Obsah (9)

§ 6§ 1§ 31§ 28§ 86§ 108§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2024. a kell 12.00, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-159 Tsivii

§ 6lg 1).

1. Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Arne Majad OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik jõudnud olukorda, kus kohustused ületavad vara väärtuse. Võlgnikul on kassas 0 eurot, pangakontol on kokku 22 958,78 eurot. Vara on võlgnikul kokku 517 773,40 eurot. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnikul kokku kohustusi 713 343,03 eurot, millest võlg Maksu- ja Tolliametile 62 283,53 eurot ja maksmata töötasu võlg 73 674,43 eurot. Eelnevast tulenevalt puuduvad võlgnikul võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rahalised vahendid. Võlgniku aktiivne majandustegevus on sisuliselt seiskunud, mistõttu puuduvad võlgnikul majanduslikule olukorrale lahenduse leidmiseks võimalused. Võlgnik ei ole võimeline iseseisvalt majandustegevust jätkama ega võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tulu teenima. Võlgnikule ei kuulu vara ulatuses, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid täies ulatuses rahuldada. Võlgnik palub alustada Arne Majad OÜ pankrotimenetlust, nimetada ajutine haldur ja kuulutada välja Arne Majad OÜ pankrot. 05.02.
2. a määrusega nimetas kohus Arne Majad OÜ ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Arne Majad OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni. 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

1. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus. Võlgnikul on vara ca 354 464,04 euro väärtuses, lisaks debitoorne võlgnevus summas 1 905 651,91 eurot (laekumise tõenäosus on siiski väike). Võlgnikul on kohustusi summas vähemalt 606 062,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei 2 suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
2. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus tekkis
3. aastal seoses võlgniku peatellija makseraskustega, mis lõppes peatellija pankroti väljakuulutamisega. Selle tagajärjel jäi võlgnikul oluline müügitulem saamata. 5.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

1. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta selgitanud järgmist: kuigi
2. majandusaasta lõppes kasumiga, on
3. aastal tellimuste maht vähenenud, mille põhjuseks on üldine majanduslangus. Võlgniku peamisel tellijal on tekkinud käibevahendite defitsiit, mille tagajärjena otsustas arvelduskrediiti pakkunud pank selle sulgeda. Antud asjaolu tõttu jäid võlgnikule tasumata müügiarved. Regulaarsed laekumised peatellija poolt toimusid kuni juunini ning viimane laekumine toimus novembris 2023.a. Otsustamiseks oli kas peatellija suhtes on võimalik saneerimismenetlus, mille raames oli võimalik vähemalt saada tasu värskemate müügiarvete alusel või pankrotimenetlus. 31.01.2024 oli välja kuulutatud peamise tellija xxx AS (endine ärinimetus xxx AS ) pankrot. See ühtlasi tähendab, et debitoorse võlgnevuse laekumine muutub ebatõenäoliseks. Kokku moodustavad nõuded xxx vastu 1 947 975,36 eurot. Uue partneri leidmine Norras või mujal, turustamine taaskäivitamine või ettevõtte tegevusprofiili muutmine nõuab märkimisväärset aega ning finantseerimist, mis olemasolevaid kohustusi arvesse võttes, ei ole realistlik.
4. Ajutise halduri hinnangul on pankrotiavalduse aluseks olevaid asjaolusid ning juhatuse liikme seletusi arvestades võimalik järeldada, et pankrotiolukord on tekkinud seoses
5. a võlgniku peatellijal esinenud makseraskustega. Seega on maksejõuetuse põhjus muu asjaolu

tähenduses. 8.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige A S.

9. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108

lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

§ 109

lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmise korras kehtetuks

§-des 110 – 114 sätestatud alustel tehtud võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Ajutise halduri poolt ajutises pankrotimenetluses tuvastatud põhjal vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutise halduri tasu 10. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 18,5 töötunni eest kokku summas 2 405 eurot (lisandub käibemaks 529,10 eurot). Halduri tööaja moodustas mh: 1) Järelpärimised võlgniku esindajale, suhtlemine, dokumentide analüüs – 5 tundi; 2) Konto toimingute analüüs – 4 tundi; 3) Järelpärimised erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse võlgniku vara kohta, vastuste analüüs – 1 tundi; 4) Ajutise arvamuse koostamine – 6 tundi. 3 11.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Avalduse menetlusse võtmise ajal kehtinud

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 145 eurot.

Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 130 eurot. 12. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 405 eurot (lisandub käibemaks 529,10 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Menetluskulude jaotus 13. Menetluskulud jätta võlgniku kanda (

§ 150lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4