KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-18-364 Tsiviilasi Ol

§ 1933

lg 1 ja seetõttu ei lühene võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise tähtaeg. Kohustustest vabastamist/mittevabastamist saab otsustada pärast viie aasta möödumist, st pärast 14. maid 2024 või ennetähtaegselt

§ 175lg 11 alusel.

Võlgnik on nõuet vähendanud 15 euro võrra. MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Tartu Maakohus jättis võlgniku
2. augusti 2023 avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Maakohus keeldus võlgnikku kohustusest vabastamast ja jätkas kohustustest vabastamise menetlust. Alates
3. juulist 2022 kehtiva FiMS § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste ja kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni
4. juunini
5. Võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on esitatud
6. jaanuaril 2018, mistõttu tuleb praeguses asjas kohaldada kuni
7. juunini 2022 kehtinud seadust. Võlgniku tõlgendus

§ 1933lg-st 1 on ekslik.

Selle normi alusel vähendatakse juhul, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne

1. aasta
2. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Nimetatu ei tähenda, et võlgnikku tuleb alates kohustuste vabastamise menetluse algatamisest kolme aasta möödumisel kohustustest vabastada. Samuti ei tulene seadusest, et kõikide enne

1. juuli 2022 algatatud menetluste suhtes tuleb automaatselt kohaldada kolmeaastast menetlusaega. Sätte eesmärk ei ole vähendada kohustustest vabastamise menetlust kolme aastani, vaid lühendada üksnes vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega kohaldub säte olukorras, kus pärast FiMS-i jõustumist
2. juulil 2022 oleks kohustustest vabastamise menetlus

järgi kestnud kauem kui kolm aastat.

§ 1933

lg 1 alusel lühendatakse kolme aastani menetlust, mis

järgi peaks pärast

1. juulit 2022 kestma veel kauem kui kolm aastat. Selliselt aitab rakendussäte tagada isikute võrdse kohtlemise võrreldes nendega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue seaduse redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise periood. Kuivõrd võlgniku menetluse lõpuni oli
2. juuli 2022 seisuga jäänud vähem kui kolm aastat, siis

§ 1933

lg 1 ei kohaldu.

§ 175

lg 1 sätestab võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Võlgniku poolt välja toodud seitsmeaastane tähtaeg tuleneb

175 lg-st 51 ning tegemist on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamisega.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata 2 jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kuna Olev Tomsoni kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle kolme aasta, kuid vähem kui viis aastat, kohaldub tema suhtes

§ 175lg 11.

Võlgniku kohustustest vabastamine enne viie aasta möödumist ei toimu formaalse tingimuse saabumisel (kolm aastat on möödunud), vaid sisulise kaalumise tulemusena eeskätt võlgniku enda käitumist ja kohustuste täitmist arvestades. Võlgniku kohustustest ennetähtaegse vabastamise üheks tingimuseks on võlgniku poolt nõuete täitmine arvestatavas ulatuses. Riigikohus on leidnud, et kui nõude täitmine arvestatavas ulatuses kui

§ 175

lg 11 rakendamise kohustuslik eeldus puudub, ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast tähtsust sellel, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt (vt Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas 32-1-19-16). Maakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et võlgnik oleks rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Tartu Maakohtu

1. mai 2019 määrusest (jõustus
2. mail 2019), millega lõpetati pankrotimenetlus ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, nähtuvalt on võlausaldajate tunnustatud nõuete suurus, mille ulatuses on raha jäänud saamata, 76 061,44 eurot. Võlgniku esitatud aruannete kohaselt ei ole võlausaldajatele tehtud mitte ühtegi väljamakset. Maksu- ja Tolliameti seisukoha kohaselt on nõuet vähendatud 15 euro võrra, mis on Maksu- ja Tolliameti nõudest 0,33%. Kohtupraktika kohaselt on peetud arvestatavaks nõuete rahuldamise ulatuseks ca 60% nõuetest. Seega on võlgniku ennetähtaegselt kohustustest vabastamise kohustuslik eeldus

§ 175lg 11 järgi täitmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Kuni
2. juunini 2022 kehtinud

§ 175

lg 1 lubas alles pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest läbi vaadata võlgniku taotluse, kuid alates 1. juulist 2023 kehtima hakanud

§ 1933lg 1 muutis oluliselt seda korda.

Peamine muudatus seisnes selles, et

§ 1933lg 1 pani kohtunikele kohustuse kõigil nendel juhtudel, kui võlgnikul oli 1.

juuli 2023 seisuga menetluse lõpuni jäänud rohkem kui kolm aastat, tegema otsuse hiljemalt kolme aasta jooksul, mitte aga pärast viit aastat. Ei saa olla vaidlust, et kuni 30. juunini 2022 kehtinud

-s ei ole kehtestatud kohustustest vabastamise menetluse lubatud pikkuseks viit aastat, küll aga on minimaalseks pikkuseks kehtestatud kolm aastat (

§ 175

lg 11) ja maksimaalseks pikkuseks seitse aastat (

§ 175lg 51). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb Ts

MS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga

§ 175lg 11 kohaldamisel.

3 Maakohus on õigesti leidnud, et

§ 1933

lg 1 alusel vähendatakse juhul, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne

1. aasta
2. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

§ 175

lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. See ei tähenda, et võlgnik tuleb alates kohustuste vabastamise menetluse algatamisest kolme aasta möödumisel kohustustest vabastada. 8. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ 4