Obsah (7)

§ 424§ 69§ 75§ 68§ 83§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-4081 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri T

§ 424lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 4.

oktoobri 2023 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Meus ning kolmanda isiku H.H. esindaja Toomas Alp Toomas Paas Isikukood 37801122757, Eesti kodanik, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral

§ 424lg 2 järgi, 18.

mai 2023 peeti kahtlustatavana kinni ning

1. mail 2023 kohaldati tõkendit vahistamine,
2. oktoobril 2023 tõkend vahistamine tühistati ja T. Paas vabastati vahi alt. Prokurör Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Meus Kolmas isik H.H. Kolmanda isiku esindaja Toomas Alp Süüdistatava kaitsja advokaat Heiki Kungas RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2023 otsus osaliselt, s.o Toomas Paasile

§ 424

lg 2 järgi mõistetud karistuse, 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse asendamises

§ 69

lg 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga ning talle

§ 75lg 1 ja 2 alusel määratud kontrollnõuete ja kohustuste osas.

1 Tartu Maakohtu poolt Toomas Paasile mõistetud ärakandmisele kuuluva karistuse 1 aasta 9 kuud 11 päeva vangistust kandmise aja algust lugeda Toomas Paasi karistuse kandmisele asumisest. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus Toomas Paasile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui süüdimõistetu Toomas Paas ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt. Kolmanda isiku H.H. esindaja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus Toomas Paasi süüdistatakse selles, et tema, olles 9. novembril 2020 karistatud Tartu Maakohtu otsusega nr 1-20-6740

§ 424lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 11.

märtsil 2023 kella 04:55 paiku Tartu linnas Rüütli tn 14 juures mootorsõidukit Opel Astra Station Wagon registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 107T kohaselt tuvastati etanoolisisaldus veres 2,47 mg/g. Veel süüdistatakse T. Paasi selles, et tema, olles varasemalt juhtinud

1. märtsil 2023 mootorsõidukit alkoholijoobes, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt
2. mail 2023 kella 19:45 paiku Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas
3. Kalmistu ringi juures mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,03 mg/l kohta. Sellega rikkus T. Paas liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. Lisaks puudus T. Paasil juhtimisõigus, millega ta rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega pani T. Paas toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Maakohtu otsus 4. oktoobri 2023 otsusega tunnistas maakohus T. Paasi süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvas kohus T.

Paasi eelvangistuses viibitud aja, 11.-

1. märts 2023 s.o 2 päeva ja
2. mai 2023 -
3. oktoober 2023 s.o 4 kuud 17 päeva, s.o kokku 4 kuud 19 päeva 2 karistusaja hulka. T. Paasi ära kandmisele kuuluvaks karistuseks luges kohus 1 aasta 9 kuud 11 päeva vangistust.

§ 69lg 1, 3 alusel asendas kohus T.

Paasile karistuseks mõistetud 1 aasta 9 kuud 11 päeva pikkuse vangistuse 641 tunni üldkasuliku tööga ning määras, et üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69lg 4 alusel määras kohus, et T.

Paas on üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma

§ 75

lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust – läbida vähemalt ühe kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi. T. Paasi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistati ja T. Paas vabastati 4. oktoobril 2023 kohtusaalist vahi alt.

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeeris kohus Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse kuriteo toimepanemise vahendi - kolmandale isikule, T. Paasi elukaaslasele H.H. le kuuluva sõiduauto Volvo V70 registreerimismärgiga XXX , mis on arestitud 13. juuni 2023 Tartu Maakohtu määrusega 1-23-3668 ja millele on seatud selle kohtumäärusega käsutamise keelumärge. T. Paasi süüditunnistamist

§ 424

lg 2 järgi apellatsioonikorras vaidlustatud ei ole ning seetõttu ei toimu nimetatud osas ka apellatsiooni menetlust. T. Paasile mõistetud karistus T. Paasile karistust mõistes arvestas kohus

§ 56lg 1, 2 sätteid.

Kohus leidis, et T. Paasi süü suurust iseloomustab see, et kuigi mootorsõiduki joobes juhtimisi oli kaks, pani süüdistatav need toime ajal, mil liiklus oli suhteliselt hõre ja avalikkust sellega eriliselt ohtu ei seatud. Kohtu arvates kahandab nimetatu mõnevõrra T. Paasi süü suurust. Karistust raskendavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 57lg 1 p 3 alusel luges kohus T.

Paasi karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse, mis väljendus enda süü tunnistamises ja sellele vastavate ütluste andmises. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, et ta püüaks enda süüd kuidagi kahandada ja teisi toimepandus süüdistada. Karistuse mõistmisel arvestas kohus ka asjaolu, et süüdistatav on otsuse tegemise hetkeks eelvangistuses olnud 4 kuud 19 päeva. See aeg on käsitletav nn šokivangistusena. Viimase karistuse kandmiselt 28. veebruaril 2022 Tartu Maakohtu määruse alusel tingimisi enne tähtaega vanglast vabanedes oli T. Paas kuus kuud katseajal ja kriminaalhooldusel, mille kestel uusi kuritegusid ei lisandunud. Seetõttu on katseaega ja kriminaalhooldust põhjendatud pidada T. Paasi suhtes tulemuslikuks. T. Paas avaldas soovi ja nõusolekut teha vangistuse asenduseks üldkasulikku tööd ja täita kriminaalhoolduse nõudeid. Viimastest süüdimõistvatest kohtuotsustest nähtub, et varasemalt ei ole T. Paasi suhtes kriminaalasjades üldkasulikku tööd kohaldatud. Kriminaalhooldusametnik on kohtueelses ettekandes pidanud T. Paasi suhtes üldkasuliku töö kohaldamist ja selle tegemise ajal T. Paasi kriminaalhooldusele allutamist põhjendatuks. Kohus arvestas sedagi, et H.H. nimel olev sõiduauto Volvo V70 kuulub kui kuriteo toimepanemise vahend konfiskeerimisele. Konfiskeerimist on alus pidada karistusõiguslikult 3 karistusega sarnaseks karistusseadustikus. meetmeks. Sellele viitab ka konfiskeerimise sätestamine Eeltoodule tuginedes hindas kohus põhjendatuks piirduda T. Paasile karistuse mõistmisel vangistusega veidi üle keskmise määra, s.o 2 aasta 2 kuu vangistusega. Kohtu otsustuse kohaselt tuleb T. Paasile mõistetud karistusest kanda jääv 1 aasta 9 kuud 11 päeva vangistust asendada süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga 641 tundi, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Uue kuriteo toimepanemise riske maandavaks on T. Paasi allutamine kriminaalhooldusele, mille kestel tal tuleb täita

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustust – mitte tarvitada alkoholi ning

§ 75

lg 2 p 8 sätestatud kohustust – läbida vähemalt üks kriminaalhooldusametniku määratav sotsiaalprogramm. Prokurör taotles kohtuvaidluses T. Paasile karistuseks 2 aastat 5 kuud vangistust. Kohtu hinnangul täidaks käesoleval juhtumil, mil T. Paas on sisuliselt jõudnud reaalselt ära kanda 4 kuud 19 päeva šokivangistust, karistuse mõistmise eesmärke reaalsest vangistusest tõhusamalt üldkasulik töö. Sellele viitab asjaolu, et viimase kriminaalhoolduse ajal T. Paas uusi kuritegusid toime ei pannud. Kuna üldkasuliku töö tegemise ajal lasub T. Paasil ka kriminaalhoolduse nõuete täitmise kohustus, siis võib see osutuda T. Paasi suhtes tulemuslikuks, suunamaks T. Paasi õiguskuulekale teele. Olukorras, kus edasist reaalse vangistuse kohaldamist on võimalik vältida sellest tõhusamaks osutuda võiva üldkasuliku tööga, on põhjendatud T. Paasi edasine seaduskuulekale teele mõjutamine tema vabaduses viibimisega, talle kriminaalhoolduse nõuete ja üldkasuliku töö kohustuse tegemise panemisega. H.H. le kuuluva sõiduki Volvo V70 reg märgiga XXX konfiskeerimine Konfiskeerides H.H. le kuulunud sõiduki Volvu V70 põhjendas kohus seda järgnevalt. T. Paasi ja kolmanda isiku H.H. ütluste kohaselt asus H.H. le kuuluv mootorsõiduk Volvo V70 reg märgiga XXX maal T. Paasi venna juures koos ühe paari sõiduki võtmetega. Teine paar selle sõiduki võtmeid oli H.H. käes. Venna juures maal asusid sõiduki võtmed autos. T. Paasi ütluste kohaselt ta

1. mail 2023 venna juurest maalt sõiduki võttiski ja suundus sealt Tartusse, et lasta sõiduk tehnoülevaatuseks remonditöökojas ette valmistada. H.H. kohtus antud ütluste kohaselt pole tal kunagi juhtimisõigust olnud. Sõiduki Volvo V70 andis enda elukaaslase T. Paasi kasutusse, et elukaaslane teda sellega sõidutaks ja elukaaslane saaks sellega tööl käia. Vahepeal see sõiduk riigi poolt konfiskeeriti, kuna T. Paas sõitis sellega purjus peaga, aga oksjonil sai selle sõiduki endale tagasi. T. Paasiga oli kokkulepe, et viimane purjus peaga rooli ei lähe. Süüdistatava ja kolmanda isiku ütlustest nähtub, et sõiduki omanik H.H. andis talle kuuluva mootorsõiduki enda elukaaslase T. Paasi kätte, kes sai selle sõiduki igal ajal maalt venna juurest võtta ja sõidukis asunud võtmetega selle käivitada ning sellega sõitma minna. Seega tagas H.H. T. Paasile piiramatu võimaluse igal ajal võtta venna juurest sõiduk ja minna sellega sõidukis asuvaid võtmeid kasutades sõitma. Sisuliselt ei seadnud H.H. T. Paasile mingeid takistusi talle kuuluva sõiduki kasutamiseks ja sellega sõitmas käimiseks. Kuna sama mootorsõiduk oli varasemalt konfiskeeritud, siis teadsid nii H.H. kui ka T. Paas, et T. Paasi poolt taaskord sõiduki alkoholijoobes juhtimine toob kaasa selle sõiduki kui kuriteo toimepanemise 4 vahendi konfiskeerimise. See asjaolu aga ei pannud sõiduki omanikku H.H. t ja ka T. Paasi teistmoodi käituma – H.H. tagas endiselt enda elukaaslasele T. Paasile piiramatu võimaluse mootorsõiduki kasutamiseks, sest andis endale kuuluva sõiduki koos ühe paari sõiduki võtmetega T. Paasi kasutusse. T. Paas hoidis seda sõidukit koos selles asunud võtmetega enda venna juures maal, kus tal oli võimalus igal ajal sõidukit kasutada. Taolises olukorras aitas H.H. igati kaasa sellele, et T. Paas saab alkoholijoobes olles asuda mootorsõidukit Volvo V70 juhtima. Kohus leidis, et eeltoodud asjaoludel on H.H. le kuuluva mootorsõiduki Volvo V70 reg märgiga XXX riigituludesse konfiskeerimine igati põhjendatud. APELLATSIOONID Prokuröri apellatsioon Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur, kes taotleb T. Paasi suhtes tehtud Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2023 kohtuotsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis T. Paasile karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust, millest arvas maha eelvangistuses viibitud aja ja seejärel asendas T. Paasile mõistetud karistuse üldkasuliku tööga. Tühistatud osas palub prokuratuur teha uue otsuse ning mõista T. Paasile karistuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.

märts 2023 viibitud 2 päeva ja

1. mai 2023-
2. oktoober 2023 viibitud 4 kuud 17 päeva, s.o kokku 4 kuud 19 päeva ning seega jääb karistuseks 2 aastat ja 11 päeva vangistust, mis kuulub ära kandmisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Esitatud taotlust põhistab prokuratuur alljärgnevalt. Maakohus on otsust tehes rikkunud materiaalõigust, kuna üldkasuliku tööga saab asendada vaid kuni kahe aastast vangistust. Käesoleval juhul on kohus mõistnud isiku süüdi ning karistanud teda 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega ning nimetatud tähtajalist karistust mõistes ei saanuks kohus seda üldkasuliku tööga asendada, kuna selle määr ületab kahte aastat. Kolmanda isiku H.H. esindaja apellatsioon
3. novembril esitas H.H. esindaja apellatsiooni, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2023 otsus osas, millega kohus konfiskeeris Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse kuriteo toimepanemise vahendi – kolmandale isikule H.H. le kuuluva sõiduauto Volvo reg nr XXX ning vabastada nimetatud sõiduk aresti alt. Kaitsja leiab, et kohtuotsus ei ole selles osas põhjendatud ja kuulub tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. H.H. ei ole sõiduautot teise isiku kasutusse andes tegutsenud kuritegeliku kergemeelsusega. Kaitsja arvates võib tõsikindlalt väita, et isikute vahel valitses kindel kokkulepe, et T. Paas purjus peaga rooli ei lähe. H.H. viitab veel sellele, et kui elada inimesega koos, siis on põhjust inimest usaldada ja temast ei ole alust eeldada ebaõiguspärast käitumist. T. Paasi purjusolekus rooli minekut välistas H.H. sel teel, et võttis temalt autovõtmed ära. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei olnud H.H. teadlik, et auto võtmeid on kaks paari. Seega ei tegutsenud H.H. kergemeelsusest ajendatuna vaid püüdest ära hoida õiguserikkumist. 5 Ristküsitlusel selgus, et autos oli veel teine paar võtmeid, mille kasutusõigus oli T. Paasi vennal. Kas T. Paas ka nendele varuvõtmetele ligipääsu omas, sellele ei osanud H.H. vastata. Ajal, mil T. Paas joobeseisundis autoga sõitma läks, olid H.H. le kuuluvad võtmed alles, rippusid nagi otsas ja ka sellest aspektist ei ole võimalik H.H. t kuidagi kuritegelikus kergemeelsuses süüdistada. Omi võtmeid H.H. T. Paasile sõiduauto kasutamiseks ei andnud. Kui T. Paas sellele vaatamata autoga sõitma läks, veendus H.H. , et temale kuuluvad võtmed on alles. Jääb täielikult arusaamatuks, milles seisneb H.H. kergemeelne käitumine, milline tegi võimalikuks T. Paasi poolt kuriteo toimepanemise. H.H. käitumise õiguspärasust ei väära ka asjaolu, et kohtu väitel asus sõiduk maal T. Paasi venna valdustes. Õiguskuuleka isikuna eeldas H.H. , et juhul kui T. Paas soovib temale kuuluva autoga sõitma minna, küsib ta selleks H.H. lt luba, saades ühes sellega temalt ka auto võtmed. Kohtu väide selles, et H.H. tagas endiselt oma elukaaslasele T. Paasile piiramatu võimaluse mootorsõiduki Volvo V70 kasutamiseks, kuna andis endale kuuluva sõiduki koos selles olnud võtmetega T. Paasi kasutusse, on äärmiselt meelevaldne ega tugine tõenditele. Kohus väidab seega, et H.H. , kes teise paari võtmete olemasolustki ei teadnud, teadis ometi väga hästi kus teised võtmed asuvad, millal ja kes neid kasutab. Seega ei vasta kohtuotsus selles osas absoluutselt kohtus uuritud tõenditele ning H.H. le on inkrimineeritud tegevusi, milliseid tema tegelikkuses toime pannud ei ole RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ning esitatud apellatsioonidega, leiab, et Tartu Maakohtu otsus kuulub materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osalisele tühistamisele T. Paasile mõistetud vangistuse asendamises üldkasuliku tööga. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Prokuratuuri apellatsioon Apellatsioonis vaidlustab prokuratuur maakohtu otsustuse asendada T. Paasile mõistetud ära kandmisele kuuluv karistus, s.o 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva vangistust 641 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuotsuse nimetatud osas tühistamise taotlust põhistab prokuratuur asjaoluga, et üldkasuliku tööga saab asendada vaid kuni kahe aastast vangistust. Kohus aga karistas T. Paasi 2 aasta ja 2 kuulise karistusega. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri sellekohase väitega.

§ 69

lg 1 kohaselt võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ülalesitatud sättest tulenevalt saab tähtajalist vangistust asendada üldkasuliku tööga tingimusel, et selle määr ei ületa kahte aastat. Vangistuse kestvuse kindlaksmääramise kaudu on seadusandja seega pidanud aktsepteeritavaks, et üldkasulik töö on kohaldatav vaid juhul, kui isiku süü suurus

§ 56

tähenduses ei tingi talle kuriteo (või nende kogumi) eest raskema kui 2 aastase karistuse mõistmist. 6 Seega, kuivõrd põhikaristuse üldkasuliku tööga asendamise puhul on määrav kitsalt isiku teosüüle vastav karistusmäär, s.o 2 aastat, siis ei ole nimetatud asenduskaristus kohaldatav kui karistuseks kujuneb maksimaalselt kaheaastane vangistus selle vähendamisel

§ 68lg-st 1 tingitult.

Kuivõrd maakohus karistas T. Paasi

§ 424lg 2 järgi 2 aasta ja 2 kuulise vangistusega, s.o T.

Paasile mõistetud karistus ületab kahte aastat ning T. Paasi poolt ära kandmisele kuuluv karistus vähenes alla 2 aasta vaid eelvangistuses viibitud aja tõttu, siis puudus maakohtul seadusest tulenev võimalus süüdistatavale mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Seega kuulub maakohtu otsus T. Paasile mõistetud karistuse asendamise osas üldkasuliku tööga tühistamisele. Esitatud apellatsiooni resolutiivosas taotleb prokuratuur mõista T. Paasile

§ 424lg 2 järgi karistuseks 2 aastat 5 kuud vangistust.

Samas ei nähtu apellatsioonist, millistel põhjustel taotleb prokuratuur maakohtu otsuse tühistamist T. Paasile mõistetud põhikaristuse osas. Ringkonnakohus leiab, et T. Paasile karistust mõistes on maakohus arvestanud

§ 56lg 1 toodud asjaoludega ning kohtu siseveendumuse kujunemine T.

Paasile mõistetava karistuse määra osas on jälgitav. Ringkonnakonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning kuivõrd prokuratuuri apellatsioonis ei ole esitatud ühtki sisukohast väidet, mis tingiks T. Paasile mõistetud põhikaristuse rangemaks muutmist, siis jätab ringkonnakohus T. Paasile mõistetud põhikaristuse, s.o 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse muutmata. H.H. esindaja apellatsioon Konfiskeerides kolmandale isikule H.H. le kuuluva sõiduki Volvo V70 reg märgiga XXX on maakohus oma sellekohast otsustust piisava põhjalikkusega põhistanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste argumentidega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonis leiab kolmanda isiku esindaja, et H.H. ei ole talle kuuluvat sõidukit Volvo V70 T. Paasi kasutusse andes tegutsenud kuritegeliku kergemeelsusega. Apellant põhistab esitatud väidet asjaoluga, et H.H. ja T. Paas olid kokku leppinud, et T. Paas purjus peaga rooli ei lähe. T. Paasi poolt sõiduki juhtimise alkoholijoobes välistas H.H. ka sellega, et võttis T. Paasilt sõiduki võtmed ära. Ringkonnakohus H.H. esindaja taoliste väidetega ei nõustu. H.H. kohtus antud ütluste kohaselt on nad T. Paasiga elukaaslased olnud kuus aastat ning sõiduki Volvo V70 ostsid nad kuskil 5 aastat tagasi. H.H. kinnitas, et vahepeal sõiduk kohtuotsusega konfiskeeriti, sest T. Paas sõitis sellega purjus peaga, kuid ta ostis selle tagasi. Pärast sõiduki tagasiostmist andis ta selle taaskord T. Paasi kasutusse, sest viimasel oli vaja tööl käia ning ka H.H. t sõidutada. Neil oli T. Paasiga kokkulepe, et viimane purjus peaga rooli ei lähe ning ta usaldas T. Paasi kui elukaaslast. Ka olid sõiduki võtmed tema käes. Samas täpsustas H.H. kaitsja küsimustele vastates, et teine komplekt Volvo V70 võtmeid olid T. Paasi venna käes, kelle juures nad sõidukit hoidsid. 7 Ka on H.H. kinnitanud, et temal endal sõiduki juhtimisõigust ei ole. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on T. Paas H.H. le kuuluvat sõidukit Volvo V70 varasemalt alkoholijoobes juhtinud kolmel korral ning

1. mail 2023 juhtis ta sama sõidukit, olles taaskord alkoholijoobes, juba neljandat korda. Eeltoodust saab ringkonnakohtu arvates tõsikindlalt järeldada, et T. Paasi elukaaslasena oli H.H. teadlik T. Paasi kalduvusest tarvitada alkoholi. Ühise perena elades oli ta teadlik sellestki, et T. Paas võib mootorsõidukit juhtima asuda ka siis, kui on tarvitanud alkoholi. Taolisele järeldusele annab aluse asjaolu, et T. Paasi on sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud enne käeolevat kriminaalasja kahel korral ning kahtlemata oli H.H. sellest teadlik. Seda enam, et mõlemal juhul juhtis T. Paas H.H. le kuulunud sõidukit Volvo V
2. Teades T. Paasi varasematest karistustest ei saanud H.H. ringkonnakohtu arvates tõsikindlalt uskuda, et T. Paas oma taolist käitumist ei korda ja H.H. le antud lubadusest kinni peab. Seega pidas H.H. võimalikuks, et T. Paas võib taaskord alkoholijoobes olles sõidukit juhtima asuda. Sellele viitab H.H. käituminegi, kelle kinnitusel oli neil T. Paasiga kokkulepe, et viimane alkoholijoobes sõidukit ei juhi. Ainuüksi juba sellise kokkuleppe sõlmimine viitab ringkonnakohtu arvates sellele, et H.H. pidas võimalikuks, et T. Paas võib taaskord sõidukit joobes olles juhtima asuda. Seega, ainuüksi kokkulepe sõlmimine T. Paasiga ei saanud H.H. le anda küllaldast kindlust, et T. Paas tegelikkuses ka sõidukit alkoholijoobes enam juhtima ei asu ning taolise olukorra vältimiseks tulnuks H.H. l teha enamat kui vaid T. Paasi antud lubadust uskuda. Apellatsioonis on H.H. esindaja väitnud, et lisaks kokkuleppe sõlmimisele võttis H.H. enda kätte hoiule ka sõiduki võtmed ning seda, et sõidukil on kaks komplekti võtmeid H.H. ei teadnud. Ringkonnakohus leiab, et apellandi taoline väide on eksitav. H.H. ütluste kohaselt oli üks komplekt sõiduki võtmetest tema käes ja need võtmed olid tema arvates kodus ka siis, kui T. Paas
3. mail 2023 sõidukit Volvo V70 alkoholijoobe juhtis. Seadmata H.H. sääraseid ütlusi kahtluse alla, ei saa jätta tähelepanuta, et tegelikkuses oli sõidukil kaks komplekti võtmeid ning sellest oli üheselt teadlik ka H.H. . Kaitsja küsimustele vastates on H.H. kinnitanud, et üks võtmekomplekt oli tema käes ja teine komplekt sõidukis, mis asus T. Paasi venna talus (II kd tl 25). Nimetatut on kinnitanud ka T. Paas (II kd tl 30). Ka kohtu küsimusele vastates on H.H. kinnitanud, et kui ta sõiduki oksjonil osaledes tagasi ostis, siis oli sõidukil kaks komplekti võtmeid (II kd tl 26). Eeltoodust järeldub, et H.H. ei võtnud enda kätte hoiule mitte mõlemat komplekti Volvo V70 võtmetest vaid ainult ühe, jättes teise võtmekomplekti vabalt kätte saadavaks T. Paasile. Seega puudub olukorras, kus üks komplekt Volvo V70 võtmetest oli T. Paasile raskusteta kättesaadav, alus väiteks, et ühe võtmete komplekti enda kätte hoiule võtmisega tegi H.H. võimatuks T. Paasi poolt sõiduki kasutamise. Ringkonnakohtu arvates on põhjendamatu ka esindaja väide, et H.H. eeldas, et juhul kui T. Paasil on vaja sõidukit kasutada, siis küsib T. Paas H.H. lt selleks luba. Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks, millele H.H. selline eeldus pidanuks põhinema. 8 H.H. on kohtuistungil kinnitanud, et andis sõiduki pärast selle oksjonilt tagasiostmist T. Paasi kasutusse, et viimane saaks sellega tööl käia ja tööriistu vedada. Kuivõrd T. Paas oli H.H. elukaaslane on loogiline järeldada, et enne igakordset sõiduki kasutamist T. Paas H.H. lt selleks nõusolekut ei küsinud ja ilmselgelt H.H. seda temalt ei nõudnudki. Seega, kuivõrd T. Paas kasutas sõidukit sisuliselt enda äranägemisel ning mingit kokkulepet sõiduki kasutamiskorra kohta H.H. ja T. Paasi vahel ei olnud, siis puudus H.H. l ka alus eeldada, et enne igakordset sõiduki kasutamist küsib T. Paas selleks temalt luba. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hoides sõidukit T. Paasi venna juures, kus see oli sisuliselt tema poolse järelevalveta, võimaldades seejuures ka sõiduki võtmete kättesaadavuse T. Paasile ning olles teadlik oma elukaaslase alkoholilembusest ja varasematest karistustest, oli H.H. l küllaldane alus arvata, et süüdistatav võib olukorda ära kasutada ning taaskord asuda sõidukit juhtima alkoholijoobes, kuid lootis kergemeelselt, et seda tegelikkuses ei juhtu. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu poolt sõiduki Volvo V70 reg märgiga XXX konfiskeerimine oli põhjendatud. Juhindudes KrMS § 338 p-st 2, § 340 lg 4 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse osaliselt, s.o Toomas Paasile

§ 424

lg 2 järgi mõistetud mõistetud karistuse, 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse asendamises

§ 69

lg 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga ning talle

§ 75lg 1 ja 2 alusel määratud kontrollnõuete ja kohustuste osas.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Prokuratuuri apellatsioon rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 9