Obsah (11)
§ 410§ 413§ 422§ 235§ 459§ 444§ 415§ 150§ 164§ 169§ 468KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Otsuse aeg ja koht 31.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-122810 Tsiviilasi T
) § 164 lg 1).
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 2-23-122810 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused − Hageja esitas Pärnu Maakohtule 01.06.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu elatise 260 euro väljamõistmiseks hagejale. Seoses kostja vastuväitega lõpetati 21.06.
- a määrusega maksekäsu kiirmenetlus. Hageja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. − Hageja esitas 17.07.2023 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja elatise alates 01.06.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses ettenähtud miinimummääras vastavalt PKS §-le 101, sh arvestatuna kehtivast baassummast, millele on lisatud 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning millest on lahutatud pool lapsetoetusest. Täiendavalt palus hageja, et elatissummat muudetakse PKS § 101 lg 5 kohaselt poole peretoetuse summa muutumise võrra. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps ning pere elas koos kuni 23.04.2023, misjärel jätkas hageja elamist ema juures. Kostja hagejale ülalpidamist ei ole andnud alates poolte lahkuminekust
- a aprillis. Samuti ei osale kostja lapse elus ka muul moel ega veeda lapsega aega. − Kohus võib hageja taotlusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teha tagaseljaotsuse (
§ 410esimene lause).
Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele 17.01.2024 kohtuistungi toimumise kutse on kätte toimetatud (11.12.2023 13:55 KÄPO-s kättetoimetamine), ei ilmunud 17.01.2024 kell 13.30 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kell 13.30 toimunud istungile. Hageja taotles 17.01.2024 kohtuistungil kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist (
§ 410
). Maakohus on seisukohal, et tagaselja otsuse tegemist välistavaid asjaolusid
§ 413lg 3 järgi ei esine.
Muu hulgas ei ole kostja
§ 413lg 3 p 2 järgi põhistanud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks.
− Mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks sisustab
§ 422
, mille kohaselt saab mõjuv põhjus olla eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu 2-23-122810 raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda. Kohtupraktikast tulenevalt saab
§ 422
mõtte kohaselt mõjuvaks lugeda põhjust, mis on objektiivse iseloomuga, ning selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (vt RKTKm 30.01.2013, 3-2-1-187-12, p 15; 15.05.2007, 3-2-1-48-07, p 9). Kostja on kohtuistungile ilmumata jätmist põhistanud järgmiselt: kostja viibib xxx, 2000 km kaugusel Eesti Vabariigist, seoses telesaate võtetega, milles ta osaleb; kostja ei saanud kohtuistungile tulla ebasobivate ilmastikuolude tõttu, kuna olid kohutavad lumetormid ja lumesajud, mis takistasid sõidukite liikumist ning kostjal ei ole isiklikku lennutransporti. Seaduse kohaselt ei tule mitte üksnes selgitada mõjuva põhjuse asjaolusid, vaid seda tuleb põhistada.
§ 235
kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust. Maakohus märgib, et kostja ei ole, vaatamata kohtu selgitustele (dtl 146), esitanud kohtule tema välismaal viibimist kinnitavaid tõendeid, samuti tõendeid raskete ilmastikuolude kohta, mis takistasid temal sõidukitega liikumist ning kohtuistungile ilmumast, st eelduslikult tõendeid lendude ärajäämisest vm, mille kohta on võimalik esitada ka objektiivseid tõendeid peale poole enda selgituste. Maakohus selgitab täiendavalt, et üksnes talvised teeolud ei ole mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks, kuna need on käesoleval aastaajal tavapärased. Kostja ei ole kohtule usutavaks teinud, et tema kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustasid kostjast sõltumatud objektiivse iseloomuga ootamatud asjaolud, millega kostja ei saanud arvestada. Istungist teavitati menetlusosalisi rohkem kui üks kuu ette. − Asjaolu, et kostja ei soovi kohtumenetluse pidamist pole ka asjaolu, millega peaks kohus arvestama istungi määramisel, läbiviimisel või otsuse tegemisel. Teises kohtuasjas läbivaadatav hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlus ei mõjuta elatiseasja lahendamist. Juhul kui nimetatud teises kohtuasja jõustub lahend, mis mõjutab elatise suurust (nt kohus määrab kindlaks suhtluskorra, mille kohaselt laps viibib kostjaga aasta jooksul vähemalt 7 ööpäeva keskmiselt kuus), saab kostja pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks (
§ 459
). − Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Hageja esitas hagi kostjalt elatise välja mõistmiseks seaduses sätestatud määras tuues esile, et kostja, kes on hageja isa, ei täida ülalpidamiskohustust. Vanemal on perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja § 101 lg-st 1 tulenev kohustus anda oma alaealisele lapsele elatist seaduses sätestatud määras. Elatisearvutust saab kostja kontrollida ka Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatisekalkulaatori abil. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
§ 444lg 3).
− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (
§ 415lg 1).
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust
§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral
(1)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. 2-23-122810 − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (
§ 150lg 31).
− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. −
§ 164
lg 1 alusel kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mille alusel kohalduks mõni erinorm, mille alusel saaks jätta menetluskulud teise poole kanda.
§ 164on erinorm § 162 ja ka § 163 suhtes.
Alates 01.01.2022 kehtiva
§ 164
lg 1 alusel kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
§ 164lg-st 1 teeb erandid sama §-i lõiked 1
(2)ja 3, milliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Hageja lepingulise esindaja istungiga kaasnevaid kulusid ei saa ka
§ 169
lg 1 järgi jätta kostja kanda, sest tegemist pole põhjendamatu menetluse venitamise küsimusega, nagu selle § kohaldamisala on. − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (
§ 468lg 1 p 2).
Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)