) alusel ja esitas Tallinna Halduskohtule taotluse tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks
Tallinna Halduskohus rahuldas 28.11.2023 määrusega (haldusasjas nr 3-23-2684) PPA taotluse ning andis loa X. X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.01.
lg 1 alusel, kuna isiku suhtes esineb
1) Isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht. Vaidlust ei ole selles, et X. X. saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks (
Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Isiku väitel on ta varasemalt ka Koreas taotlenud rahvusvahelist kaitse Venemaa eest poliitilistel põhjustel ning selle saanud, kuid 2019. a läinud tagasi Venemaale. Menetluse käigus ei tõendanud isik, et ta oleks saanud Koreas rahvusvahelist kaitset ning esitas teadvalt PPA-le võltsitud dokumendi. Isik taotleb Eestis rahvusvahelist kaitset väidetavalt samadel põhjustel, mis Koreas, olles vahepeal tagasi pöördunud riiki, kelle eest ta kaitset taotleb. Isiku ütlustest nähtub, et ta lahkus 2
X. X. puhul ei ole välistatud, et ta jätkaks Eestis viibides laste vastu suunatud kuritegude toimepanemist. Seetõttu säilib isiku puhul oht avalikule korrale. Alaealiste vastu suunatud kuriteod on käsitatavad üldohtlikena. Alaealiste vastu seksuaalset huvi tundvad isikud on oma tegevuses järjepidevad. X. X. asjade hulgast leiti ka määrus kriminaalmenetluse algatamiseks internetis laste seksuaalse ahvatlemise osas. 3) Alates isiku kinnipidamisest oli selge, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita ja otsib muid viise, kuidas saavutada endale sobilikum tulem. Seega esineb ka
Põgenemise ohtu suurendab ka see, et isik on saanud oma rahvusvahelise kaitse taotluses tagasilükkava otsuse ja mitmed kohtu astmed on seisukohal, et isik on oht avalikule korrale. Perspektiiv, et isik saaks EV-s rahvusvahelise kaitse on olematu. Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.01.2024 määruses nr 3-23-2684 nõustunud, et isiku osas esineb jätkuvalt põgenemisoht. Lisaks eelnevale iseloomustab isiku suhtumist Eesti õiguskorda tema käitumine kinnipidamiskeskuses. Isiku käitumine on üleolev ning isik on ähvardanud, et ta on oma teadmisi kasutades võimeline toime panema teo, millega ta on suuteline teisi tapma. Isiku osas on alustatud mitmeid distsiplinaarmenetlusi. 4) PPA hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada
§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd isiku suhtes esineb põgenemisoht ning isik ohustab EV avalikku korda. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine EV-st. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes. 5. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et isik rikub jätkuvalt kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirju (isik omab keelatud esemeid, nt sularaha, žiletiterad, juhtmed, Xbox). See näitab isiku suhtumist Eesti õiguskorda. Isiku osas esinev põgenemisoht ei ole ära langenud. Isik on PPA-le korduvalt väljendanud, et ta ei kavatse Venemaale lahkuda, mõistmata seda, et talle on tehtud lahkumisettekirjutus ning ta ei saa ise valida, kuhu ta soovib lahkuda. Seega ei saa isiku osas kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku esindaja poolt esitatud kohtulahend haldusasjas nr 3-23-1012 (mis puudutab isiku kaaslast) ei ole asjakohane, kuna asjaolud ei ole identsed käesoleva asjaga ning isikut ei hoita kinni ebaseaduslikult. Seadus lubab nii
-i kui ka VRKS-i alusel isikut kinni hoida 18 kuud. Käesoleval hetkel on pooleli isiku dokumenteerimine, ent see ei ole takistuseks isiku väljasaatmisel, kuna ta on Venemaal tagaotsitav. Väljasaatmist takistab praegu see, et Tallinna Ringkonnakohus on esialgse õiguskaitse korras peatanud lahkumisettekirjutuse täitmise. Kui aga isik loobuks esialgsest õiguskaitsest, siis oleks tema väljasaatmine koheselt võimalik. 6. X. X. selgitas kohtuistungil, et talle ei ole PPA taotlust tutvustatud, ent kui see on samasugune nagu viimased PPA taotlused, siis jääb ta eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Isik selgitas, et kui ta avastas, et tal on rahalised vahendid, siis andis ta need üle kinnipidamiskeskusele. Samuti on isik kaasa aidanud enda dokumenteerimisele, sh on ta nõus 3
lg 1 p 1,
p-d 4, 6 ja 8).
lg 1 sätestab, et välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks halduskohus pikendab PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad
lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.
lg 1 p 1 alusel saab halduskohus anda loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).
lg 11 kohaselt peab kinnipidamine olema ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 8. Kohtu hinnangul on PPA piisavalt põhjendanud, et isiku osas esineb jätkuvalt põgenemisoht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Sealjuures ei ole asjaoludes toimunud selliseid muutusi, mis annaks aluse varasemat kohtu hinnangut põgenemisohu osas muuta. Vaidlust ei saa olla selles, et PPA on varasemalt kohtule esitanud piisavalt usaldusväärseid andmeid, et isik on Venemaal süüdi mõistetud alaealise vägistamise 4
Viidatud kohtulahend puudutas aga VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamist. 10. Isiku kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (
Kohus leiab, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu praegusel juhul tõhusad. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes. X. X. senine käitumine aga ei ärata piisavat usaldust, et ta oma lubadustele vaatamata reegleid / õiguskorda ka tegelikult järgiks ning oleks PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. 11. Kinnipidamist ei ole praegusel juhul põhjust pidada ka ebaproportsionaalseks selle kestust tõttu.
lg 3 sätestab, et
lg-tes 1 ja 2 sätestatud väljasaadetava kinnipidamise tähtaja hulka ei arvata tema esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Ka kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et
-i ja VRKS-i alusel toimunud kinnipidamisi ei saa summeerida (vt Riigikohtu 03.03.2016 määruse nr 3-3-1-14-16 p 10, Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2022 määruse nr 3-22-1388 p 15 ja 12.01.2024 määruse nr 3-23-2684 p 12). Käesoleval juhul pidas PPA isiku
-i alusel kinni 27.11.2023 ning Tallinna Halduskohus andis PPA-le 28.11.2023 määrusega loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.01.2024 (k.a). Seega kinnipidamise tähtaja pikendamine kuni 26.05.2024 (s.o 4 kuu võrra) ei ületa praegusel juhul
Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.
15. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.