← Eesti

2-22-108395/17

Obsah (6)§ 440§ 444§ 163§ 138§ 445§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teata

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lõike 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava või põhjendava osata. Vastavalt

§ 163lg 1 tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuivõrd hageja vähendas nõuet 19%, siis tuleb hageja kanda jätta 19% menetluskulusid ja kostja kanda 81% menetluskulusid. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 630 eurot, õigusabikulud 420 eurot ning viivis seadusjärgses määras. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kostja palub kohtul jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, kuid juhul kui kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, siis palub kostja kohtul menetluskulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei loe hageja õigusabikulusid dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile põhjendatuks (1,5 tundi) dokumentide vähese arvu tõttu. Samuti ei loe hageja õigusabikulusid hagi koostamisele põhjendatuks (2 tundi). Hagilt hinnaga 5142,64 eurot, tuleb tasuda riigilõivu 595 eurot. Seega on

§ 138lg 2 kohaselt põhjendatud kohtukulu riigilõiv 595 eurot.

Kohus nõustub hagejaga, et praeguse vaidluse juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema tsiviilvaidlusega, hageja on esitanud tavapärase tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, millele lisatud tõendite hulk ei ole tavapärasest suurem. Hageja on kasutanud standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes 2 andmeid kostja, võlasumma ja võlgnevuse aluseks olevate asjaolude kohta, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, mistõttu kohus peab põhjendatud ajakuluks dokumentide komplekteerimisele, analüüsile ja hagiavalduse koostamisele 2 tundi summas 240 eurot koos käibemaksuga. Kuivõrd hageja esindaja puhul on tegemist professionaalse järjepideva kohtumenetluses osalejaga (eelkõige hageja positsioonis), kellelt kohus eeldab, et kohtusse esitatakse puudusteta hagiavaldus, milles on korrektselt väljas toodud nii nõude õiguslik alus, faktilised asjaolud (sh nõude suurus ja kujunemine) kui ka nõue, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks 12.04.2023 menetlusdokumendi ajakulu välja mõista. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 835 (riigilõiv 595+lepingulise esindaja kulu 240 eurot) eurot, millest 81% on 676,35 eurot. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 540 eurot. Hageja on esitanud vastuväited kostja esindaja ajakulule. Kohus ei nõustu hagejaga, et maksekäsu kiirmenetluses ei saa dokumentidega tutvuda. Kuigi hageja maksekäsu kiirmenetluses ei esita tõendeid, on kostja esindajal võimalik tutvuda kostjapoolsete dokumentidega, et otsustada, kas ja mis ulatuses esitada vastuväide. Kostja esindaja on hagimenetluses esitanud sisulised vastuväite nõude kujunemisele ja suurusele ning esile toonud laenuandjapoolse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Kostja vastuväite tulemusena on hagiavalduses nõutav põhivõlg vähenenud 3912,14 eurolt 2900,42 eurot, so 1011,72 euro võrra, mis on kohtu hinnangul füüsilisest isikust kostja puhul arvestatav summa. Arvestades kohtuasja olulisust kostjale, koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatud ajakuluks dokumentidega tutvumisele, analüüsile, vastuväite koostamisele ja esitamise 0,5 tundi, hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele, seisukoha kujundamisele ja vastuse koostamisele, tõendite tellimisele ja lisade kogumisele 3 tundi ning alternatiivnõudega tutvumisele ja nimekirja koostamisele 1 tund, kokku 4 tundi 30 minutit summas 540 eurot, milles 19% on 102,60 eurot.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 573,75 (676,35-102,60) eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.