Obsah (11)

§ 657§ 654§ 651§ 466§ 175§ 477§ 174§ 147§ 138§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13224 Kohtuasi X hagi Free Sou

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 2 ja § 659 alusel kostjatelt II ja III hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas osaliselt tühistada ja suurendada nii kostjalt II kui ka kostjalt III hageja kasuks hüvitatavaid menetluskulusid 90 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Kostjad maakohtu määrust ei vaidlustanud. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt 4 rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus

§ 466lg 3 järgi jõustunud.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 32-1-43-10, p 19).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

12. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 9).

1. Maakohus hindas hageja esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 24 tunni ja 30 minuti ulatuses, mis moodustas kokku 4116 eurot. Eelnevale lisandus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 450 eurot. Seega olid maakohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 4566 eurot (käibemaksuga). Määruskaebuses heitis hageja ette, et põhjendatud ajakulu oli vähemalt 12 tundi ja 40 minutit suurem, kui maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu.
2. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus nõuetekohaselt ja igakülgselt hageja menetluskulusid ja mõistis kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades menetluse käiku, kehtivat kohtupraktikat ja

regulatsiooni. Kohus põhjendas toimingute ajakulu vähendades, miks ta pidas vastavat toimingut või selle ajakulu põhjendamatuks või ülepaisutatuks. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hageja lepingulise esindaja kõik kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja neid tuli vähendada. Samuti hindas maakohus nõuetekohaselt hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra ja leidis, et tunnitasu suurus oli põhjendatud ega ületanud keskmist turuhinda. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 24 tundi ja 30 minutit, mis tunnihinda arvestades moodustas 4116 eurot. Lisaks esindajakuludele arvestas maakohus põhjendatult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 450 eurot. Eelnevast tulenevalt analüüsis ja arvestas kohus õigesti hageja esindaja toimingute vastavust menetluse käiguga, toimingute ajakuluga ning esindaja tasumääraga. Hageja ei toonud toimingute ajakuluga seoses esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse selles osas maakohtu määrust muuta.

1. Maakohtu määrusest nähtuavalt arvestas kohus menetluskulude kindlaksmääramisel apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 450 eurot, kuid jättis hagiavalduselt tasutud riigilõivu 450 eurot arvestamata. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult arvestamata hagiavalduselt tasutud riigilõivu, kuivõrd vastav kulu nähtus asja materjalidest.
2. Ringkonnakohus nõustub hageja väidetega, et antud juhul puudus alus jätta menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Riigikohus on asunud kulude kindlaksmääramise regulatsiooni kohaldades seisukohale, et kui kulunimekiri ei sisalda 5 riigilõivu, ei takista see riigilõivu kindlaksmääramist ja kulude hüvitamiseks kohustatud menetlusosaliselt väljamõistmist, kuivõrd kohus on riigilõivu tasumist

§ 147kohaselt juba kontrollinud.

Olenemata menetluskulude nimekirja esitamise kohustusest, tuleb kohtul

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt menetluskulud kindlaks määrata ka siis, kui kohtule vastavat taotlust ega kulunimekirja ei esitata, eeldades menetlusosalise tahet menetlusega seonduvate menetluskulude väljamõistmiseks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Kohus määrab § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv), aga ka tsiviilasja materjalidest nähtuva muu kulu (RKTKm 11.02.2015 3-2-1-147-14, p 22). 17. Eelnevast tulenevalt on kaebuse väited hagiavalduselt tasutud riigilõivu välja mõistmata jätmise osas põhjendatud.

§ 138

lg 2 ja § 139 alusel on hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ka hagiavalduselt tasutud riigilõiv 450 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 5016 eurot (kulud lepingulise esindajale 4116 eurot, riigilõiv hagiavalduselt 450 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 450 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, moodustab kostja II poolt hagejale hüvitatav menetluskulu 1003,20 eurot (5016 eurot x 20%) ja kostja III poolt hagejale hüvitatav kulu samuti 1003,20 eurot (5016 eurot x 20%). 18. Hageja taotles hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist. Seetõttu märgib kohus

§ 177

lg-st 4 juhindudes määruse resolutsioonis, et kostjatel tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Viivise arvestamisel tuleb arvesse võtta maakohtu määruse osalist varasemat jõustumise aega. 19.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 20.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6