Tsiviilasi nr 2-21-295 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-295 Tsiviilasi Uxxxx Kxxx

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk nr Võlausaldaja Saamata nõue € 1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Mart Sikut Uxxxx Kxxxxx(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihaldur Mart Sikuti tasuks Uxxxx Kxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 1500 eurot, sh käibemaks 270,49 eurot, ja mõista pankrotihalduri tasu välja pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le (rk 10249999).
3. Algatada Uxxxx Kxxxxx(pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
4. aasta
5. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta Uxxxx Kxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Uxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Uxxxx Kxxxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Uxxxx Kxxxxxigapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Uxxxx Kxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Uxxxx Kxxxx) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. veebruaril).
4. Kohustada Uxxxx Kxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 05.09.2024, järgnev 05.03.2025 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta

1. veebruaril) võlausaldajatele väljamakseid.
2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku 2 nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2024 820 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; Fi

MS § 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; Fi

MS § 47 lg 4).

1. Määrus saata võlausaldajatele. menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3 Võlgnik esitas 08.01.

1. a kohtule pankrotiavalduse. Kohus kuulutas 10.02.
2. a määrusega välja Uxxxx Kxxxxxpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 05.03.
3. a. 05.07.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 04.08.
5. a määrusega. 14.02.
6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub 1) Lõpetada Uxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus, kinnitada lõpparuanne ning vabastada pankrotihaldur Mart Sikut Uxxxx Kxxxxxpankrotihalduri kohustustest; 2) Määrata pankrotihaldurile tasu käibemaksuta summas 1250 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 250 eurot, kokku 1500 eurot väljamaksmisega Sikuti Advokaadibüroo OÜle

§ 65lg 11 alusel ja mis sisaldab ka halduri tehtud kulutuste hüvitamist.

Pankrotivara koosseisus on lõpparuande koostamise ajal olemas rahalisi vahendeid summas 1500 eurot; 3) Algatada võlgniku Uxxxx Kxxxx, Isikukood: xxxxxxxxxxx Elukoht: xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx vald, xxxxxxxxxxx maakond kohustustest vabastamise menetlus, sealjuures palun kohtul usaldusisikut mitte määrata ja kohustada võlgnikku Uxxxx Kxxxxx ise täitma usaldusisiku kohustusi. LÕPPARUANNE 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Uxxxx Kxxxxxpankrotivara koosseisu on laekunud võlgniku arestitud sissetulekut 2205 eurot, kinnis- ja vallasvara puudus, kokku on pankrotivara koosseisu laekunud 2205 eurot. Uxxxx Kxxxxxon pankrotimenetluse ajal töötanud OÜ-s xxx Exxxxxxxxxx. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162

lg 2 p 2) Arvestades

§193

lg 5, kohaldatakse halduri tasu arvestamisel

§ 65; § 651 enne 01.02.2021.a.

kehtinud regulatsiooni ja piirmäärasid. Arvestades menetluse mahukust ja ajalist kestvust ning pankrotivara koosseisus olevaid rahalisi vahendeid, taotleb haldur kohtult tasu määramist tunnitasu alusel 12,5 h eest arvestusega 100 eur/h summas 1250 eurot + käibemaks 20% summas 250 eurot, kokku 1500 eurot, mis sisaldab ka halduri tehtud kulutuste hüvitamist. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Pankrotivara arvelt on välja makstud jaotised Maksu- ja Tolliametile, Aktiva Finants OÜ-le ja Julianus Inkasso OÜ-le summas 705 eurot. Võlausaldaja Väljamakstud jaotis

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 319.86 eurot
2. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) 29.82 eurot
3. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) 34.90 eurot
4. Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) 320.42 eurot Kokku: 705 eurot Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti nõuded on näidatud ühe

§ 162lg 2 p 4) Pandiese puudus.

5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ei ole, halduril puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. 4 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Haldur on pankrotimenetluse ajal valitsenud pankrotivara, suhelnud võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega, nõustanud võlgnikku, pidanud läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks, teinud päringuid, läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, koostanud jaotusettepaneku ja esitanud kohtule kinnitamiseks, koostanud ettekandeid kohtule ja võlausaldajatele ning koostanud kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) Võlausaldaja Saamatajäänud raha 1.

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 5331.14 eurot

1. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) 496.80 eurot
2. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) 580.93 eurot
3. Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) 5339.65 eurot Kokku: 11748.52 eurot
4. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Uxxxx Kxxxxxpankrotimenetluses ei ole esitatud tsiviilhagisid, samuti ei ole halduril kavatsust hagisid esitada. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Vt p 2.

10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjus (

§ 162

lg 2 p 10 ja lg 3) Halduri arvates on maksejõuetuse tekkepõhjuseks muu asjaolu

§ 162

lg 3 mõttespõhiliselt sellest, et tema kohustus Eesti Vabariigi ees on tekkinud 09.07.2020 maksuotsusest nr 12.2-3/052751-

1. Võlgniku kohustused inkassofirma Julianus ees on tekkinud juba 2009.-
2. a ja oleksid aegunud vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg
3. Praegusel ajal elab ja töötab võlgnik xxxxxxxxx. Arvestades, et võlgnikul on olnud 3-4 ülalpeetavat ja palgatingimused on xxxxxxxxx Eesti keskmisest halvemad, on tema sissetulekud valdavalt mittearestitavad ja finants-majanduslik olukord halb. Arvestades

§ 172

lg 1, lg 6, seoses Uxxxx Kxxxx pankrotimenetluses kujunenud olukorraga, teeb haldur kohtule ettepaneku usaldusisikut mitte määrata, sest keegi ei olnud nõus neid kohustusi täitma, ning määrata, et usaldusisiku kohustusi täidaks võlgnik Uxxxx Kxxxx ise, kes on põhimõtteliselt nõus neid kohustusi ise täitma. KOHTU SEISUKOHAD HALDURI ARUANDE PÕHJAL Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi halva terviseseisundi tõttu. Kuna Uxxxx Kxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Mart Sikuti pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 5 Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.

1. a. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
4. a
5. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
6. aasta
7. juunini. 08.01.
8. a esitas võlgnik Uxxxx Kxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 05.03.2021. a.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Uxxxx Kxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohus rahuldab Uxxxx Kxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; Fi

MS § 6 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; Fi

MS § 47 lg 4).

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et võlgnik on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et Uxxxx Kxxxx tuleb nimetada Uxxxx Kxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Uxxxx Kxxxx nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

§ 173lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust.

Kohus kohustab Uxxxx Kxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 7 FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini. Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks.

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lõike 12 sätestab: Kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks tunniarvestuse alusel 1250 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 250 eurot, kokku 1500 eurot. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 12,5 töötundi hinnaga 100 eurot tund. Pankrotivaras on pankrotihalduri tasu maksmiseks 1500 eurot. Määruse tegemise ajal on kehtiv käibemaksu määr 22%. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, pankrotivara jääki ja kehtivat käibemaksu määra, peab kohus põhjendatuks rahuldada Mart Sikuti taotlus osaliselt ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1500 eurot, sh käibemaks 22% 270,49 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 163lg 7 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 8