2-22-8331/211

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 29.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-8331 Kohtuasi X avaldus suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.12.2022 kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X 16.01.2023 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II C (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isiku I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kadi Sitska Puudutatud isik III Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marko Jaani Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) (registrikood 75014221) Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) (registrikood 75017745) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata X 18.02.2023, 19.02.2023 ja 03.05.2023 kohtule e-kirjadega esitatud dokumentaalsed tõendid ning Q 11.08.2023 kohtule e-kirjaga esitatud dokumentaalsed tõendid. Võtta vastu X 16.01.2023 määruskaebusega esitatud dokumentaalne tõend.
2. Jätta Harju Maakohtu 30.12.2022 kohtumäärus muutmata.
3. Määruskaebus jätta rahuldamata.
4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kantud menetluskulud jätta X kanda, välja arvatud Y ja C riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi 1 kanda. Ql, Tallinna Linnavalitsusel Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu ja PõhjaTallinna Valitsuse kaudu puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
5. X (avaldaja, isa) esitas avalduse tema ning laste Y (puudutatud isik I, laps) ja C (puudutatud isik II, laps) suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
6. Isa palus määrata kindlaks lastega suhtlemise kord järgnevalt: - Lapsed viibivad isaga kõikidel paaritutel nädalatel. Isa võtab lapsed ema juurest pühapäeviti hiljemalt kell 18.00 ja toob lapsed ema juurde pühapäeviti hiljemalt kell 18.00; - Emadepäeva, ema sünnipäeva ja emapoolsete vanavanemate sünnipäevad veedavad lapsed emaga. Isadepäeva ja isa sünnipäeva veedavad lapsed isaga; - Kumbki vanem võib tähistada oma pere ringis lapse sünnipäeva. Laste sünnipäeva kalendripäeval on eemalviibival vanemal õigus lastega kokku saada ja neid õnnitleda; - Lapsed veedavad paarisaastate jõulud
7. detsember kuni
8. detsember emaga ja aastavahetuse
9. detsember kuni
10. jaanuar isaga, paaritutel aastatel vastupidi; - Eemalviibiv vanem võib lastele helistada lastega koosviibiva vanema telefonile, helistamisel arvestatakse laste päevakava; - Vanematel on võrdne õigus viibida lastega seotud üritustel (lasteaiaüritused, treeningud, huviringid); - Lastega suhtlemise aegu võivad vanemad kokkuleppel muuta; - Juhul, kui üks vanematest soovib külastada lastega välisriiki (ajal, millal laps(ed on suhtlemise korra alusel määratud viibima juurde), peab vanem saavutama teise vanema kirjaliku nõusoleku.
11. Avalduse kohaselt on avaldaja ja Q (puudatud isik III, ema) kooselust sündinud lapsed. Pärast abielu lahutamist ja kooselu lõppemist 16.09.2020 elavad lapsed emaga. Vanematel on tekkinud erimeelsused lastega suhtlemisel. Isa on pöördunud murega ka Tallinna linna poole, kes on suhelnud ka laste emaga, kuid paraku on jäänud senini kokkulepe saavutamata. 2 Menetlusosaliste seisukohad
12. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tõi välja, et isa on Eesti Vabariigis karistatud kahel korral oma laste ja laste ema kehalises väärkohtlemises. 13.11.2020 Harju Maakohtu otsusega rahuldati kannatanu Q poolt esitatud lähenemiskeelu taotlus ja pärast kohtuotsuse jõustumist kohaldades KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 sätteid keelati Xl läheneda Q ja laste elukohale lähemale kui 100 meetrit v.a. laste üleandmiseks eelnevalt kokku lepitud üleandmise ajal ja kohas. Lähenemiskeelu tähtajaks loeti 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 08.12.
13. Lähenemiskeeld lõppes 07.12.
14. Esindaja tegi kodukülastuse ema ja laste juurde. Ema selgitas, et pärast lahutust sõitis laste isa 21.12.2020 Egiptusesse ja suhtles lastega telefoni teel. 20.07.2021 naasis isa ootamatult Eestisse. Isa on lastega koos olnud tavaliselt nädalavahetustel, kui lastel ei ole muid planeeritud tegevusi. Ema on püüdnud isale vastu tulla ja võimaldada tal lastega koos aega veeta, kuid see on osutunud keeruliseks, sest isa ei pea kokkulepetest kinni, hilineb või siis käitub laste suhtes hoolimatult. Ema hinnangul mõjuvad pikad kohtumised isaga lastele halvasti, lapsed on koju tulles stressis. Ema sõnul ei oska isa laste eest hoolitseda, kuna tal puudub vastav kogemus. Kooselu ajal tegeles lastega peamiselt ema ja pärast lahutust on laste eest hoolitsenud samuti vaid ema. Isa ei ole kunagi materiaalset või muud abi pakkunud. Ema hinnangul ei ole isa vägivaldset käitumist arvesse võttes lastel temaga pikalt koos turvaline olla. Seega kindlasti ei tohiks lapsed temaga ööseks jääda. Jutust lastega selgus, et nad tahaksid isaga aeg-ajalt kohtuda, kuid õhtuks alati koju ema juurde tulla. Isaga räägivad nad inglise keeles. Isa ostab neile mõnikord mänguasju. Lapsed ütlesid, et isa käitub mõnikord imelikult. Lapsed rääkisid, et isa on kunagi neile ja emale haiget teinud ning siis tuli politsei ja viis isa ära.
15. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et arvestades isa elutingimusi, tema kogemusi lapsevanemana ning varasemat vägivaldset käitumist, ei ole põhjendatud isa poolt taotletav suhtluskord. Suhtlus isa ja laste vahel võiks toimuda kahel päeval kuus ning juhul, kui ema soovib, siis tal peaks olema võimalus osaleda nendel kohtumistel. Selline suhtluskord võiks toimida vähemalt ühe aasta. Juhul, kui selle ajal ei ole ilmnenud probleeme suhtluskorras, siis on võimalik kokku leppida uus suhtluskord.
16. Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) tõi välja, et ema elab koos lastega enda ja laste isa abielu ajal ühise laenuga soetatud 3-toalises kõigi mugavustega korteris. Samuti käisid lastekaitsetöötajad kodukülastusel isa elukohas aadressil PPP, kuhu ta kolis
17. a juuni alguses. Tegemist on kõigi mugavustega köök-toaga, mida ta üürib ning mis on sisustatud eluks vajalikuga. Isa sõnul jagab ta tütardega ühte voodit, kui nad tema juurde tulevad. Peale lahutust ei leppinud vanemad omavahel kokku, millise regulaarsusega hakkab lastest lahuselav vanem lastega suhtlema. Isa sõnul takistab ema tal lastega regulaarselt kohtuda. Isa hinnangul on tal oma tütardega tugev hingeline side ja suurepärane omavaheline läbisaamine. Ta ei ole enda sõnul kunagi oma laste ega laste ema suhtes mitte mingisugusel kujul vägivalda kasutanud. 14.06.2022 vestlusel kinnitas ema, et ta ei tee takistusi laste isale lastega suhtlemisel ega kohtumisel, kuid laste isa enda huvi lastega suhtlemise osas on olnud peale nende lahutust s.o
18. a kaootiline ja ebaregulaarne. Kui laste isa lahkus Eestist Egiptusesse, suhtles isa lastega videokõne kaudu ja teeb seda ka praegu, kuid ka see on ebaregulaarne ja sageli kujuneb videokõne kaudu suhtlus isal lastega taoliseks, et ta palub lastel näidata nende ema ja lastega vestluse asemel hakkab isa hoopis emaga suhtlema. Ema hinnangul võiks laste isa ja laste suhtlemiskorda korraldada etapiviisiliselt, sh esialgu ilma ööbimiseta ning võimalusel lastele turvalise kolmanda isiku (nt ema) juuresolekul. Kodukülastuse ajal vestlesid lastekaitsetöötajad vanemast eraldi ka lastega, kes olid üsna avatud ja julged suhtlejad. Mõlemad lapsed kinnitasid, et sooviksid oma isaga kohtuda, kuid pigem päevasel ajal. Viimati käisid lapsed isaga koos hobustega ratsutamas ja Skyparkis mängimas 3 ning sellest olid lastel toredad mälestused. Küll aga meenutasid lapsed ka seda, kuidas isa on ema löönud ja ka neile kummalegi haiget teinud ja nende peale karjunud. C ütles, et ta kardab, et isa võtab ta endaga kaasa ja ta ei tea, kas ta saab siis ema juurde tagasi tulla. Praegu käivad nii C kui Y KKK Lasteaias, kuid sügisest
19. a läheb C XXX
20. klassi. Eestkosteasutus ei toetanud kokkuvõttes laste isa taotletud suhtluskorda, kuid tõdes, et turvaline toetav suhtluskord laste ja isa vahel on siiski vajalik.
21. Laste ema vastuse kohaselt sündisid tema ja isa abielust, mis sõlmiti 24.06.2014, Araabia Ühendemiraatides XX.XX.XXXX tütar C ja XX.XX.XXXX Y. Poolte abielusuhetesse lõid esimesed mõrad aprillil
22. a Araabia Ühendemiraatides, mil isa läks emale magamise ajal kallale. Veebruaris
23. a kolisid pooled elama Eestisse. Eestisse kolimisel algas isal nn pidutsemise periood. Nimetatud ajast hakkasid isal ilmnema meeleolu muutused, ebaselge olek ja agressiivsus. Septembris
24. a oli poolte vahel esimene suurem tüli, mille käigus isa ähvardas lapsed röövida ning põgeneda nendega Eestist. Isa oli ema suhtes vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne; ähvardas ema ja lapsi; isale on määratud kohtuotsusega karistus. Pärast vanglast vabanemist 23.11.2020 kohtus isa lastega 29.11.2020 ja 19.12.2020 ema juuresolekul avalikus ruumis. 21.12.2020 sõitis isa Egiptusesse ning naasis Eestisse 20.07.
25. Sel ajavahemikul suhtles lastega aeg-ajalt videokõne vahendusel. Pärast Eestisse naasmist suhtles isa lastega kaootiliselt. Algselt toimusid kohtumised lastega ema juuresolekul, pärast jäid lapsed ka isa juurde ööseks. Hiljem lapsed ei soovinud jääda enam isa juurde ööseks. Puudutatud isikul II olid isa juures ööbides hingamisraskused. Samuti ei olnud lastele sobilik, et isa viis lapsed Islami keskusese. Ema ei nõustunud isa taotletud suhtluskorraga. Isa elamistingimused ei vasta laste huvidele; puudutatud isik II hakkab sügisest käima koolis, kuid isa ei oska eesti keelt määral, et last koolitükkidega aidata; isal puudub laste kasvatamise oskus, ta on hooletu. Ema hinnangul peaks esialgu st kahel esimesel aastal isa ja laste vahel toimuma kohtumine kahel päeval kuus, kuu esimesel laupäeval ja kolmandal pühapäeval. Kohtumine peab toimuma lastega avalikus linnaruumis. Kohtumise pikkus peab olema maksimaalselt 4 tundi. Kohtumine peab toimuma ainult ema ja/või linnavalitsuse juuresolekul. Juhul, kui laps haigestub enne isaga kohtumisaega, jääb isaga kohtumine ära.
26. Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) märkis, et esimesed kokkupuuted perega algasid
27. a seoses koduse vägivalla juhtumitega. Eestkosteasutus vestles lapsevanemate ja lastega ning kordas kohtule esitatud seisukohas teiste menetlusosaliste varem avaldatut. Eestkosteasutus ei toetanud isa taotletud suhtluskorda, kuna see on vastuolus laste huvidega. Laste jaoks kindlustunde tagamiseks on vajalik kokku leppida isa ja laste suhtluskord, mille raames on lastel regulaarsed kohtumised isaga.
28. 28.11.2022 kuulas maakohus menetlusosalised ära. Maakohtu määrus
29. Harju Maakohus rahuldas 30.12.2022 määrusega isa avalduse osaliselt ning määras isa ja laste suhtlemise korra kindlaks kaheks aastaks alates määruse jõustumisest järgmiselt: - Isa kohtub lastega kahel päeval kuus – kuu esimesel laupäeval ja kuu kolmandal pühapäeval. Ühe kohtumise pikkuseks on maksimaalselt 4 tundi. Kohtumise alguse ja kohtumise lõppemise kellaaja lepivad laste isa ja laste ema kokku kirjalikult kaks päeva enne kohtumise algust; - Isa kohtub lastega avalikus kohas (näiteks ostukeskus, mängutuba, mänguväljak, kohvik/restoran vms) laste ema juuresolekul; - Juhul, kui laps haigestub enne isaga kohtumisaega, jääb isaga kohtumine ära. Ema teavitab isa lapse haigestumisest koheselt SMS-i teel; 4 - Isa võib lastele helistada ema telefonile, arvestades laste päevakava ja uneaega.
30. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a. lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda ja ema menetluskulud, mis seonduvad 14.09.2022 ja 01.11.2022 ärakuulamisel osalemisega, mis jäävad isa kanda. Maakohus rahuldas isa taotluse ja tagastas talle enamtasutud tõlkekulud summas 126 eurot.
31. Maakohus nõustus Tallinna Linnavalitsuse esitatud seisukohaga, et vanematelt saadud info pere varasema kooselu ja lastega suhtlemise korraldamise kohta on vastuoluline. Laste isa eitab vägivalda kooselu ajal, kuigi see on kohtuotsustega tõendatud. Kuigi laste isa hinnangul ei ole laste jaoks 50/50 põhimõttel suhtlemise korraldamine suur elumuutus, siis tegelikult on lapsed elanud
32. a sügisest emaga, ning vanemate vahel puuduvad suhtluskorra osas kokkulepped. Seega isa poolt taotletud suhtluskord ei lähtu laste huvidest. Samuti nõustus kohus laste esindaja seisukohaga, et oluline on, et lastel oleks võimalus tasapisi harjuda selle isaga, kes ei ole enam vägivaldne, et tekiks usalduslik suhe. Lisaks ei ole hetkel laste isa elamistingimused sobilikud selle jaoks, et seal kaks väikest last pikemalt viibiksid. Uus olukord nõuab ka laste isa poolt harjumist, kuna tema ei ole laste eest igapäevaselt hoolitsenud. Võrdselt mõlema vahel jagatud aeg tähendab seda, et lastel ei ole kindlat kodu, lapsed reisivad pidevalt eri kohtade vahel ning on suur tõenäosus, et neil ei teki seeläbi ühe kodu tunnet. Laste selline elamine kahe kodu režiimis oleks mõeldav üksnes mõlema vanema täielikul üksmeelel ja ühisel soovil ning vanemad saavad alati ja ilma kohtuta selliselt ka kokku leppida. Vanemate üksmeele ja kokkuleppe puudumisel tuleb eelistada laste igapäevast elamist ühe vanema juures ja kokku lepitud või määratud suhtlemiskorra alusel suhtlemist lahus elava vanemaga. Kohus nõustus lastele menetluses määratud esindajaga ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohaga selles, et käesoleval juhul on esialgu otstarbekas määrata suhtlemine laste ema juuresolekul selleks, et lapsed saaksid isaga taas harjuda. Samuti on laste vanematel võimalik kokku leppida täiendavad kohtumised ka teiste vastavate erialaspetsialistidega. Kuna laste ema tunnetab ohtu lapseröövi osas, millega laste isa on teda ähvardanud, ei ole mõistlik suhtlemiskorra määramisel reguleerida laste isa poolt lastega reisimist. Kohus ei pidanud vajalikuks suhtlemiskorda reguleerida laste üritustel (lasteaiaüritused, treeningud, huviringid vms) viibimisega seoses, kuna laste isal ei ole takistatud eeltoodud üritustest osa võtta. Määruskaebus
33. Lapse isa esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega määrata isa ja laste suhtlemise kord kindlaks järgnevalt: - - Lapsed viibivad isaga kõikidel paaritutel nädalatel. Isa võtab lapsed ema juurest pühapäeviti hiljemalt kell 18.00 ja toob lapsed ema juurde pühapäeviti hiljemalt kell 18.00; Emadepäeva, ema sünnipäeva ja emapoolsete vanavanemate sünnipäevad veedavad lapsed emaga. Isadepäeva ja isa sünnipäeva veedavad lapsed isaga; Lapsed veedavad paarisaastate jõulud 24.12 kuni 26.12 emaga ja aastavahetuse 31.12 kuni 01.01 isaga, paaritutel aastatel vastupidi; Eemalviibiv vanem võib lastele helistada laste telefonile, helistamisel arvestatakse laste päevakava; Vanematel on võrdne õigus viibida lastega seotud üritustel (lasteaiaüritused, treeningud, huviringid).; Lastega suhtlemise aegu võivad vanemad kokkuleppel muuta; 5 - Juhul, kui üks vanematest soovib külastada lastega välisriiki (ajal, millal laps(ed) on suhtlemise korra alusel määratud viibima juurde), peab vanem saavutama teise vanema kirjaliku nõusoleku.
34. Laste isa hinnangul on oma laste nägemine kahel korral kuus väga vähe ning põhjendamatu. Laste isa hinnangul ei taga kuus kaheksal tunnil lastega avalikus kohas aja veetmine isaga harjumist ega tugevda nende omavahelist sidet. Laste ja isa seisukohalt oleks vajalik, mõistlik ja õiglane, kui isa mitte üksnes ei näeks lapsi, vaid saaks reaalselt neid ka kasvatada, arendada jne, mille teostamiseks on vajalik isa ja laste pikem koosviibimine, sh isa juures ööbimine.
35. Maakohtu määruse resolutsiooni p 2.
36. kohaselt kohtub laste isa lastega avalikus kohas laste ema juuresolekul. Laste isa sellise korraga ei nõustu. Laste isa on hetkel otsimas endale uut korterit, mis oleks eelkõige lastele sobilikum, st eraldi lastetoaga, suurem ja kõikide vajalike mugavustega. Seetõttu ei ole vajalik kahe aasta jooksul kohtuda ainult avalikus kohas, vaid uue korteri soetamisel on lastel võimalus soovi korral minna ka isa juurde külla ning viibida seal pikemalt. Laste isa hinnangul ei ole ema juuresolek vajalik eriti arvestades asjaolu, et ema ja isa suhted ei ole hetkel kõige paremad. Mistahes lapseröövi kahtlused on alusetud ja ema väljamõeldised. Laste isa on leidnud Eestis töö ja elukoha, õppinud eesti keelt, omandanud kombeid jne eesmärgiga kasvatada siin oma lapsi. Kui kohus peaks leidma, et ema juuresolek on esialgu vajalik, siis igal juhul ei ole vastav tingimus vajalik kahe aasta jooksul.
37. Määruse punkt 2.3 on ebaselge, kuivõrd pole aru saada, kas ühe lapse haigestumine toob kaasa mõlema lapsega kohtumise ärajäämise või ainult haigestunud lapsega. Eelneva ärahoidmiseks tuleks suhtluskord määrata selliselt, et juhul kui laps peaks haigestuma, tuleb haiguse möödumisel kohtumine teha nö tagant järgi. Seoses määruse punktiga 2.4 märkis isa, et lapsed on piisavalt vanad, et omada enda telefoni ja suhelda iseseisvalt eemalviibiva vanemaga. Ema telefonile helistades võib ema laste ja isa vahelist suhtlust põhjendamatult takistama hakata. Selle vältimiseks on mõistlik lubada isal ka otse lastele helistada.
38. Maakohtu määratud suhtluskord kehtib kaks aastat määruse jõustumisest, kuid maakohus pole põhjendanud sedavõrd pikka kehtivusaja vajadust. Lähtutud on üksnes laste ema soovist. Kohus oleks saanud määrata ka nö prooviperioodi (näiteks kuu aega), kus isaga suhtlus oleks olnud mõnevõrra väiksem isa taotletust.
39. Laste isa pidas vajalikuks ka kohtulikku sekkumist laste sünnipäevadega seonduvalt. Nimelt takistab laste ema järjepidevalt isal oma lastega erinevatel tähtpäevadel, iseäranis laste sünnipäevadel kokku saamast. Isa taotles, et suhtluskorra tingimuseks oleks laste sünnipäeval määratud kohtumine isaga. Alternatiivselt, kui konkreetsel päeval lastele ei sobi, siis igal juhul peab isal olema vähemalt ühetunnine võimalus kohtuda oma lastega sünnipäevanädala jooksul. Menetlusosaliste seisukohad
40. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et isa määruskaebus oleks võimalik rahuldada osaliselt, resolutsiooni punktide 1.2-1.7 osas. Isa ja laste suhe ei ole olnud stabiilne ning nende vahel puudub tunnetatav kiindumussuhe, eriti laste poolt. Lapsed ei ole valmis isaga suhtlema isa poolt soovitud viisil, st viibima nädal aega isaga. Küll aga nõustus esindaja, et määruskaebuse resolutsiooni punktides 1.2-1.6 soovitu ei ole otseselt laste huvidega vastuolus ning võib kaasa aidata isa ja laste suhete paranemisele. Samas peaksid lastele helistamise kellaajad olema paigas, kuivõrd isa ei tea laste päevakavast mitte midagi. Määruskaebuse resolutsiooni p 1.7 kohaldamine peaks tagama lastele ja laste emale kindla teadmise, et isa ei saa ilma ema nõusolekuta lapsi välisriiki viia, sest menetluse käigus on isa avaldanud arvamust, 6 et kuivõrd lastel on Egiptuse kodakondsus ja passid, siis on tal lastega õigus nende sünniriiki naasta.
41. Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) leidis, et maakohtu määrus on küll põhjendatud, kuid möönis, et periood, mil isa kohtub lastega ema juuresolekul võiks olla lühem – maksimaalselt 3-6 kuud, millele võiks järgneda konkretiseeritud suhtluskord isa ja laste vahel, et vähendada vanemate vahelisi erimeelsusi suhtluskorra täitmisel.
42. Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) ei toetanud määruskaebust ning palus jätta see rahuldamata.
43. Laste ema vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta isa kanda. Ema rõhutas, et lapsed soovivad isaga kohtuda vaid päevasel ajal. Lastel pole tekkinud usalduslikku suhet oma isaga ning suhtluskord 50/50 põhimõttel ei lähtu laste huvidest. Arvestada tuleb, et laste usalduse taastamine ja ülesehitamine on aeganõudev. Muuhulgas tuleb arvestada ka seda, et üks laps käib koolis ning vajab tuge õpitöödes, mida isa ei ole võimeline andma eesti keele puudulikkuse tõttu. Ka ema soovib lastega veeta täisnädalavahetusi. Seega esialgselt kahe aasta jooksul suhtluskorra reguleerimine tingimustel, et isa kohtub lastega kaks korda kuus kahe aasta jooksul annab võimaluse lastele isaga suhelda, et hoida sidet ning samas võimaldab järk-järgult taastada usaldust isa vastu. Asjaolu, et isa otsib paremat elukohta ei oma tähtust enne, kui isa poolt on vastav tingimus täidetud.
44. Kohtumine avalikus kohas laste ema juuresolekul tagab lastele turvatunde. Ema leidis, et määruse p 2.
45. on piisavalt selge ja arusaadav: kui laps haigestub, siis jääb mõlema lapse kohtumine isaga ära. Kuna kohtumise eelduseks on kohtumine ema juuresolekul, siis ei ole võimalik, et haige laps jääb üksi koju või kolmanda isiku järelevalve alla. Haigusest tingitud riski peavad mõlemad vanemad kandma võrdselt, st haigestumise tõttu ära jäävaid kohtumisi ei pea järgi tegema. Arusaamatu on isa seisukoht, et maakohus määras põhjendamatult, et laste isa võib lastele helistada laste ema telefonile selleks, et lastega suhelda, mitte aga laste telefonile. Isa on ise oma avalduses vastavat taotlenud ning maakohus on avaldaja nõude selles osas rahuldanud. Emale ei saa heita ette, et ta pole lastele isikliku telefoni kasutamist võimaldanud.
46. Määruskaebuse resolutsioonis ei ole isa lastega suhtluskorra reguleerimist nende sünnipäeval taotlenud. Väär on isa väide, et ema takistab tal kohtuda lastega sünnipäevadel. Ema ei tee isale takistusi lastega kohtumiseks ka lastega seotud üritustega. Menetluse edasine käik
47. Ringkonnakohtule sai teatavaks laste isa poolt kohtule saadetud kirjadest (viimati 03.05.2023) ja laste ema 11.08.2023 kirjast, et laste isal puudub õigus viibida Eestis ja ta on saadetud Eestist välja. Sellega seoses küsis kohus isalt 09.01.2024 kirjaga, kas laste isa viibib Eestis ning kas tal on selleks õiguslik alus (elamisluba vms); juhul, kui laste isa ei viibi praegu õiguslikul alusel Eestis, siis milline on isa plaan ja perspektiiv Eestis viibimiseks ja elamiseks; kui see puudub, palus kohus selgitada, kuidas oleks laste isa hinnangul võimalik täita määruskaebuses soovitud isa ja laste suhtlemise korda.
48. Laste isa vastas kohtunõudele tähtaegselt 22.01.2024 ning andis teada, et ta ei viibi hetkel Eestis ja tal pole ka elamisluba, kuid ta sooviks hankida vähemalt ajutise elamisloa, et asuda elama Eestis. Seni, kuni isal elamisluba ei ole, suhtleb ta lastega video teel; isa sooviks viibida lastega nende vaheajal, sh võtta vastu neid Egiptuses, ja õppetöö ajal viibiksid lapsed emaga. 7
49. Kohus kuulas 30.01.2024 telefonitsi ära ka laste ema Q, kes kinnitas, et lapsed kohtusid isaga viimati aprillis 2023 ja isa ei ole pärast seda mingil viisil kontakti võtnud. Tüdrukutel on novembris ja jaanuaris sünnipäevad, kuid isa ei võtnud isegi õnne soovimiseks ühendust, kuigi emal on kõik kontaktid samad. Ka emal puudub isaga igasugune vahetu kontakt, suhtlus käib ainult käimasolevate kohtumenetluste kaudu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
50. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
51. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Praegusel juhul on lapse isa vaidlustanud maakohtu määruse suhtluskorra osas (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 ja selle alapunktid 2.1-2.5). Kaebaja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli.
52. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha menetluslike taotluste kohta. Menetlusosalised on esitanud määruskaebuse menetlemise ajal mitmeid tõendeid. 30.
53. Laste isa esitas 16.01.2023 määruskaebusega e-kirjavahetuse emaga lapse sünnipäeva teemal. Lisaks saatis isa 18.02.2023 ja 19.02.2023 kohtutele Egiptuse saatkonnale Soomes suunatud e-kirja koos kirjavahetusega isa lepingulise esindajaga ning inglise keelse perekonnaseaduse väljavõtte; 03.05.2023 saatis isa ringkonnakohtule e-kirja, millest ilmneb, et laste isal puudub õigus viibida Eestis ja ta on Eestist välja saadetud, koos väljavõtetega kirjavahetusest isa lepingulise esindajaga elamisloa (pikendamise) teemal, Politsei- ja Piirivalveametile edastatud seisukohtadega ning lepingulise esindajaga sõlmitud lepingu ja volikirjaga. Laste ema teavitas ringkonnakohtu 11.08.2023 e-kirjaga samuti, et isal puudub õigus viibida Eestis ning lisas manusesse isa koostatud e-kirjad ja muud dokumendid, mis seda tõendavad. 30.
54. Kuigi üldjuhul peavad menetlusosalised TsMS § 329 lg 1 järgi esitama tõendid ja vastuväited nii vara, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik, ning hilinenult tõendi võib kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel jätta vastu võtmata, võib menetlusosaline siiski määruskaebuse põhjendamiseks esitada TsMS § 662 lg 3 järgi uusi asjaolusid ja tõendeid ning ringkonnakohus võib määruskaebust läbi vaadates TsMS § 667 lg 3 II lause järgi vajadusel ka koguda uusi tõendeid. Seejuures peab aga ringkonnakohus kontrollima, et tõendid oleksid TsMS § 238 tähenduses asjakohased ja lubatavad (v.a TsMS § 238 lg 3 p 3). Arvestades, et käesoleval juhul käib vaidlus laste ja isa suhtluskorra kindlaksmääramise üle, on asjakohaseks tõendiks laste isa määruskaebusega esitatud e-kirjavahetus emaga lapse sünnipäeva teemal, mille ringkonnakohus võtab tsiviilasja juurde. Kuivõrd menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et isa on Eestist välja saadetud ja tal puudub elamisluba, arvestab ringkonnakohus küll isa 03.05.2023 ja ema 11.08.2023 saadetud e-kirjades avaldatud teabega, kuid ei võta tsiviilasja juurde isa 18.02.2023, 19.02.2023 ja 03.05.2023 ega ema 11.08.2023 e-kirjadega esitatud tõendeid. Käesoleva suhtluskorra vaidluse lahendamise seisukohast ei ole detailne info laste isa elamisloa pikendamise protsessist, suhtlusest lepingulise esindaja ja teiste ametiasutustega asjakohane.
55. Täiendavalt märgib kolleegium, et vastuseks ringkonnakohtu 09.01.2024 kohtunõudele vastas laste isa 22.01.2024 enda Egiptusest pärit lepingulise esindaja M kaudu. Kuivõrd 8 nimetatud lepinguline esindaja ei vasta nähtavasti TsMS § 218 lg-s 1 lepingulisele esindajale seatud nõuetele, ei pea ringkonnakohus M käesolevas tsiviilasjas laste isa lepinguliseks esindajaks. Sellegipoolest, kuivõrd ringkonnakohtu 09.01.2024 kohtunõudes isale esitatud küsimused ei eeldanud õiguslikke teadmisi, vaid olid suunatud mõistmaks laste ja isa omavahelist suhtlust ja selle võimalikku korraldust tulevikus, arvestab kolleegium asja lahendamisel 22.01.2024 esitatud teabega.
56. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust vaidlustatud osas muuta. Maakohtu määratud suhtluskord vastab laste huvidele ning maakohus ei ole selle määramisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest.
57. Kolleegium selgitab, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21, 22; 07.12.2018, 2-17-3347, p 22; RKTKo 21.
58. 2017, 3-2-1-13-07, p 33). Eelneva kohaselt määrab kohus ka lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Praegusel juhul ei tähelda kolleegium, et maakohus oleks eeltoodu vastu eksinud. 33.
59. Laste isa taotles määruskaebuses määrata suhtlemise kord selliselt, et lapsed viibivad isaga kõikidel paaritutel nädalatel, mis kujutaks lastele vahelduvat elukohta. Kolleegium leiab, et isa määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määruse resolutsiooni p-s 2 määratud isa ja laste suhtlemise korda, sest isa ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et tema soovitud vahelduva elukoha põhimõttel baseeruv suhtlemise kord oleks praegu juhul laste huvides. Maakohtu määratud kord, mille kohaselt võib isa kohtuda lastega kaks korda kuus üle nädalavahetuse avalikus kohas ning võimaldab kohtumistel ema juuresolekut, vastab laste huvidele ning tagab isa võimaluse lastega suhelda ning lapse õiguse vanemaga suhelda ja suhteid säilitada. 33.
60. Kolleegium hinnangul toimib selline suhtluskord, kus lapsed elavad olulise osa ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht, ennekõike siis, kui vanemate vahel ei ole suuri konflikte, vanematel on kommunikatsiooni- ja koostöövalmidus, et kokku leppida ühistes kasvatusmeetodites, päevakavas jne. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nimetatud kriteeriumid on täitmata. Lisaks on ilmselt sellise suhtlemise korra eelduseks, et vanemate elukohtade vaheline kaugus oleks mõistlik ning suhtlemise kord peab olema ka tegelikkuses täidetav. Praegusel juhul sai ringkonnakohtule isa saadetud kirjadest (viimati 03.05.2023) ja ema 11.08.2023 kirjast teatavaks, et laste isa on aprillis 2023 Eestist välja saadetud ja tal puudub õigus riigis viibida. 22.01.2024 isa vastusest ringkonnakohtu päringule, kas laste isa viibib Eestis ning kas tal on selleks õiguslik alus (elamisluba vms) ning juhul, kui laste isa ei viibi praegu õiguslikul alusel Eestis, siis milline on isa plaan ja perspektiiv Eestis viibimiseks ja elamiseks, võis aru saada, et ta Eestis ei viibi, kuid soovib hankida alguses ajutise elamisloa, et asuda Eestisse elama ja siis võimalusel alaliselt. Milliseid konkreetseid samme ta selleks ette 9 on võtnud ja mis tulemustega, 22.02.2024 esitatud teabest ei selgu (III kd, tl 142). Arvestades, et isal ei ole ilmselt võimalik täita lastega suhtlemise korda isegi maakohtu määratud mahus, ei ole võimalik praegustel asjaoludel määruskaebuses soovitud isa ja laste suhtlemise korra realiseerumine ning isa selgitustest ei ole võimalik järeldada selleks mingit arvestatavat perspektiivi. Seega ei ole alust ka nimetatud põhjusel maakohtu määratud suhtlemise korra muutmiseks ning asjaolu, et suhtluskorra määramisel on lähtutud ema ettepanekust, ei anna alust järeldada, et see ei ole laste huvides. Suhtlemise korra järgne kohtumiste sagedus, ajaline kestus ja koha määramine on asjas esitatud ja tõendatud asjaolude järgi kooskõlas laste huvidega arvestades ka isa poolt ema ja laste suhtes toime pandud lähisuhtevägivalda (I kd, tl 74-77). On tervitatav, et lastel ei ole vastuseisu isaga suhtlemisele, kuid nii laste esindaja kui ka eestkosteasutused on viidanud asjaolule, et lapsed meenutavad siiani isa vägivaldset käitumist ega soovi ööbimistega kohtumisi. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et laste huvides on etapiviisiline suhtlemine ning ema juuresoleku võimaldamine, et tagada turvatunde ja usalduse taastumine. Arvestades, et praegu on vahetud kohtumised teadmata ajaks edasi lükkunud, vajavad lapsed nende võimalikul taastumisel piisavat aega, et isaga tekiks uuesti kontakt ja lähedussuhe. Seega on ka määratud suhtlemise korra kestus kohane. Kui isa ja laste kohtumised toimuvad tõrgeteta, võivad vanemate kokkuleppel olla kohtumised ka enne ettenähtud tähtaja lõppemist pikemad. 33.
61. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus eksinud ka suhtlemise korra tingimuste määratlemisel laste haigestumise korral. Vaidlustatud määruse resolutsioonis sõna „laps“ ainsuses kasutamine viitab kohtu hinnangul sellele, et kohtumine jääb ära ainult haigestunud lapsega. Isa ei ole praegusel juhul oma kahtlusi justkui hakkaks ema laste haigestumise puhuks sätestatud suhtlemise regulatsiooni kuidagi ära kasutama, kuidagi põhistanud ega tõendanud. 33.
62. Samuti ei nõustu kolleegium isaga, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p-is 2.4 sisalduv regulatsioon lastele helistamise korra kohta võib kaasa tuua ema poolt laste ja isa suhtluse põhjendamatu takistamise. Vaidlustatud korra kohaselt võib laste isa lastele helistada laste ema telefonile, arvestades laste päevakava ja uneaega. Laste ema kinnitas kohtule 30.01.2024 telefonitsi toimunud ärakuulamisel, et tema kontaktid on kõik samad, kuid isa ei ole kordagi lastega ühendust võtnud, ka mitte selleks, et neid sünnipäeva puhul õnnitleda. Seega ei ole alust arvata, et ema asuks sidevahendite kaudu suhtlust takistama, kui isa sooviks teostada 22.01.2024 kirjas avaldatud plaani suhelda lastega video teel seni, kuni ta taas Eestisse elama asub. Eelnevat arvestades ei näi aktuaalne ka isa etteheide justkui ei võimaldaks ema lastega nende sünnipäevadel kohtuda.
63. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud
64. TsMS § 172 lg 1 alusel, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Üldjuhul on mitme menetlusosalisega hagita menetluses õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Arvestades, et ringkonnakohus jätab isa määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata, jätab kolleegium määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel laste isa kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud. Kuivõrd Harju Maakohus andis lastele 06.06.2022 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad laste esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. 10
65. Kuivõrd maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks, tuleb seda TsMS § 174 lg 3 järgi teha ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus määras menetlusosalistele 09.02.2024 kirjaga menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja 15.02.
66. Menetlusosalised on Kohtute Infosüsteemi kohaselt kohtunõude kätte saanud. Laste ema ega eestkosteasutused ei esitanud menetluskulude nimekirju, samuti ei nähtu asja materjalidest, et neil oleks tekkinud muid hüvitatavaid kulusid. Seega puuduvad laste emal ja eestkosteasutustel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramise taotluse lahendab ringkonnakohus selle saabumisel eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 11