Obsah (9)
§ 646§ 656§ 641§ 648§ 392§ 329§ 435§ 238§ 173KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2024, Tallinn Kohtuasja number
§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.
Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 19.
§ 646
sätestab, et kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (
§ 656lõige 1).
Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse 4
(7)vastust (
§ 641
lg 1), arutada asja kohtuistungil (
§ 648
) ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse kõiki põhjendusi (
§ 656lg 1).
20. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud
§-s 392. Kohtul on vastavalt
§ 392lgle 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus.
Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (
§ 392
lg 1 p-d 1, 3 ja 4).
§ 329
lg 3 järgi peab kohus õigeaegselt tegema kõik vajaliku asja arutamise ettevalmistamiseks ja aitama kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses ja aitaksid kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus anda korraldusi dokumentide esitamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks ja vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse andmiseks ning tõendite esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusosalustele tuleb kõikidest kohtu korraldustest teatada (
§ 329lg 4).
Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (
§ 435lg 1).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisavalt tähelepanu pööranud sellele, et hageja nõue võib tuleneda kostja ja Placet Group OÜ vahel 15.02.2018 sõlmitud laenulepingust nr SR3246848 ja 28.04.2018 sõlmitud laenulepingust nr KK
- Kostja on esile toonud, et maksekokkulepe-võlatunnistus nr 261146 on seotud lepinguga nr SR3246848 ja maksekokkulepe-võlatunnistus nr 261635 on seotud lepinguga nr KK
- Hageja ei ole seda vaidlustanud. Maakohus ei ole hinnanud, kas tegemist on tarbijakrediidilepingutega, vaid leidis, et kuna hageja nõue tuleneb võlatunnistustest, siis ei oma varasemad laenulepingud tähtsust. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11).
- Riigikohus on
- novembri 2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (p 13). Kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (p 14).
- Riigikohus selgitas, et kohtul on kohustus ka kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale 5
(7)VÕS § 4034 lg-st
- Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 17). Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. VÕS § 4034 lg 7 viimase lause järgi ei kaasne sellist tagajärge juhul, kui tarbija on jätnud esitamata õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (p 24). Tehingu tühisuse aluseid peab kohus asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (p 25).
- Samuti märkis Riigikohus, et ka juhul, kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS §
- Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel (p 28).
- Maakohus on käesolevas asjas ekslikult jätnud tähelepanuta tarbijakrediiti käsitleva regulatsiooni ja jätnud välja selgitamata asjaolud, mis on aluseks tarbijakrediiti puudutava kokkuleppe kehtivuse hindamiseks. Kuna maakohus leidis põhjendamatult, et varasemad laenulepingud ei oma tähtsust, siis jättis maakohus sisuliselt käsitlemata ka kostja vastuväited.
- Kuna maakohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse ülesandeid ja jätnud tsiviilasja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid välja selgitamata ja hindamata, siis on põhjendatud otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal (
§ 646, § 656 lg 1 p 5).
Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada, et hageja ülesandeks on tõendada, et nõude aluseks olev leping kehtib, ning tuua esile selle hindamiseks vajalikud asjaolud. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. 27. Kostja on 18.04.2023 ja 04.07.2023 esitanud ringkonnakohtule tõenditena kostja konto väljavõtted Swedbank AS-is, laenulepingud nr SR3246848 ja nr KK3275292 ning kostja ja Julianus Inkasso OÜ e-kirjavahetused. Ringkonnakohus keeldub nende tõendite vastuvõtmisest, kuna need juba esitatud maakohtule. Samade tõendite mitmekordseks esitamiseks ei ole vajadust (
§ 238lg 1 p 2). 6
(7)28. Kostja on esitanud 04.07.2023 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse üksnes apellatsioonkaebuse põhjal ja saab asja maakohtule uueks lahendamiseks, siis jääb riigi õigusabi taotlus maakohtu lahendada. 29.
§ 173lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)