjast nähtub, et hageja oli oma
6. augusti
7. a vastuskirjas esitanud vastuväiteid kostja
8. juuli
9. a ülesütlemisavaldusele ning leidnud, et lepingu ülesütlemise aluseks võiks olla

§ 655lg 1; samuti nähtub vastuskirjast, et hageja on oma 13.

augusti

1. a vastuskirjas viidanud kostja sissenõutavaks muutunud rahalistele kohustustele hageja ees, aga konkreetselt on viidatud üksnes arvelt nr 217 nähtuvate lisatööde tasule (vt I kd, tl 101). Seega ei tõenda kostja
2. augusti
3. a vastuskiri, et hageja oleks esitanud kostjale

§ 655lgst 1 tuleneva nõude enne hagi esitamist, täpsemalt 13.

augustil

1. Seega on viivist põhjendatud arvestada alates hagi esitamisest, s.o
2. detsembrist
3. 23.
4. Hageja nõuab

§ 655lg 1 järgi esitatud nõudelt viivist lepingu p-s 6.2 toodud määras.

Sellest lepingupunktist tuleneb, et juhul, kui tellija viivitab töövõtja esitatud arve maksmisega üle arvel esitatud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,5% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu p 3.5 kohaselt tasub tellija töö osa eest töövõtja esitatud arve alusel ning arve töö osa eest esitatakse koos töö vastava osaga. Seega on lepingu p-s 6.2 lepitud kokku vaid tehtud ja tellijale üle antud töö eest esitatud arve maksmisega viivitamisel nõutava viivise määras, mitte igasuguste rahaliste nõuete täitmisega viivitamisel kohaldatavas viivisemääras. Lepingupunkti sõnastus ei toeta hageja väidet, et kõnealune kokkulepe kohaldub ka seadusest tuleneva nõude puhul (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:52:46), mis tekib lepingu ülesütlemisest tellija poolt, isegi kui selle nõude 26

§ 655lg 1 järgi lepingus kokkulepitud tasu saamine.

Kostja sellise tõlgendusega ei nõustunud (vt samas, ajamärk 01:53:45) ning lepingu p-i 6.2 ei mõistaks selle sõnastust arvestades hageja soovitud viisil ka lepingupooltega sarnane mõistlik isik (

§ 29lg 4), võttes seejuures arvesse lepingu p-s 3.5 sätestatut.

Seega saab hageja nõuda viivist seadusjärgses määras. Kolleegium märgib, et hageja ei ole kostjale saamata jäänud tasu eest ka arvet esitanud. 23.

1. Alates
2. detsembrist 2020 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemise ajani (
3. jaanuar 2024) on sissenõutavaks muutunud viivis 9240 eurolt viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 2637 eurot. 23.
4. Hageja taotlus edasiulatuva viivise väljamõistmiseks on TsMS § 367 alusel põhjendatud seadusjärgses viivisemääras. II
5. Hageja on esitanud ka tasunõude lisatööde eest 4800 eurot, tuginedes kostjale
6. juulil 2020 esitatud arvele nr 217 (I kd, tl 15) summas 4800 eurot, teenuse nimetusega „Vallikraavi 14, Tartu, Tarindite projekt, lisatööd“. Hageja käsitab lisatöödena järgmisi töid: mõõdistamine (1600 eurot + km);
7. korruse uus põrandatalastik (2000 eurot + km); avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärk (400 eurot + km). Kokku on lisatööde hind 4000 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 4800 eurot. Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas hageja viidatud tööd on käsitatavad lisatöödena, kas pooltel oli kokkulepe lisatööde tegemise ja nende eest 4800 euro maksmise kohta ning kas kõnealused tööd on hageja poolt tehtud ja kostja poolt vastu võetud.
8. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja väidetud tööd ei ole käsitatavad lisatöödena. 25.
9. Kostja on ise aktsepteerinud hageja viidatud töid lisatöödena, samuti aktsepteerinud nende eest nõutavat tasu. 25.1.
10. Asjas esitatud tõenditest nähtub järgnev: - hageja
11. juuni
12. a e-kirjas kostjale (II kd, tl 188) on antud ülevaade lisatöödest ja nende hindadest, kusjuures välja on toodud mh järgmised lisatööd: teostatud mõõdistamine 1600 eurot + km;
13. korruse uus põrandatalastik 2000 eurot + km; avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad ja rostvärk 400 eurot + km. Hageja andis samas ekirjas ka ligikaudse ajana teada, et
14. korruse uue põrandatalastikuga seotud töö valmib
15. juuliks 2020 ja avariiohtliku juurdeehituse lisavaiad
16. juuliks 2020; - hageja on selgitanud tehtavaid lisatöid kostja esindajatele ka
17. juuli
18. a e-kirjas ning põhjendanud nende hinna kujunemist (II kd, tl-d 189 ka 189 pöördel); -
19. juuli
20. a tellija koosoleku protokolli nr 1 (I kd, tl-d 48–49) kohaselt, kus osalesid kostja esindajad, hageja esindaja ja ehitusjärelevalve esindaja, „koosolekul saavutati kokkulepe konstruktsioonide projekteerimise lisatööde summa osas. Selleks jääb 4000 eurot, tingimusel et edaspidi peavad KÕIK tähtajad 100% paika ja rohkem mingeid lisa asju ei teki ja arutama ei pea“ (protokolli p 7.5); -
21. juuli
22. a tellija koosoleku protokolli nr 2 (I kd, tl-d 50–51) kohaselt, kus osalesid kostja esindajad, hageja esindaja ja ehitusjärelevalve esindaja, „koosolekul saavutati kokkulepe konstruktsioonide projekteerimise lisatööde summa osas. Selleks jääb 4000 27

§ 16

lg 1 tähenduses ja kostja koosolekute protokollides antud kinnitus nõustumusena

§ 20lg 1 tähenduses.

Eelnevast saab järeldada, et pooltel oli kokkulepe, et mõõdistamise,

1. korruse uue põrandatalastiku ning avariiohtliku juurdeehituse lisavaiade ja rostvärgi tööd on käsitatavad hageja lisatöödena ning nende eest tuleb tasuda 4000 eurot, millele lisandub käibemaks (mh lepingu p-dest 3.1–3.4 nähtub, et pooled leppisid summades, sh lisatööde hinnas kokku käibemaksuta), seega koos käibemaksuga 4800 eurot. Ehkki hageja
2. juuni
3. a ettepanekus oli toodud lisatööna välja ka olemasoleva juurdeehituse varikatus maksumusega 600 eurot + km, on hageja menetluses avaldanud, et sellest tööst loobuti (vt hageja
4. augusti
5. a seisukoha lk 2). 25.
6. Maakohus leidis, et mõõdistamistööd ei saa lugeda lisatööks, kuna hoone konstruktiivse osa kandeelementide tööprojekti koostamisele eelnev ja ettevalmistav töö kuulub lepingu põhimahtu. Kohus nõustus kostjaga, et hageja koostatud hinnapakkumine sisaldab kontrollarvutuste töid (vt maakohtu otsuse p 30). Kolleegium maakohtuga ei nõustu. 25.2.
7. Lepingu p 1.4 kohaselt on töö aluseks tellija poolt edastatavad osad, sh vajalikud tehnoloogilised skeemid täpsete mõõtmete ning konstruktsioonidele mõjuvate koormustega. Sama kokkulepe sisaldub hinnapakkumises (I kd, tl-d 165–166). Selle põhjal nõustub kolleegium hagejaga, et objekti mõõtmine ei olnud tema lepingust tulenev kohustus, vaid lepingu kohaselt tuli kostjal teha või tellida mõõdistustööd eeltööna ja anda hagejale töö tegemiseks vajalikud tehnoloogilised skeemid täpsete mõõtmete ja konstruktsioonidele mõjuvate koormustega (vt nt hageja
8. augusti
9. a seisukoha lk 2). Selliselt mõistab lepingu p-s 1.4 sisalduvat kokkulepet samadel asjaoludel lepingupooltega sarnane mõistlik isik (

§ 29lg 4).

25.2.

1. Samuti ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et kuna hinnapakkumine sisaldas kontrollarvutusi, sisaldas see ühtlasi ka mõõdistamist. Kolleegium nõustub hagejaga, et mõõdistamine ja kontrollarvutuste tegemine on erinevad tegevused, millest esimene seondub sobiva mõõteriistaga objekti mõõtmises ja teine matemaatiliste-füüsikaliste arvutuste tegemises (vt apellatsioonkaebuse p 2.2.2 (lk 9)). Seega ei saa sellest, et lepingu järgi pidi hageja tegema kontrollarvutusi, järeldada, et ta pidi objekti ka mõõdistama. 25.2.
2. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et see on elementaarne, et projekti koostamisel vanale majale peab ka mõõdistamine kui tööprojekti koostamisele eelnev ja seda ettevalmistav töö kuuluma lepingu põhimahtu, mh kuna see on vajalik kontrollarvutuste tegemiseks (vt kostja
3. septembri
4. a seisukoht, p 2.1;
5. novembri
6. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:16:02). Projekteerija ei pea tingimata tegema ka objekti mõõdistamise tööd, mis on projekteerimisele eelnev tööetapp. Seda ka juhul, kui projekteerija töömahtu kuulub ka kontrollarvutuste tegemine. Praegusel juhul olid pooled lepingus kokku leppinud, et vajalikud tehnoloogilised skeemid täpsete mõõtmete ja konstruktsioonidele mõjuvate koormustega tuleb kostjal hagejale töö tegemise alusena ette anda. Seejuures märgib kolleegium, et pooled ei 28

§ 29lg 4). Isegi kui leida, et tähtaegade mitteületamine ja uute lisakulude mittetekkimine oleks käsitatav tingimusena Ts

ÜS § 102 lg 1 tähenduses, oleks tegemist pigem äramuutva tingimusega TsÜS § 102 lg 3 tähenduses, millisel juhul hagejal oleks õigus nõuda kokkulepitud tasu kuni tingimuse saabumiseni, kusjuures asjas ei ole tõendatud, et kõnealune tingimus (tähtaegade ületamine või uute lisatööde vajadus) oleks saabunud. 27. Hagejal on õigus nõuda lisatööde eest tasu. 30

§ 637

lg 4 järgi sissenõutavaks töö vastuvõtmisest, sh selle vastu võetuks lugemisest lepingu p 5.4 järgi. 27.2.

1. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja on
2. korruse uue põrandatalastiku joonised ning peamaja lisavaiade ja rostvärgi joonised kostjale
3. juuli
4. a ja
5. juuli
6. a e-kirjadega edastanud. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale nende tööde kohta viie päeva jooksul kirjalikke pretensioone, tuleb need lisatööd lugeda lepingu p 5.4 järgi vastu võetuks. 27.2.
7. Pooled ei vaidle selle üle, et mõõdistamise tulemusi ei olnud hageja kostjale eraldi edastanud (s.o enne
8. augusti
9. a menetlusdokumendi lisade esitamist). Samas ei olnud mõõtmisandmete näol tegemist kostjale iseseisvat tähtsust omava tööosaga, vaid hagejale tööprojekti koostamiseks vajaliku eeltööga (sisendiga). Seega ei pidanud hageja mõõdistamistulemusi kostjale eraldi üle andma, vaid need kajastuvad ja anti üle valminud tööprojekti osade koosseisus. Asja materjalidest ei nähtu, et pooltel oleks olnud kokkulepe, et 31

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 alusel.

Riigikohus on selgitanud, et kui võlausaldaja nõuab seaduses sätestatud määrast suuremat viivist, peab ta põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu (vt nt

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 20;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole väitnud, et talle oleks tekkinud arve nr 217 tasumisega viivitamisest põhivõlga ületavas suuruses kahju, ega toonud esile ka sellekohaseid asjaolusid. 32

§ 197

lg 1 alusel kehtivalt tasaarvestanud, mille tagajärg oleks

§ 197lg 2 järgi poolte nõuete kattuvas ulatuses lõppemine.

Kostja väitel on tal hageja vastu lepingu rikkumisest tulenevalt asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõue 16 368 eurot ja Vallikraavi 14 korterelamu arendustegevuse ja ehitamise alustamise edasilükkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue 96 765 eurot. Kehtiva tasaarvestuse esmane eeldus on kostja väidetud nõuete olemasolu hageja vastu. 30. Kostja hinnavahe hüvitamise nõude eelduseks on

§ 115

lg 1 ja § 135 lg 1 järgi see, et hageja oleks oma kohustust rikkunud ja kostja oleks sel alusel lepingust taganenud. Siinses asjas leidis ringkonnakohus, et hageja koostatud tööprojektil ei olnud kostja väidetud puudusi ja kostja pole lepingust kehtivalt taganenud. Seega ei saa kostja nõuda hagejalt sellise kahju hüvitamist, mis tal tekkis seetõttu, et ta pidi pärast hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemist (

§ 655

lg 1 alusel) tellima hagejal tegemata jäänud töid kolmand