Obsah (6)

§ 120§ 121§ 47§ 43§ 82§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-547 Kohtuasi Xi kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüv

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale ajavahemikul
3. juuni 2009 kuni
4. märts 2016 mittevaralist kahju Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega. Kaebaja märgib, et ta sai enda õiguste rikkumisest teada, kui luges
5. oktoobril 2023 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid asjades Tunis vs Eesti (429/12) ja Villems vs Eesti (43059/16). Kaebaja väitel ei teadnud ta Tallinna Vanglas olles, et olmetingimuste peale saab esitada kahjunõude. Ta arvas, et selline on režiim ja nii peabki olema. Ta viidi
6. märtsil 2016 üle Viru Vanglasse, kus on head olmetingimused ning ta arvas, et ta sai parema režiimi peale. Asjaolu, et ta varem teadmatusest kahjunõuet ei esitanud, ei tee Tallinna Vangla rikkumisi olematuks. Kaebaja märkis, et ta soovib hüvitiseks 20 000 eurot, ning viitas dokumendile nr 5-37/24/95-
7. 3-24-547
8. Vastuseks kohtunõudele edastas Tallinna Vangla
9. veebruaril 2024 kohtule Xi Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse (registreeritud
10. detsembril 2023 nr-ga 5-37/23/951) ja Tallinna Vangla
11. jaanuari
12. a otsuse nr 5-37/24/95-2, millega kahju hüvitamise taotlus läbivaatamatult tagastati. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb käesolevas asjas Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et ta pidi ajavahemikul 8. juuni 2009 kuni 17. märts 2016 Tallinna Vanglas taluma ebainimlikke kinnipidamistingimusi. 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 5.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47lg-st 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Kohus leiab, et kaebajal on käesolevas asjas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. Kohtupraktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides (vt nt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a määrus asjas nr 3-17-911, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). RVastS § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse (dtl 8-9) Tallinna Vanglale
4. a detsembrikuus ehk enam kui seitse aastat pärast seda, kui ta Tallinna Vanglast Viru Vanglasse üle viidi. Tallinna Vangla leidis
5. jaanuari
6. a otsuses nr 5-37/24/95-2, et kaebaja on kahjunõude esitamisel oluliselt ületanud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolme aasta pikkust tähtaega, tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning kahjunõue tuleb läbivaatamatult tagastada. Kohus märgib, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui kahju hüvitamise tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt ka Riigikohtu
7. aprilli
8. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-13, p 19 ja
9. juuni
10. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-15, p 9). Kohus nõustub Tallinna Vangla
11. jaanuari
12. a otsuses nr 5-37/24/95-2 toodud põhjendustega kahjunõude tagastamise kohta ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vangla on õigesti tuvastanud, et kaebaja hilines kohtueelses menetluses kahjunõude esitamisega ning kahjust teada saamise 2 3-24-547 hetke ei saa siduda Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast teadasaamise ajaga. Samuti ei kohaldanud praegusel juhul 10 aasta pikkune tähtaeg nõude esitamiseks, sest väidetavalt ebainimlikke kinnipidamistingimusi pidi kaebaja tajuma juba neis tingimustes viibimise ajal või hiljemalt päeval, mil ta Tallinna Vanglast lahkus (s.o
13. märts 2016). Kohus nõustub Tallinna Vanglaga selles, et käesoleva asja puhul ei esinenud selliseid asjaolusid, mis oleksid võimaldanud nõude esitamise tähtaja ennistada. Lisaks välistas tähtaja ennistamise ka haldusmenetluse seaduse § 34 lõikes 3 sisalduv regulatsioon (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
14. veebruari
15. a määrus asjas nr 3-16-2313, p 6). Tallinna Vangla jättis seega
16. jaanuari
17. a otsusega nr 5-37/24/952 kaebaja kahju hüvitamise nõude õiguspäraselt läbi vaatamata.
18. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. X on kaebuses märkinud, et ta soovib menetluses kasutada tõlki. Kohus mõistab seda nii, et kaebaja taotleb tõlgi menetlusse kaasamist

§ 82lg 1 tähenduses.

Arvestades, et kaebaja on käesolevas asjas esitanud kaebuse eesti keeles, ta ei ole põhjendanud tõlgi kaasamise vajadust ning nähtuvalt kohtueelse menetluse materjalidest on kaebaja ka vanglale esitanud taotluse eesti keeles, ei pea kohus praegusel juhul tõlgi menetlusse kaasamist vajalikuks. Arvestades kaebaja eesti keeles koostatud kahjunõuete teksti, leiab kohus, et kaebajal ei teki raskusi ka käesoleva eestikeelse kohtumääruse sisu mõistmisega. Kohus jätab seega tõlgi kaasamise taotluse rahuldamata. 9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3