lg l p 2 märgitud II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt: Jrk Saamata jäänud nõue Võlausaldaja nimi nr
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Taotlus ja selle põhjendused Harju Maakohtu 08.08.
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus mh pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. K S pankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt puudub võlgniku pankrotimenetluses vara, mille arvel oleks võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid ning sellise vara tekkimist ei ole ette näha. Vara ebapiisavuse tõttu ei ole võimalik esitada lõpparuannet.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. K S pankrotimenetluses tunnustati 5 võlausaldaja nõuded kogusummas 17 746,68 eurot, kõik nõuded tunnustati
Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotimenetluse jooksul ei ole pankrotivarasse raha laekunud. Võlgnikul puuduvad sissetulekud. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: 2 Kuivõrd võlgniku valduses ei olnud kolmandate isikute omandis olevat vara, ei ole vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid esitatud. Lisaks eeltoodule ei ole pankrotihaldur esitanud tagasivõitmise hagisid. Kohus ei ole määranud võlgnikule elatist. Andmed jaotiste alusel väljamakstud ja võlausaldajatel saamata raha kohta: Võlausaldajatele ei ole pankrotimenetluses väljamakseid tehtud, mistõttu võrdub võlausaldajatel saamata raha võlausaldajate nõude suurusega. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Kuivõrd pankrotivara hulgas ei olnud esemeid, mis oleks olnud koormatud pandiõigusega, pankrotihaldur pandieset müünud ei ole. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Võlgnikul esemeline pankrotivara puudus. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Võlgnikul pankrotivara puudus. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole esitatud kolmandate isikute vastu hagisid ning pankrotihaldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid eespool nimetatud hagisid esitada. Halduri tehtud vajalikud kulutused: Haldur ei ole pankrotivara arvel teinud kulutusi. Pankrotihalduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise kohta: 08.08.2023 pankrotimäärusega on kohus alustanud võlgniku kohustusest vabastamise menetluse. Võlgnik on pöördunud Eesti Võlanõustajate Liidu kaudu tegutseva võlanõustaja S S poole, kes on andnud nõusoleku usaldusisikuna tegutsemiseks. Haldur leiab, et S S usaldusisikuks nimetamine ei kahjusta võlausaldajate huve ning on ühtlasi ka ökonoomseim viis kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Eeltoodut arvesse võttes palub pankrotihaldur, et kohus nimetaks pankrotimenetluse lõpetamisel võlgniku usaldusisikuks S S.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Seetõttu asub haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas muu asjaolu
tähenduses. Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks.
lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne
sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas
a.
lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust
lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab 3 massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (
30.01.
sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu
lg-te 1 kuni 3 ja
¹ lg-s 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.
lg 11³ järgi võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur palub määrata, et halduri tasu suuruseks on ühekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr pankroti välja kuulutamise ajal, so 725 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb, et kohus annaks analoogiliselt
lg-s 4 sätestatule võlgnikule
lg 11 alusel menetlusabi summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks, ning määraks seni välja maksmata tasu väljamaksmise advokaadibüroo arvelduskontole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 159,50 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Kohus määrab halduri tasuks 725 eurot, millele lisandub käibemaks 159,50 eurot.
MS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku K S kanda. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud FIMS § 45 lg 2 alusel, siis määrab kohus võlgnikule
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 159,50 eurot. 4 08.08.2023. a määrusega on kohus algatanud K S kohustustest vabastamise menetluse. Esitatud lõpparuandes palub pankrotihaldur nimetada K S usaldusisikuks Eesti Võlanõustajate Liidu kaudu tegutsev võlanõustaja S S, kes on andnud oma nõusoleku usaldusisikuna tegutsemiseks. FIMS § 46 lg 1 teine lause sätestab, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Kohus nimetab K S usaldusisikuks tema kohustustest vabastamise menetluses S S. Tulenevalt FIMS § 46 lõikest 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FiMS § 46 lg 3). FIMS § 47 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik FIMS § 47 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissnõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. FIMS § 47 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 6). FIMS § 49 lg 1 järgi otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.