) § 263 lg 1 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav G.R . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ametlik töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada G.R süüdi
lg 1 p 2 järgi avaliku korra rikkumises relvana kasutatava esemega ja karistada teda 4 kuu pikkuse vangistusega. 2.
–
lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui G.R ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Anda see nuga Politsei- ja Piirivalveameti valdusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
Kokkuleppe sisu Süüdistatava G.R-i , tema kaitsja vandeadvokaadi abi Eve Laine ja ringkonnaprokuröri Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on G.R-ile mõistetavaks karistuseks
lg 1 p 1 järgi 4 kuud vangistust.
aprill 2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti G.R-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui G.R ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. 2 Kokkuleppes on märgitud, et süüdistatava tegu vastab
Tegelikult aga kujutab G.R-i tegu endast avaliku korra rikkumist relvana kasutatava esemega ehk
Et tegemist on pelgalt hooletusveaga, kinnitas prokurör ka kohtuistungil. Seega tuleb öelda, et G.R-i tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb G.R
Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Kokkuleppes pole märgitud, mida tuleb teha toimikus oleva noaga, mida G.R kuriteo toime panemiseks kasutas. Kohtuistungil leidis prokurör, et nuga tuleks konfiskeerida ja G.R oli sellega nõus. Seetõttu konfiskeeribki kohus noa
Nuga tuleb anda Politsei- ja Piirivalveameti valdusesse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p -st 2 ja siseministri 25. mai 2017 käskkirjast nr 1–5/61 on just Politsei- ja Piirivalveamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema. Nuga on ühtlasi asitõend, mille suhtes teeb kohus konfiskeerimise läbi KrMS § 306 lg 1 p-s 13 nõutava otsustuse. Seni on arvatud menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 205,68 eurot ja ekspertiisi kulu 510 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1525,68 eurot. Kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 3 teise lause järgi jäetakse riigi kanda sundraha 200 euro ulatuses ja ekspertiisi kulu 510 eurot, sest G.R ei tööta, tal on tuvastatud töövõimetus ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. Sundraha 610 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 205,68 eurot (kokku 815,68 eurot) tuleb kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.R-ilt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb G.R tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.