← Eesti

2-22-2918/77

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-2918 Otsuse kuupäev Tartu, 3. aprill 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens Ko

) § 69 lg-te 2 ja 7 alusel koostoimes asjaõigusseaduse (AÕS) § 361 lg-ga

  1. Hageja ning kostja on mõlemad tagatise andjad ning kui nõue täideti ühe tagatise andja kinnisasja arvel, on tal teise tagatise andja vastu regressinõue. Kohustus tuleb täita võrdsetes osades. Järelikult on hagejal kostja vastu nõue 91 984,61 / 2 + 5668,8 / 2 = 48 826 eurot 70 senti. 1.
  2. Hageja taotles hagi tagamise korras kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja Kivila korterile. Harju Maakohus rahuldas selle taotluse
  3. märtsi
  4. a määrusega.
  5. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja kuritarvitab oma õigusi. Kohtutäitur lähtus Paasiku korteri väärtuse arvutamisel hüpoteegiga tagatud nõudejäägi koguväärtusest, määrates korteri väärtuseks kõigest 5061 eurot (asja tegelik väärtus 83 258 eurot – nõudejääk 78 197 eurot). Seega Paasiku korteri müügihind sisaldas nõudejääki, mis tuli tasuda korteri uuel omanikul. Hageja on OÜ S&S juhatuse liikme H. Nurga pikaaegse äripartneri I. Sonnbergi ettevõte, mille asutajaks oli H. Nurk ise. Hageja ei saa väita, et ta ei olnud teadlik, et OÜ S&S ostis korteri omal ajal hinna eest, mis juba sisaldas hüpoteegipidaja nõuet või et ta ei olnud teadlik sellest, et Paasiku korter müüakse kohe pärast omanikuvahetust täitemenetluse katteks maha.
  6. Harju Maakohus rahuldas
  7. novembri
  8. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 48 826 eurot 70 senti ning seadusjärgse viivise sellelt summalt alates
  9. veebruarist 2022 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus jättis jõusse hagi tagamise abinõu otsuse täitmist tagava abinõuna. 3.
  10. Hageja, kes rahuldas hüpoteegipidaja nõude, võib AÕS § 361 lg 2 alusel valida, kas ta soovib teise ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikult, s.o kostjalt rahalist tagasinõuet või ühishüpoteegi enda nimele kandmist. Hageja on esitanud rahalise nõude. 3.
  11. Olukorras, kus hagejale kuulunud kinnisasja arvel täideti ühishüpoteegiga tagatud nõue, läks hagejale üle võlausaldaja (hüpoteegipidaja) nõue teiste kaaskoormatud kinnisasjade omanike vastu, v.a talle endale langevas osas. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus. Tagasinõude väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa) tuleks üldjuhul määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes. Hüpoteegi puhul saab tagatise väärtuseks pidada üldjuhul hüpoteegisummat. Arvestades, et hagejale ja kostjale kuuluvad kinnisasjad olid koormatud ühishüpoteegiga, mille hüpoteegisumma oli kõigi kinnisasjade puhul 135 237 eurot 5 senti, saab lugeda iga tagatise väärtuseks 135 237 eurot 5 senti ning sellest tulenevalt jaotada tagatise andjate vahel vastutuse võrdsetes osades. 2

(6)2-22-2918 3.
  1. Nõude maksmapanek ja selle rahuldamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale tulenes vastav regressinõue seadusest. Hageja ei kanna vastutust selle eest, et võlgnik ei täitnud oma kohustusi. Hageja ei vastuta selle eest, kui palju pidi OÜ S&S enampakkumise tulemusel korteri eest tasuma. Seadusel ega kohtupraktikal ei põhine kostja väide, mille kohaselt madal ostuhind välistas kostja vaidlusaluse solidaarkohustuse olemasolu. Tähtsust ei ole hageja ja OÜ S&S vahelistel suhetel ning need ei mõjuta tekkinud solidaarkohustuse olemasolu. Nõuet ei saa rahuldamata jätta põhjendusega, et hagi rahuldamise tulemusel võib kostja kaotada oma kodu. Olukorras, kus kostja tasub hagejale praeguses asjas väljamõistetud rahasumma, läheb talle üle samas ulatuses nõue võlgniku vastu.
  2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Maakohus ei arvestanud ühtegi kostja argumenti selle kohta, et hagi tuleks jätta hea usu ja proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt rahuldamata. Vaidluse asjaolusid arvestades ei võimalda õigusnormid õiglast lahendust. Hageja huvi kostja arvel rikastuda ei vääri kohtulikku kaitset.
  3. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  5. oktoobri
  6. a otsusega maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Ringkonnakohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 6.
  7. Tagatise andjate vahelise sisesuhte jaoks on oluline, kuidas jaguneb vastutus tagatud kohustuste eest tagatise andjate vahel.

§ 69

lg 2 alusel läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

§ 69

lg-s 7 sisalduva viite kaudu tuleb tagatise andjatele sisesuhtes langevate osade suuruse määramisel lähtuda

§ 69lg-s 1 sätestatust.

Praeguses asjas on tähtis see, kas hageja on välises suhtes hüpoteegipidajale täitnud võlgniku kohustuse suuremas ulatuses, kui ta oleks olnud selleks kohustatud solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. 6.2.

§ 69

lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Seaduses vastavaid reegleid ei ole. Ühishüpoteegi seadmise lepingus ei ole tagatise andjad omavahelises kohustuse täitmises kokku leppinud. Tagatise andjate vahelise kokkuleppe puudumise korral tuleb seega lähtuda kohustuse olemusest. Praegusel juhul on tagatiste väärtus 135 237 eurot 5 senti. Kuna tegemist on ühishüpoteegiga, siis vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest, s.o 135 237 eurot 5 senti. 6.3. Võlgniku kohustus võlausaldaja vastu täideti ühishüpoteegiga koormatud Paasiku korteri võõrandamisest saadu arvel. Ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanike vahelise võlasuhte olemusest tulenevalt, kus iga tagatise väärtuseks on 135 237 eurot 5 senti, ei ole põhjendatud jagada tagatise andjate vahelisest suhtest tulenevat vastutust koormatud kinnisasjade arvust lähtudes. Hageja hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel ei ole rahuldatud hüpoteegiga tagatud nõuet suuremas ulatuses, kui hagejale endale sisesuhtes langevas osas. See on piiratud hüpoteegisummaga 135 237 eurot 5 senti. Seega ei saa olla hagejale ka üle läinud kostja kui ühishüpoteegiga kaaskoormatud kinnisasja omaniku vastu nõuet hageja kinnisasja arvel võlgniku eest täidetud kohustuse tõttu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3

(6)2-22-2918 7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse maakohtu otsuse või alternatiivselt saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema lepingulise esindaja kulud kassatsiooniastmes koos käibemaksuga 9620 eurot 2 senti, samuti on menetluskulu riigilõiv 1540 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu 3 eurot. Nendele summadele lisandub seadusjärgne viivis. Hageja palub need kulud kostjalt välja mõista. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud

§ 69lg-t 1 ja 2.

Ringkonnakohus kaldus kõrvale

§ 69lg 1 eeldusest, kuid jättis selle olulises osas põhjendamata.

Ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanike vastutus peaks olema võrdne. Sisesuhtes on vastutus piiratud ühishüpoteegi summaga, mis on üldjuhul kinnisasja väärtusest väiksem. Ringkonnakohus aga järeldas ekslikult, et ühishüpoteegi puhul on sisesuhtes igale tagatise andjale langeva osa suurus võrdne ühishüpoteegisummaga. See tingib tagatise andjate ebavõrdse kohtlemise: kui hüpoteegipidaja oleks juhuslikult valinud võõrandamiseks kostja kinnisasja, siis oleks kogu nõude pidanud rahuldama kostja; kuna ta aga valis hageja kinnisasja, siis peab kogu nõude täitma hageja. Ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikke ei ole põhjust kohelda erinevalt neist omanikest, kes on kinnisasjad pantinud eraldi hüpoteekidega. Ringkonnakohtu otsus on üllatuslik. Ringkonnakohus ei selgitanud, et kaalub lahendust AÕS § 361 lg 2 ja

§ 69

lg 2 uudse tõlgenduse alusel, mitte tuginedes poolte esitatud nõuetele ja väidetele (eelkõige kostja vastuväitele hea usu põhimõtte rikkumise kohta). Kui kohus oleks andnud hagejale võimaluse esitada seisukoht küsimuses, kas isikule langeva osa suurus on ühishüpoteegi puhul võrdne ühishüpoteegisummaga, oleks hagejal tekkinud võimalus näidata, et tekkinud olukorras ei ole sellise loogika kohaldamine hageja suhtes õiglane ega metoodiliselt õige. Selliselt on ringkonnakohus rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Vastuseks kostja seisukohtadele kassatsioonimenetluses leiab hageja, et Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-21-7855 tehtud lahendi asjaolud olid teistsugused. Tagatise liigid on samuti erinevad. Käendus on isiklik tagatis, ühishüpoteek on esemeline tagatis. Pant ja pantija vastutus ei ole seotud põhivõlgniku isikuga.

  1. Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Kostja viitas lisaks varem esitatud seisukohtade kordamisele ka Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a lahendile tsiviilasjas nr 2-21-
  4. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema lepingulise esindaja kulud kassatsiooniastmes koos käibemaksuga 832 eurot 65 senti. Kostja palub need kulud hagejalt välja mõista. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium muudab TsMS § 692 lg 2 alusel osaliselt ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
  6. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hagejal kui võlgniku võla tasumise tagamiseks asjaõigusliku tagatise andjal on

§ 69alusel tagasinõue kostja kui teise asjaõigusliku tagatise andja vastu.

Kohtute tuvastatud asjaoludel võttis kostja poeg 2007. aastal krediidiasutuselt laenu, mille tagastamise kohustust tagas kostja ning tema poja korteritele seatud ühishüpoteek. Kostja pojale kuulunud korteri omanikuks (hüpoteek jäi püsima) sai hiljem hageja, kes pidi seejärel taluma, et tema 4

(6)2-22-2918 omandatud korter müüdi täitemenetluses ühishüpoteegiga tagatud nõude katteks maha ja selle arvel täideti hüpoteegipidajale laenulepingust tulenev nõue kostja poja vastu. 11. Kolleegiumi hinnangul ei saa asjas tuvastatud asjaolusid arvestades hageja nõuet

§ 69lg-te 2 ja 7 alusel rahuldada.

Seda ei võimalda

§ 69lg 1 alusel hinnatav kohustuse olemus.

11.1. Kolleegium on selgitanud, et

§ 69

lg-st 7 ei tulene tagasinõuet juhtudel, kus üks tagatise andjatest ei pidanud tagasinõudega arvestama algse kohustuse tekkimise ajal. Määrav on tagatise andjate omavaheline suhe kohustuse tekkimise ajal (vt RKTKo 31.01.2024, 2-21-7855/57, p 11.3). Nimetatud lahendi järgi oli madalama astme kohtute tuvastatud asjaoludel üks tagatise andjatest põhivõlgnik, kelle kinnisasjad koormati laenuandjaga sõlmitud laenulepingute täitmise tagamiseks hüpoteekidega. Teine tagatise andja samas võlasuhtes oli käendaja. Kolleegium märkis, et seadus ei näe põhivõlgnikule kui tagatise andjale ette tagasinõuet käendaja vastu, kui põhivõlgniku vara võla katteks maha müüakse. Midagi ei saa muuta ka see, kui põhivõlgniku vara müüakse maha nii, et asja ostnud isik muutub ise tagatise andjaks, kuna müüdud varale jääb püsima sellele varem seatud hüpoteek (vt RKTKo 31.01.2024, 2-21-7855/57, p 11.3). 11.

  1. Kolleegium jääb eespool viidatud seisukohtade juurde. Praeguses asjas oli üks tagatise andjatest algselt samuti põhivõlgnik, kelle kinnisasi koormati ühishüpoteegiga. Sama ühishüpoteegiga koormati ka kostjale kuuluv kinnisasi, kostja on seega teine tagatise andja. Seadus ei näe ka sellisel juhul põhivõlgnikule kui tagatise andjale ette tagasinõuet teise tagatise andja vastu, kui põhivõlgniku vara hiljem võla katteks müüakse. Ringkonnakohus on tuvastanud, et ühishüpoteegi seadmise lepingus ei ole tagatise andjad omavahelises kohustuse täitmises kokku leppinud. Tuvastatud asjaoludel müüdi põhivõlgniku kinnisasi kaks korda selliselt, et ühishüpoteek jäi püsima, st hageja muutus pärast kinnisasja talle müümist tagatise andjaks. Kuna hageja eriõiguseellastel puudus tagasinõue kostja vastu, siis ei saanud see tekkida ja kostja õiguslik positsioon sellest tulenevalt ka halveneda, kui hageja omandas ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja. Kostja saab analoogia alusel ning käendajaga võrrelduna tugineda AÕS § 279 lg-le 7, mille kohaselt saab pantija, kes ei ole võlgnik, esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, nagu võib esitada mh käendaja. Kolmandast isikust pantija olukord ei tohiks olla sarnastel juhtudel käendaja olukorrast halvem. 11.
  2. Teistsugune oleks õiguslik olukord siis, kui põhivõlgniku kohustust oleks taganud mitu kolmandast isikust tagatise andjat, nt siis, kui lisaks kostjale oleks mõni kolmas isik põhivõlgniku võlga taganud veel ka oma kinnisasjaga või andnud nt käenduse. Otsuse käesolevas punktis esitatud õiguslikud põhjendused asendavad ringkonnakohtu otsuse p-s 37 esitatud põhjendusi.
  3. Kolleegium märgib ka seda, et AÕS § 361 lg 2 annab hüpoteegipidaja nõude rahuldanud kinnisasja omanikule õiguse nõuda teisi kinnisasju koormavate ühishüpoteekide enda nimele kandmist vaid siis, kui ta võib nõuda teiste ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikelt hüvitist. Selles sättes ei ole antud kinnisasja omanikule õigust valida, kas nõuda hüvitist või ühishüpoteekide enda nimele kandmist, nagu ekslikult tuleneb maakohtu otsusest.
  4. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud Riigikohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.
  5. Kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. 5

(6)2-22-2918 Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et kassatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu 1540 eurot, kuid riigilõivu tulnuks riigilõivuseaduse § 59 lg 151 esimese lause alusel tasuda 1% tsiviilasja hinnast, ehk kaebuse ulatust arvestades 527 eurot 33 senti. Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, tagastatakse riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud osas. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.