2-23-117038/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. märts 2024 Tsiviilasja number 2-23-117038 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi Kunnar Kipperi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. sepembri
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Revensen OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva esindajad Vastustaja (kostja): Kunnar Kipper (isikukood XXXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
4. Keelduda Revensen OÜ apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a otsuse peale menetlusse võtmast ja lugeda apellatsioonkaebus koos lisadega Revensen OÜ-le tagastatuks.
7. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisesest tingitud menetluskulud Revensen OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8. Rahuldada Revensen OÜ taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
9. Tagastada Revensen OÜ-le apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõiv 105 eurot Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-23-117038, riigilõivu tagastamine“. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
10. Tartu Maakohtu menetluses oli Revensen OÜ (hageja) hagi Kunnar Kipperi (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mille maakohus lahendas
11. septembri
12. a otsusega. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1225 eurot 86 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 41 eurot 97 senti ning viivise alates
13. juunist 2023 põhinõudelt 1225 eurolt 86 sendilt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 1225 eurot 86 senti). Maakohus jättis menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 40% ulatuses kostja ja 60% ulatuses hageja kanda, rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 216 eurot ning sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetud võla suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub tagastada talle apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu 105 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et hageja Tartu Maakohtu
15. septembri
16. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilasja hind maakohtus oli 4058 eurot 94 senti (sh põhinõue 2337 eurot 33 senti). Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. 2 Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba otsuse edasikaebamiseks ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
17. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tuleb lugeda TsMS § 638 lg 4 alusel tagastatuks ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
18. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 490 eurot, kuid kaebuse ulatust arvestades pidi tasuma 385 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 105 eurot ettenähtust enam, mis tuleb hagejale tema taotluse alusel tagastada. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu kuulub ka ülejäänud osas riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastamisele. Kuna TsMS § 150 lg 4 järgi tagastatakse riigilõiv üksnes menetlusosalise avalduse alusel, tuleb hagejal esitada ülejäänud osas riigilõivu tagastamiseks eraldi taotlus (allkirjastatud digitaalselt) 3