3-24-515/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-515 Määruse kuupäev

1. märts 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi taotlus Viru Vangla kohustamiseks säilitada
2. veebruari
3. a videosalvestis RESOLUTSIOON
4. Jätta Xi taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata.
5. Rahuldada Xi menetlusabi taotlus kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks ja korraldada käesoleva kohtumääruse tõlkimine vene keelde. Jätta Xi menetlusabi taotlus ülejäänud osas, sealhulgas taotlus riigilõivust vabastamiseks, läbi vaatamata.
6. Asendada avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 3 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 247 lg-ga 4 ning HKMS § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale koos tõlkega vene keelde ning vastustajale. Taotlejale edastatakse ka Viru Vangla
7. märtsi
8. a vastus kohtunõudele koos lisadega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
10. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule venekeelse taotluse, milles palub kohtul kohustada Viru Vanglat säilitama tõendina Viru Vangla viienda üksuse S-4 sektori videokaamera
11. veebruari
12. a salvestis alates kell 12–
13. Kohus korraldas taotluse tõlkimise eesti keelde. X tõi taotluses esile, et Viru Vangla
14. veebruari
15. a käskkirjaga nr 3-24/1-3/29 määrati talle distsiplinaarkaristuseks noomitus ja ta esitas selle käskkirja peale
16. veebruaril 2024 vaide. Ta selgitas, et enne käskkirja andmist koostas Viru Vangla
17. jaanuaril 2024 protokolli nr 3-24/1-5/27 ning talle anti märkuste ja täiendavate selgituste esitamiseks tähtaeg
18. veebruaril 2024 kell 16.
19. Xi väitel andis ta oma selgitused valvuritele
20. veebruaril 2024 hommikuse loenduse ajal, kuid need kaotati ära. Inspektor-kontaktisik A. Kongi kutsus ta samal 3-24-515 päeval pärast kella 12 enda kabinetti ja andis talle kätte
21. veebruari
22. a käskkirja, kuid keeldus tema selgituste ja märkuste fikseerimisest. X soovib videosalvestise säilitamist tõendamaks, et ta andis
23. veebruari
24. a hommikul valvuritele oma avalduse distsiplinaarmenetluse protokolli kohta ning külastas A. Kongi kabinetti samal päeval enne kella
26. Kohus esitas
27. veebruaril 2024 Viru Vanglale kohtunõude, milles selgitas, et Xi taotluse sisust nähtuvalt on tegemist eeltõendamismenetluse algatamise taotlusega. Kohus palus Viru Vanglal esitada Xi taotluse kohta seisukoht ning selgitada muu hulgas järgmist: 1) kas X on esitanud Viru Vangla
28. veebruari
29. a käskkirja nr 3-24/1-3/29 peale vaide; 2) kas Xi tegevuse kohta
30. veebruari 2024 hommikuse loenduse ajal on säilinud videokaamera salvestis; 3) kas X andis
31. veebruari 2024 hommikuse loenduse ajal valvuritele üle kirjalikke avaldusi; 4) kas X viibis
32. veebruaril 2024 enne kella 16 inspektor-kontaktisiku juures ja soovis anda täiendavaid selgitusi; 5) kas Viru Vangla peab Xi taotlust lubatavaks ja põhjendatuks.
33. Viru Vangla esitas
34. märtsil 2024 vastusena kohtunõudele seisukoha, milles selgitab, et Xi suhtes koostati
35. jaanuaril 2024 distsiplinaarmenetluse protokoll nr 3-24/1-5/27, millega tehti ettepanek määrata distsiplinaarkaristuseks noomitus. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt oli kinnipeetaval võimalik esitada oma vastuväited hiljemalt
36. veebruari 2024 hommikuseks loenduseks. Inspektor-kontaktisik tutvustas distsiplinaarmenetluse protokolli Xile
37. jaanuaril 2024 ja kinnitas seda oma allkirjaga. X keeldus dokumenti allkirjastamast.
38. veebruari
39. a käskkirjaga nr 3-24/1-3/29 määrati Xile distsiplinaarkaristuseks noomitus. Otsust tutvustati Xile
40. veebruaril 2024 ja inspektor-kontaktisik kinnitas seda oma allkirjaga. X keeldus dokumenti allkirjastamast. Vangla kinnitas, et X esitas
41. veebruaril 2024 vangla
42. veebruari
43. a käskkirja peale vaide. Kohtunõudele vastamise ajaks ei olnud vaideotsust koostatud. Vangla teatas kohtule, et vanglal on
44. veebruari 2024 hommikul Xi kambris tehtud loendusest videosalvestis. Inspektor-kontaktisik Anett Kongi selgituste kohaselt esitas X
45. veebruari 2024 hommikusel loendusel võõrkeelsed vaided. Distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväiteid nende hulgas ei olnud. A. Kongi selgituste kohaselt oli
46. veebruaril 2024 kella 16 paiku X tema kabinetis.
47. veebruari
48. a videosalvestiste kontrollimisel tuvastati, et X tuli A. Kongi kabinetti kell 16.03 ja lahkus sealt kell 16.
49. Enne seda ta inspektor-kontaktisiku kabinetis ei käinud. A. Kongi selgitas, et ta tutvustas Xile distsiplinaarmenetluse käskkirja, mille peale X ütles, et ta pole veel vastuväiteid kirjutanud. A. Kongi selgitas Xile, et vastuväidete esitamise tähtaeg oli hommikune loendus, mille peale muutis X oma juttu ja hakkas väitma, et ta esitas vastuväited hommikuse loenduse ajal. Vangla on seisukohal, et Xi taotlus ei ole põhjendatud. Distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas on kajastatud kogu vajalik informatsioon. Nähtuvalt distsiplinaarmenetluse materjalidest on X järjekindlalt keeldunud talle tutvustatud dokumente allkirjastamast, kuid inspektor-kontaktisik on talle dokumente siiski tutvustanud ja kinnitanud seda oma allkirjaga. Lisaks ei ole tegemist esmakordse juhtumiga, mil X distsiplinaarasjade tutvustamist vaidlustab ja sellele igakülgselt vastu töötab (vt nt Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-21-538). Distsiplinaarasja materjalidest nähtuvalt teavitati Xi menetluse algatamisest
50. jaanuari
51. a teatega. Teatises oli üheti mõistetavalt kirjeldatud, milles teda süüdistatakse, samuti oli seal selgitatud, et tal on võimalik esitada vastuväiteid. X esitas selgitused
52. jaanuaril
53. Kohtupraktika kohaselt on Xil olnud 2 3-24-515 tegelikkuses mõistlik aeg menetluse jooksul vastuväidete esitamiseks (vt nt Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-21-538, p 16). Samuti ei ole X esimest korda olukorras, kus tema suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlust, mistõttu ei saa ka väita, et ta viibiks uudses olukorras. Xi hilisemad etteheited on paljasõnalised ja otsitud, et õigustada ennast ja pääseda vastutusest. Kuigi Viru Vanglal on kohtu poolt nimetatud salvestis säilitatud, ei ole X toonud esile ühtegi mõjuvat põhjust eeltõendamismenetluse algatamiseks ja nn preventiivsel eesmärgil salvestise säilitamiseks määratlemata ajaks. KOHTU SEISUKOHT
54. Üldjuhul kogub kohus tõendeid kaebuse esitamise järel toimuvas kohtumenetluses (TsMS § 236 lg 2 koosmõjus HKMS § 56 lg-ga 2 ja HKMS § 28 lg 4). Erandina võimaldab HKMS § 56 lg 3 kohtul menetlusosalise taotlusel vajaduse korral rakendada tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks TsMS §-des 244–250 sätestatud eeltõendamismenetluse korda. TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus korraldada eeltõendamismenetluse juhul, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Sama säte näeb ette, et enne kohtumenetluse algatamist võib eeltõendamismenetluse korraldada üksnes mõjuval põhjusel.
55. Viru Vangla on kohtule teatanud, et vastustajana ei pea ta eeltõendamismenetluse korraldamist põhjendatuks. Seega saab taotluse rahuldada juhul, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda ning kui taotlejal on tõendite enne kohtumenetlust kogumiseks mõjuv põhjus.
56. Kuna taotleja on esitanud Viru Vangla
57. veebruari
58. a käskkirja nr 3-24/1-3/29 peale vaide, siis järeldab kohus, et taotleja peab taotluses nimetatud andmekandja tõendina kogumist vajalikuks Viru Vanglale
59. veebruaril 2024 esitatud vaide lahendamiseks.
60. Kohtu hinnangul puudub taotletud tõendi kogumiseks eeltõendamismenetluses mõjuv põhjus. Eeltõendamismenetlus on mõeldud üksnes sellisteks olukordadeks, kus on põhjust eeldada, et isiku õiguste kaitse seisukohalt olulised asjaolud võivad jääda vastasel juhul tõendamata. Kohus märgib esmalt, et asjaolu, kas X viibis
61. veebruaril 2024 kl 16 paiku inspektorkontaktisiku kabinetis, ei oma Viru Vangla
62. veebruari
63. a käskkirja nr 3-24/1-3/29 vaidlustamisel otsustavat tähendust, sest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamisel on oluline tõendada asjaolusid, mis on seotud süüteo toimepanemisega. Lisaks pole X esitanud
64. veebruari
65. a vaides ühtegi süüteo toimepanemisega seotud selgitust või märkust, mida tal väidetavalt ei õnnestunud
66. veebruaril 2024 inspektor-kontaktisikule esitada. Taotleja on
67. veebruari
68. a vaides märkinud, et väidet tema viibimise kohta inspektorkontaktisiku kabinetis kuni kl 16 tõendab videolindistus. Samas ei ole X taotlenud vaides selle tõendi kogumist. Viru Vangla
69. märtsi
70. a seisukohast nähtuvalt on vanglal olemas nii videosalvestis
71. veebruari 2024 hommikusest loendusest taotleja kambris kui ka videosalvestis tema viibimise kohta inspektor-kontaktisiku kabinetis samal päeval kl 16 paiku. Puudub teave, et vangla oleks keeldunud tõendeid kogumast. Seega pole põhjust eeldada, et nende tõendite kogumine on taotleja õiguste kaitseks vajalik ja et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. 3 3-24-515
72. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xi taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks HKMS § 56 lg 3 ja TsMS § 244 lg 1 alusel rahuldamata. Kohus selgitab taotlejale, et tal on võimalik esitada tõendi kogumise taotlusi haldus- ja vaidemenetluse käigus haldusorganile ning kaebuse menetlemise käigus kohtule. Tõendeid, mida on võimalik ja otstarbekas koguda haldusmenetluses, vaidemenetluses või kaebuse lahendamise käigus kohtumenetluses, ei ole asjakohane koguda enne kohtuvaidlust eeltõendamismenetluses.
73. Xi menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks jääb läbi vaatamata, kuna riigilõivuseadus ei näe ette riigilõivu tasumise kohustust haldusasjas eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel. Kohus rahuldab Xi menetlusabi taotluse kohtulahendi tõlkimise kulude kandmise osas, millest tulenevalt korraldab kohus käesoleva kohtumääruse tõlkimise vene keelde. X on menetlusabi taotluses märkinud, et ta soovib menetlusabi kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks. Kohtule ei ole äratuntav, et see taotlus oleks eeltõendamismenetluse algatamise taotlusega puutumuses. Seepärast jääb menetlusabi taotlus vastavas osas läbi vaatamata.
74. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4