← Eesti

2-22-101470/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Tallinn Kohtuasja numb

§ 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2 esimene lause) suuruse muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 4.

  1. Mõista Qlt X kasuks alates
  2. aprillist 2022 kuni
  3. novembrini 2023 välja igakuine elatis 175,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) - 50 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagada kolmega)), mis muutub iga aasta
  4. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2 esimene lause) suuruse muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 4.

  1. Mõista Qlt Y kasuks alates
  2. aprillist 2022 kuni
  3. novembrini 2023 välja igakuine elatis 155,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest (kolmas laps)) - 50 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagada kolmega)), mis muutub iga aasta
  4. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2 esimene lause) suuruse muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 4.

  1. Mõista Qlt C kasuks alates
  2. detsembrist 2023 kuni C täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 100 eurot. 4.
  3. Mõista Qlt X kasuks alates
  4. detsembrist 2023 kuni X täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 100 eurot. 4.
  5. Mõista Qlt Y kasuks alates
  6. detsembrist 2023 kuni Y täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 100 eurot. 4.
  7. Elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval W arvelduskontole nr 2

(16)2-22-101470 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. 4.
  1. Jätta poolte kantud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagejate nõuded ja selle aluseks olevad asjaolud
  2. C (hageja I), X (hageja II) ja Y (hageja III) esitasid Pärnu Maakohtule
  3. jaanuaril 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q (kostja, isa) vastu elatise alates
  4. jaanuarist 2022 väljamõistmiseks hageja I osas 163,44 eurot, hageja II osas 163,44 eurot ning hageja III osas 143,44 eurot. Seoses kostja vastuväitega lõpetati
  5. märtsi
  6. a määrusega maksekäsu kiirmenetlus. Hagejate nõuded anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagejad esitasid hagiavaldused
  7. märtsil
  8. Hagejad taotlevad igakuise elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras hagejate I ja II osas vastavalt 163,44 eurot ja hageja III osas 143,44 eurot. Hagejad palusid korrigeerida elatise summat iga aasta
  9. aprillil tarbijahinnaindeksi ja brutotöötasu muutumise võrra ning peretoetuste muutudes. Hagejad palusid elatise maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval W (hagejate ema) arvelduskontole, selgitusega elatisraha, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Hagejad palusid menetluskulud jätta kostja kanda. 1.
  10. Hagiavalduse kohaselt on hagejad W ja kostja ühised alaealised lapsed. Kostja rikub hagejate ülalpidamiskohustust. Kostja maksab hagejatele iga kuu elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja makstav elatis on 350 eurot kuus ehk keskmiselt 116 eurot hageja kohta. Kuna vanemad ei ole sõlminud kokkulepet elatise maksmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, rikub kostja hagejatele ülalpidamise andmise kohustust. tühistada osas, millega maakohus mõistis alates
  11. detsembrist 2023 kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 100 eurot ületavas osas. Selles osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt alates
  12. detsembrist 2023 välja iga hageja kasuks elatis 100 eurot. Muus osas ei ole alust maakohtu otsust muuta 1.
  13. Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus laekuvad hagejate emale. 3
(16)2-22-101470 1.
  1. Kostja on kohustatud tasuma hagejatele I ja II elatist 163,44 eurot. Elatise baassumma on 200 eurot, millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (s.o 1448 eurot kuus) ehk 43,44 eurot. Arvestades, et hagejate I ja II vajadusi saab osaliselt rahuldada hagejate ema kontole laekuva lasterikka pere toetuse arvelt, tuleb elatise summast lahutada 50 eurot ehk 1/3 poolest perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lg-s 2 sätestatud lasterikka pere toetuse määrast: 243,44 - (300 ÷ 2) ÷ 3 = 193,44 eurot. Arvestades, et hagejate I ja II vajadusi saab osaliselt rahuldada ema kontole laekuva lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast lahutada 30 eurot ehk pool PHS § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetuse määrast: 193,44 - (60 ÷ 2) = 163,44 eurot. Kuna hagejad I ja II veedavad kostja juures ühes kalendrikuus alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 6 sätestatud ööpäevade arvu, ei tule elatise summat vähendada proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejate I ja II ülalpidamiseks 163,44 eurot (200 + 43,44 50 - 30). Kostja on kohustatud tasuma hageja III ülalpidamiseks 143,44 eurot (200 + 43,44 - 50 - 50). Kostja vastuväited hagiavaldusele
  2. Kostja on nõus maksma hagejatele elatist kokku 400 eurot kuus. Kostja arvates võiksid menetluskulud jääda poolte endi kanda. 2.
  3. Kostja nõustus hagiavalduses välja toodud elatise arvestusega, kuid ei ole oma varalisest seisundist tulenevalt võimeline temalt nõutavat elatist 470,32 eurot hagejatele tasuma. 2.
  4. Kostja elab oma elukaaslase korteris. Kostja elukaaslasel on terviseprobleemid ja ta on töötu. Kostja maksab elukaaslase kodulaenu, laenumakse on 275,38 eurot kuus. Kostja igakuised kulud on lisaks korteri kommunaalmaksed ca 130 eurot, telefonimaksed 21 eurot, internet ja TV ca 47 eurot ning autokindlustus ca 20 eurot, kokku 218 eurot. Vajalikud on kulud ka toidule, riietele, tervishoiule ja autoremondile. Kostjal ei ole kindlat kuupalka. Kostja tunnitasu on 8,20 eurot ja brutopalk keskmiselt 1377,60 eurot kuus. Kostjal ei ole muusikuna võimalik saada suuremat sissetulekut. Kostjal ei ole võimalik elatist tasuda rohkem kui 400 eurot kuus. Ka senise 350 euro maksmine on raskendatud. Pealegi on hagejad osa ajast kostjaga, millega kaasnevad kulud (sh laste taskuraha, meelelahutus, toitlustamine jm vajalik igal teisel nädalavahetusel). 2.
  5. Kostja on alates
  6. septembrist 2022 haiguslehel seoses jalaluumurruga, kusjuures detsembris on kavas täiendav lõikus, millega kaasneb pikaaegne töölt eemal viibimine. 2.
  7. Kostjalt väljamõistetavat elatist tuleb vähendada hagejate emale makstava lasterikka pere toetuse tõttu. Lisaks tuleb arvestada ka mastaabiefektiga. Hagejate ema on varjanud, et tal on elukaaslane. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
  8. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt: - ajavahemiku
  9. märts 2022 kuni
  10. märts 2022 eest elatisena välja hageja I kasuks 89,63 eurot, hageja II kasuks 89,63 eurot, hageja III kasuks 78,66 eurot; hageja I kasuks alates
  11. aprillist 2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 175,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) - 50 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagada kolmega)), mis muutub iga aasta
  12. aprillil, lähtudes 4
(16)2-22-101470 - - baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2 esimene lause) suuruse muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; hageja II kasuks alates
  1. aprillist 2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 175,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) - 50 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagada kolmega)), mis muutub iga aasta
  2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2 esimene lause) suuruse muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; hageja III kasuks alates
  3. aprillist 2022 kuni hageja III täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 155,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest (kolmas laps)) - 50 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagada kolmega)), mis muutub iga aasta
  4. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2 esimene lause) suuruse muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus määras, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega „elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudus vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 3.
  5. Vaidlust ei olnud selles, et hagejad on kostja alaealised lapsed. Hagejad elavad emaga ja kostja on lahuselav vanem. 3.
  6. Maakohus viitas PKS §-dele 96 ja 97, § 100 lg-tele 1 ja 4, § 99 lg-le ja 1 ning § 101 lg-tele 1–
  7. Kostja ei toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis oleks andnud alust elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Kostja on tööealine ja võimeline. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Seega on alust eeldada, et kostja on suuteline leidma endale töökoha, et täita oma kohustusi hagejate ees. Kostja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et teenida piisavat sissetulekut enda ja hagejate ülalpidamiseks. Põhjendamatult väike sissetulek ja sellest tulenev võimetus ülalpidamiskohustust täita ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks. Kostja ei tõendanud, et tal on raskendatud või välistatud leida tasuvamat töökohta, mis võimaldaks tal täita hagejate ülalpidamise kohustust. Kostja ei tõendanud, et ta on töövõimetu või tema tervislik seisund ei võimalda tal sissetulekut teenida. Kostjaga septembri lõpus juhtunud õnnetus oli ajutine takistus, mis võib küll ajutiselt vähendada kostja sissetulekuid, kuid ei ole aluseks vähendada elatist alla miinimummäära. 3.
  8. Kuna hagejad nõudsid elatist seaduses sätestatud miinimummääras, siis ei olnud hagejatel Riigikohtu praktikast tulenevalt vaja enda vajadusi tõendada. 3.
  9. Vaidlust ei olnud selles, et hagejatele makstav lapsetoetus ja lasterikka pere toetus laekub hagejate emale. Kuna vaidlust ei ole ka selles, et lapsed ei viibi kostja juures seitse või enam 5
(16)2-22-101470 ööpäeva kuus, ei ole elatise vähendamine põhjendatud ka selle alusel, et kostja kannab osa laste kulusid vahetult lastega koos veedetud ajal. 3.
  1. Kohus ei nõustunud kostjaga, et arvesse tuleb võtta ka mastaabisäästu. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat ja nooremad hagejad on mitmikud, mistõttu PKS § 101 lg 7 ei kohaldu. 3.
  2. Hageja I elatis miinimummääras ajavahemiku eest alates hagi esitamisest
  3. märtsil 2022 kuni
  4. märtsini 2022 (17 päeva) on 89,63 eurot (1448 × 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200,00 = 243,44 eurot; 243,44 - (300 ÷ 2) ÷ 3 = 193,44; 193,44 - (60 ÷ 2) = 163,44 eurot; 163,44 ÷ 31 × 17 = 89,63 eurot). Hageja II elatis miinimummääras ajavahemiku eest alates hagi esitamisest
  5. märtsil 2022 kuni
  6. märtsini 2022 (17 päeva) on 89,63 eurot (1448 × 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200,00 = 243,44 eurot; 243,44 - (300 ÷ 2) ÷ 3 = 193,44; 193,44 - (60 ÷ 2) = 163,44 eurot; 163,44 ÷ 31 × 17 = 89,63 eurot). Hageja III elatis miinimummääras ajavahemiku eest alates hagi esitamisest
  7. märtsil 2022 kuni
  8. märtsini 2022 (17 päeva) on 78,66 eurot (1448 × 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200,00 = 243,44 eurot; 243,44 - (300 ÷ 2) ÷ 3 = 193,44; 193,44 - (100 ÷ 2) = 143,44 eurot; 143,44 ÷ 31 × 17 = 78,66 eurot). 3.
  9. Hageja I igakuine miinimumelatis alates
  10. aprillist 2022 on 175,64 eurot (1548 × 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot; 255,64 - (300 ÷ 2) ÷ 3 = 205,64; 205,64 - (60 ÷ 2) = 175,64 eurot). Hageja II miinimumelatis alates
  11. aprillist 2022 on 175,64 eurot (1548 × 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot; 255,64 - (300 ÷ 2) ÷ 3 = 205,64; 205,64 - (60 ÷ 2) = 175,64 eurot). Hageja III miinimumelatis alates
  12. aprillist 2022 on 155,64 eurot (1548 × 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot; 255,64 - (300 ÷ 2) ÷ 3 = 205,64; 205,64 - (100 ÷ 2) = 155,64 eurot). 3.
  13. Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudus vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus
  14. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p-de 1–7 osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta kostjalt välja mõistmata hagejate I–III kasuks elatisena täiendav summa lisaks juba kostja poolt iga kuu tasutavale 116 eurole hageja kohta. Kostja palub apellatsioonimenetluse kulud jätta hagejate kanda. 4.
  15. Kostja on tasunud hagejatele varasema kokkuleppe kohaselt kokku 350 eurot kuus, mis teeb lapse kohta ca 116 eurot. Seejuures viibivad lapsed kooli ajal üle nädala nädalavahetusel ja vaheaegadel rohkem isaga, kes teeb siis nende ülalpidamise kõrval ka muid lastele vajalikke kulutusi. 4.
  16. Kohus pidas kostja senist netosissetulekut 1050 eurot (keskmine brutopalk 1377,60 eurot) põhjendamatult väikseks, kuigi tegu on erialal tavalise palgaga. Uue asjaoluna ei ole kostjal 6
(16)2-22-101470 kehtivat töölepingut, kuna see lõpetati
  1. veebruaril 2023 pikalt haiguslehel olnud kostja töövõime olulise vähenemise tõttu. Eesti Töötukassa määras
  2. veebruari
  3. a otsusega kostjale töötuskindlustushüvitise 835,92 eurot kuus kuni
  4. maini 2023 ja edasi 557,28 eurot kuus kuni
  5. novembrini
  6. Seega on hageja sissetulek temalt nõutava elatise maksmiseks ebapiisav, see on menetluse ajal oluliselt vähenenud ja väheneb veelgi. 4.
  7. Lisaks on oluline arvestada leibkondade varalist seisundit. Hagejate leibkond on heal järjel. Kostja leibkonna olukord on topelt raske põhjusel, et ka kostja elukaaslane on seoses terviseprobleemidega töötu, saades aprillis viimase töötushüvitise ning jäädes seejärel sissetulekuta. Kostja elab elukaaslase korteris, mida koormab eluasemelaen. Elamiskulud on oluliselt kasvanud. Isegi kui kostja elukaaslane leiab osalise ajaga töö, siis probleem ei lahene. 4.
  8. PKS § 102 lg 2 analoogia kohaselt on õigustatud arvestada hagejate ema oluliselt paremat majanduslikku olukorda (kostja loovutas
  9. a-l laste emale ka ühiselt omandatud korteri), kusjuures lisaks heale palgale saab hagejate ema ka lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning arvatavasti teenib hästi tema elukaaslane, kes on nende leibkonnas. 4.
  10. Kostja töövõimetus on mõjuv põhjus, mis annab aluse vähendada elatist alla PKS § 101 lgs 1 sätestatud määra. Kostja (püsiv) töövõimetus selgus pärast otsuse tegemist. Kohus ei arvestanud kostjaga
  11. septembril 2022 juhtunud õnnetust, millest alates kostja jäi töövõimetuks. Kuna töövõimetuse selgumine võttis aega, ei olnud kostjal võimalik selle kestuse ja määra kohta andmeid esitada. Kostja teatas töövõimetusest
  12. oktoobri
  13. a menetlusdokumendiga. Lootus, et kostja töövõime taastub, on kadunud. Kostja töövõimetus määratakse püsivalt kindlaks pärast ravi lõppu, eeldatavasti kevadel. 4.
  14. Arvestades lapsetoetust ja lasterikka pere toetust, peaks elatis 116 eurot lapse kohta olema piisav. Lastele kuluv summa oleks siis 1866 eurot (3 × 2 × 116 + 160 + 910) kuus ehk 622 eurot lapse kohta. Kuigi uus regulatsioon näeb ette vaid poole lasterikka pere toetuse jagamise laste kuludeks, on fakt, et hagejate ema selle raha saab. Kui kostja peaks tasuma hagejatele iga kuu elatist 506,92 eurot, millele lisandub tagasiulatuva elatise võlgnevus, siis ei jääks kostjale elatusmiinimumigi. 4.
  15. Lisaks ei saa eitada mastaabiefekti, kuigi kaksikute puhul seda ebaõiglaselt ei arvestata, samuti kolme ja enama aastase vanusevahega laste puhul. Lisaks on päevi, mil kostja on hagejatega ja kannab nende toidu jm kulud. Seadus neid kulusid alla seitsme päeva puhul kuus ebaõiglaselt ei arvesta, aga see on siiski kostja kulu. Vastustajate seisukoht ja menetluse edasine käik
  16. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
  17. Ringkonnakohtus toimus
  18. septembril 2023 kohtuistung kostja apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks. Istungil määras kohus kostjale tähtaja kohtule kostja töövõime hindamise tulemuste kohta tõendi esitamiseks.
  19. Kostja esitas
  20. novembril 2023 ringkonnakohtule taotluse võtta asja materjalide juurde järgmised uued tõendid: 1) Eesti Töötukassa
  21. oktoobri
  22. a otsus nr TVT/23/038159 "Töövõime hindamine"; 2) Eesti Töötukassa
  23. novembri
  24. a otsus nr TVT/23/053802 "Töövõimetoetuse mittemääramine"; 7
(16)2-22-101470 3) Sotsiaalkindlustusameti
  1. novembri
  2. a otsus nr 1 pensioni määramise kohta.
  3. Seoses kostja esitatud uute tõenditega palus ringkonnakohus
  4. detsembril 2023 saadetud kirjas kostjal täpsustada oma sissetulekuid oktoobris ja novembris 2023 ning esitada oma väidete tõendamiseks pangakonto väljavõtted oktoobris ja novembris 2023 saadud sissetulekute kohta. Lisaks palus kohus kostjal täpsustada, mis ajani ja millises summas kostja saab töötushüvitist ning kas kostja on jätkanud lastele elatise maksmist kokku summas 350 eurot.
  5. Kostja vastas ringkonnakohtu päringule
  6. detsembril
  7. Kostja sõnul maksti talle
  8. oktoobril 2023 viimane töövõimetoetus 520,80 eurot. Oktoobris (
  9. oktoobril 2023) laekus kostjale töötutoetus 688,08 eurot ja novembris (
  10. novembril 2023) maksti viimane töötutoetus tagasiulatuvalt (töötuna arvel olek lõppes
  11. oktoobril 2023) 706,66 eurot. Alates oktoobrist 2023 ei ole kostja saanud muid sissetulekuid peale töövõimetoetuse, töötushüvitise ja ennetähtaegse vanaduspensioni (R makstud 47 eurot on laen õigusabi eest tasumiseks). Vanaduspensioni määramise tõttu ei saa kostja alates novembrist töötutoetust. Kostja maksis lastele elatist 350 eurot nii oktoobris kui ka novembris, kuid detsembris 300 eurot, sest majanduslikult ei ole rohkem võimalik maksta. Kostja märkis, et tema ainus sissetulek on ennetähtaegne vanaduspension 688 eurot kuus. Kostja lisas menetlusdokumendile oma pangakonto väljavõtte, mis kajastab laekumisi ajavahemikul
  12. oktoober 2023 kuni
  13. detsember
  15. Ringkonnakohus määras
  16. detsembri
  17. a kirjaga hagejatele tähtaja esitada seisukoht kostja esitatud uute tõendite ning kostja
  18. novembri
  19. a ja
  20. detsembri
  21. a menetlusdokumentide kohta. Hagejad esitasid
  22. jaanuaril 2024 seisukoha, milles märkisid, et vastavalt kehtivale seadusele saab isik kõige varem pensionile minna kolm aastat enne vanaduspensioni iga. Kostja (63 a) pensioniiga on 64 a 9 kuud, mistõttu ta oleks saanud ennetähtaegsele vanaduspensionile minna soovi korral juba
  23. a-l ning tuua selle asjaolu esile maakohtus. Kostja otsustas just praegu jääda ennetähtaegsele vanaduspensionile selleks, et vabaneda elatise maksmisest. Sellele viitavad ka kostja ja tema esindaja väljaütlemised pärast
  24. septembril 2023 toimunud istungit. Lisaks on kostja ise selgitanud istungil, et tal on kõrgem muusikaline haridus ja ametlikult vigastus seda tööd (viiuldaja) ei sega. Seda kinnitab ka internetist avalikult leitav info: - juuni 2023 kell 18.00 XXX, viiulil Q;
  25. augustil kell 18 XXX, viiulil Q;
  26. augustil 2023 kontserdid sarjast XXX;
  27. septembril 2023 XX viiulil Q, orelil PA;
  28. novembril 2023 kell X: Q, OI, PA. Kostja esitatud Eesti Töötukassa otsused tõendavad, et kostja töövõime ei ole vähenenud. Kostja enda kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kostja saab ja võib töötada, mitte ei peaks otsima võimalust elatise maksmisest kõrvale hoidmiseks. Seda, et kostja ei ole võimeline tööd tegema (sissetulekut teenima), peab tõendama kostja. Kostja
  29. novembri
  30. a vastuses esitatud väide, et ennetähtaegne pension välistab töötamise, ei vasta tõele. Nimetatud pension ei välista töö tegemist, vaid isik ei saa tööle asumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast pensioni. Pensioni hakatakse saama jälle pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist (vanaduspensioni ajal saab töötada, ilma et see 8
(16)2-22-101470 mõjutaks pensioni saamist). Hagejad on seisukohal, et kostja käitub pahauskselt, halvendades ise oma majanduslikku seisu ja võimekust, mistõttu väheneb ka hilisem pension. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole võimeline maakohtu otsusega välja mõistetud elatist tasuma. Töötuks (sh pensionäriks) olemine ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.
  1. Ringkonnakohus lahendas kostja taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks
  2. veebruari
  3. a määrusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hagejate I, II ja III kasuks alates
  5. detsembrist 2023 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni välja elatise iga hageja kohta 100 eurot kuus ületavas osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta hagi nimetatud ajavahemikul iga hageja osas 100 eurot kuus ületavas osas rahuldamata. Muus osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
  6. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja
  7. märtsi
  8. a apellatsioonkaebuse täpsustuse kohaselt vaidlustas kostja maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti hagejate kasuks välja täiendav elatis ajavahemiku 15.–
  9. märts 2022 eest (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2–4) ja alates
  10. aprillist 2022 iga hageja kasuks elatis 116 eurot ületavas summas kuus (otsuse resolutsiooni p-d 5–7). Kostja palus jätta talt hagejate kasuks elatisena välja mõistmata täiendav summa juba tema poolt iga kuu elatisena vabatahtlikult tasutavale 116 eurole lapse kohta. Maakohtu määratud elatise tasumise korda (otsuse resolutsiooni p 8) ja menetluskulude jaotust (otsuse resolutsiooni p 9) kostja ei vaidlustanud. Ringkonnakohtu
  11. septembri
  12. a kohtuistungil täpsustas kostja, et taotleb hagi rahuldamata jätmist, kuna tasub elatist (116 eurot kuus lapse kohta) vabatahtlikult, või alternatiivselt maakohtu välja mõistetud elatise vähendamist (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:14:49). Eelnevat arvestades mõistab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse ulatust selliselt, et kostja vaidlustab maakohtu otsuse tervikuna osas, milles temalt hagejate kasuks elatis välja mõisteti, s.o maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 1–7 osas. Eelneva tõttu ei ole maakohtu otsus jõustunud ka elatise maksmise korra ega ka menetluskulude jaotuse osas.
  13. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses mh järgmised asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ja mille ringkonnakohus võtab seega asja lahendamisel TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi aluseks: - hagejad on kostja alaealised lapsed. Hagejad elavad emaga; hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat ja nooremad hagejad on mitmikud; hagejatele makstav lapsetoetus ja lasterikka pere toetus laekub hagejate emale; 9
(16)2-22-101470 - lapsed ei viibi kostja juures seitse või enam ööpäeva kuus.
  1. Vaidlustatud otsusega mõistis maakohus kostjalt hagejate kasuks elatise välja PKS § 101 järgi arvutatud minimaalses määras, lähtudes otsuse tegemise ajal kehtinud seaduse sõnastusest. Seejuures märgib kolleegium, et maakohtu välja mõistetud elatis on väiksem kehtiva PKS § 101 järgi arvutatud miinimumelatisest. Nimelt näeb PKS § 101 lg 5 teine lause alates
  2. veebruarist 2023 kehtivas redaktsioonis ette, et elatise suuruse määramisel loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada mh poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Maakohus mõistis aga elatise välja valemi järgi, mille kohaselt laste vajaduste rahuldamise katteks loetakse sisuliselt kogu lasterikka pere toetus. Seega on kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatiste summa ¼ lasterikka pere toetuse võrra kehtiva PKS § 101 järgi arvutatud miinimumelatiste summast väiksem.
  3. Kostja taotleb maakohtu välja mõistetud elatise vähendamist (või hagi rahuldamata jätmist põhjusel, et ta tasub vabatahtlikult piisavalt elatist), tuginedes järgmistele asjaoludele ja argumentidele: - - - kostja tööleping lõpetati
  4. veebruaril 2023 ja tal tuvastati seoses
  5. septembril 2022 toimunud õnnetusega püsiv töövõimetus (alates
  6. märtsist 2023); kostja sissetulekuks oli pärast maakohtu otsuse tegemist töötuskindlustushüvitis (alates
  7. veebruarist 2023) ja töövõimetoetus (alates
  8. märtsist 2023) ning alates novembrist 2023 ennetähtaegne vanaduspension; kostja sissetulek on maakohtu välja mõistetud elatise maksmiseks ebapiisav, arvestades mh kasvanud elamiskulusid; hagejate ema leibkond on heal järjel (hagejate ema saab head palka, lapsetoetust ja lasterikka pere toetust; arvatavasti teenib hästi ka hagejate ema elukaaslane; kostja loovutas
  9. a-l hagejate emale ka ühiselt omandatud korteri), samas kui kostja leibkonna olukord on topelt raske põhjusel, et ka kostja elukaaslane on terviseprobleemidega ja töötu; kuna lapsed viibivad kostjaga kooli ajal üle nädala nädalavahetusel ja vaheaegadel rohkemgi, kannab kostja ka vahetult lastega seotud kulusid; elatise suuruse puhul tuleks arvestada mastaabiefekti.
  10. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi
  11. lõikest tulenevalt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on maakohus vaidlustatud otsuses õigesti selgitanud, et elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud miinimumsumma tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses (vt ka Riigikohtu
  12. jaanuari
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17).
  14. Riigikohus on märkinud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka 10
(16)2-22-101470 igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Muu hulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (vt nt Riigikohtu
  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p-d 14 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika;
  3. veebruari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p-d 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
  5. Ringkonnakohus selgitab, et kostjalt välja mõistetud elatise vähendamiseks ei anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et ta on töötu, tal on tuvastatud püsiv töövõimetus ja tema sissetulekutest elatise maksmiseks ei piisa. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt Riigikohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus siviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt Riigikohtu
  8. juuni
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.4;
  10. oktoobri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p-d 14–15). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt Riigikohtu
  12. aprilli
  13. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 20;
  14. oktoobri
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida. Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist (Riigikohtu
  16. oktoobri
  17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Vanema sissetuleku ebapiisavuse korral tuleb arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda (vt Riigikohtu
  18. juuni
  19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.2). Vajadusel on vanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks müüma ka temale kuuluvaid esemeid. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt Riigikohtu
  20. märtsi
  21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Seega tuleb siinsel juhul hinnata, kas kostja varaline seisund, sh sissetulek võimaldab hagejatele vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale oleks tagatud minimaalselt vajalik inimväärne elustandard, arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui mitte, tuleb hinnata, kas kostjal on võimalik hankida enda ja laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud 11
(16)2-22-101470 vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Selleks tuleb mh hinnata kostja võimalusi sissetulekut saada, sh tööle minna.
  1. Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt tuleb kostjal maakohtu otsuse järgi tasuda hagejatele elatist järgmiselt: • ajavahemiku 15.–
  2. märts 2022 eest hagejale I 89,63 eurot, hagejale II 89,63 eurot ja hagejale III 78,66 eurot, s.o kokku 257,92 eurot (vt maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2–4); • ajavahemiku
  3. aprill 2022 kuni
  4. jaanuar 2023 eest hagejale I 175,64 eurot kuus, hagejale II 175,64 eurot kuus ja hagejale III 155,64 eurot kuus, s.o kokku 506,92 eurot kuus (vt maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 5–7); • ajavahemiku
  5. veebruar 2023 kuni
  6. märts 2023 eest hagejale I 107,31 eurot kuus, hagejale II 107,31 eurot kuus ja hagejale III 97,31 eurot kuus, s.o kokku 311,93 eurot kuus (vt maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 5–7 toodud valemid, arvestades, et alates
  7. jaanuarist 2023 muutunud lasterikka pere toetus on 650 eurot ning lapsetoetus esimese ja teise lapse eest on 80 eurot); • ajavahemiku
  8. aprill 2023 kuni
  9. jaanuar 2024 eest hagejale I 152 eurot kuus, hagejale II 152 eurot kuus ja hagejale III 142 eurot kuus, s.o kokku 446 eurot kuus (arvestades, et muutunud baassumma on 249,78 eurot ja 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast on 50,55 eurot); • alates
  10. veebruarist 2024 hagejale I 185,33 eurot, hagejale II 185,33 eurot ja hagejale III 175,33 eurot, s.o kokku 545,99 eurot (arvestades, et alates
  11. jaanuarist 2024 muutunud lasterikka pere toetus on 450 eurot).
  12. Järgmisena tuvastab ringkonnakohus kostja sissetulekute suuruse, täiendades selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. 21.
  13. Maakohtus tõi kostja esile, et tema kuupalk oli keskmiselt 1377,60 eurot (bruto), millest ta saab kätte u 1050 eurot (vt kostja
  14. aprilli
  15. a vastus hagile, p 5;
  16. oktoobri
  17. a seisukoht, p 1). Sellest väitest lähtus asja lahendamisel ka maakohus, kuid asjas esitatud tõendite põhjal kohus kostja sissetulekute suurust ei tuvastanud (vt maakohtu otsuse p 22). Kostja pangakonto väljavõtete (dtl-d 73–82; 126–131) kohaselt oli kostja tegelik sissetulek kõrgem, millele juhtisid maakohtus tähelepanu ka hagejad: jaanuaris 2022 – 1160,50 eurot (palk); veebruaris 2022 – 1534,40 eurot (palk); märtsis 2022 – 1394,72 eurot (palk); aprillis 2022 – 1669,15 eurot (palk 1408,92 eurot + puhkuserahad 219,87 eurot + lisateenistus 39,36 eurot); mais 2022 – 992,69 eurot (palk); juunis 2022 – 1882,59 eurot (palk 1310,48 eurot + puhkuserahad 572,11 eurot); juulis 2022 – 1024,96 eurot (palk); augustis 2022 – 1308,04 eurot (palk 877,26 eurot + puhkuserahad 392,32 eurot + lisateenistus 39,36 eurot); septembris 2022 – 1428,20 eurot (palk 1133,07 eurot + puhkuserahad 255,77 eurot + lisateenistus 39,36 eurot); oktoobris 2022 – 992,69 eurot (palk), keskmiselt seega kümne kuu peale u 1338,79 eurot kuus (neto). 21.
  18. Apellatsioonimenetluses tõi kostja esile, et tema tööleping on alates
  19. veebruarist 2023 lõpetatud ja tema sissetulekud on maakohtu otsuse tegemise ajaga võrreldes muutunud. Kostja väitel sai ta kuni oktoobrini 2023 töövõimetoetust ja töötuskindlustushüvitist (viimane töötuskindlustushüvitis maksti novembris 2023 tagasiulatuvalt, ehkki töötuna arvel olek lõppes
  20. oktoobril 2023) ning alates novembrist 2023 on tema ainus sissetulek ennetähtaegne vanaduspension. Tegemist on uute asjaoludega, mis on tekkinud pärast asja lahendamist 12
(16)2-22-101470 maakohtus ja mida ringkonnakohus saab seega apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 652 lg 2 p 1 kohaselt arvestada. Kostja väiteid töösuhte lõppemise ja töötuskindlustushüvitise saamise kohta kinnitab Eesti Töötukassa
  1. veebruari
  2. a töötuskindlustushüvitise määramise otsus nr 123009015 (dtl-d 159–160), mille kohaselt kostja töösuhe on lõppenud
  3. veebruaril 2023, ta on võetud töötuna arvele
  4. veebruaril 2023 ja talle on määratud töötuskindlustushüvitis ajavahemikuks
  5. veebruar 2023 kuni
  6. november
  7. Kostja väiteid töövõimetoetuse saamise kohta kinnitab Eesti Töötukassa
  8. aprilli
  9. a otsus nr TVH/23/015037 (dtl-d 193–195), mille kohaselt kostjal on tuvastatud puuduv töövõime ajavahemikul
  10. märts 2023 kuni
  11. september 2023 (6 kuud). 21.
  12. Kostja pangakonto väljavõttest
  13. aprilli 2023 kuni
  14. septembri 2023 kohta (dtl-d 219– 229) nähtub, et nimetatud ajavahemikul on kostja sissetulek on olnud järgmine: aprill 2023 – 994,58 eurot; mai 2023 – 1524,72 eurot (558 + 966,72); juuni 2023 – 1561,90 eurot (576,60 + 985,30); juuli 2023 – 1246,08 eurot (558 + 688,08); august 2023 – 1283,26 eurot (576,60 + 706,66); september 2023 – 1283,26 eurot (576,60 + 706,66). 21.
  15. Kostja pangakonto väljavõttest
  16. oktoobri 2023 kuni
  17. detsembri 2023 kohta (dtl 261) nähtub, et nimetatud ajavahemikul on kostja sissetulek olnud järgmine: oktoober 2023 – 1208,88 eurot (töövõimetoetus 520,80 eurot + töötuskindlustushüvitis 688,08 eurot); november 2023 – 1394,66 eurot (töötuskindlustushüvitis 706,66 eurot + pension 688 eurot); detsember 2023 – 688 eurot (pension). 21.
  18. Kostja esitatud sotsiaalkindlustusameti
  19. novembri
  20. a otsuse nr 1 „Pensioni määramine“ (dtl-d 250–251) kohaselt on kostjale määratud kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-dega 32 ja 6121 ennetähtaegne vanaduspension alates
  21. novembrist 2023 eluaegselt ning pensioni suurus on 696,50 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt jõuab sellest summast tegelikult kostja kontole 688 eurot. Asjas esitatud tõendid ei võimalda tuvastada, et kostja saaks alates detsembrist 2023 suuremat sissetulekut kui 688 eurot kuus. Ehkki hagejad on viidanud apellatsioonimenetluses internetist leitavale teabele kostja esinemiste kohta muusikuna erinevatel üritustel juunist novembrini 2023 (vt hagejate
  22. jaanuari
  23. a menetlusdokument, p 9), ei ole hagejad esitanud nende väidete kinnituseks tõendeid ning pelgalt teave kostja esinemiste kohta ei võimaldaks ka järeldada, kas ja millist tulu kostja sellest tegevusest sai.
  24. Järgnevalt hindab kolleegium apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvatel asjaoludel kostja võimet tasuda oma sissetulekute või muu vara arvel hagejatele maakohtu otsusega välja mõistetud elatist ning sellest lähtuvalt elatise PKS § 102 lg 2 alusel vähendamise põhjendatust. Ka selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. 22.
  25. Kolleegium leiab, et
  26. märtsist 2022 (hagi esitamise aeg) kuni
  27. veebruarini 2023, mil kostja töötas, oli kostja sissetulek (vt praeguse otsuse p 21.1) piisav selleks, et maksta hagejatele elatist kokku 506,92 eurot kuus. Seejuures oleks kostja sissetulekust elatise maksmiseks piisanud ka siis, kui käsitada sellena kostja väidetud u 1050 eurot (neto) kuus (ehkki kostja tegelik sissetulek oli suurem). Ka sellise sissetuleku puhul moodustanuks kostja kolmele alaealisele lapsele makstav elatis kokku umbes poole kostja sissetulekust ning kostja enda vajaduste rahuldamiseks jäänuks u 543 eurot kuus. Kolleegiumi hinnangul on see kostja vajaduste rahuldamiseks piisav ja taganuks talle kõnealusel ajavahemikul toimetuleku vähemalt ühetaoliselt hagejatega kooskõlas PKS § 102 lg-ga 2, arvestades ka hagejate ema panust hagejate ülalpidamisse. Siinsel juhul on põhjendatud lähtuda kostja minimaalsete vajaduste suurusest, kuna ka hagejate puhul on lähtutud nende minimaalsetest vajadustest ja mõistetud elatis välja miinimumsummas (kehtiva PKS § 101 järgi arvutatud miinimumist isegi 13
(16)2-22-101470 väiksemana). Statistikaameti andmetel oli arvestuslik elatusmiinimum (s.o väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused)
  1. aastal 233,57 eurot ja
  2. aastal 303,38 eurot. Lisaks on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja ei olnud tõendanud, et sel ajal (enne maakohtu otsuse tegemist) oleks ta olnud püsivalt (osaliselt) töövõimetu või tema tervislik seisund ei oleks võimaldanud tal suuremat sissetulekut teenida (vt maakohtu otsuse p 22). Ka seetõttu ei olnud alust kõnealuse ajavahemiku eest makstavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel vähendada. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostjal juhtus septembris 2022 õnnetus, tal esines parema hüppeliigese murd ja seda opereeriti (vt
  3. septembri
  4. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:07:50 ja 00:10:29). Selle tervisekahjustuse mõjud kostja sissetulekule ilmnesid asjas esitatud tõenditest nähtuvalt aga alles hiljem. 22.
  5. Kostja sissetulekuid arvestades on kolleegium seisukohal, et ka kuni novembrini 2023 olid need piisavad selleks, et maksta hagejatele elatist maakohtu otsusega välja mõistetud määras. Kostja tuvastatud sissetulekud olid aprillist novembrini 2023 keskmiselt 1312,17 eurot kuus ((994,58 + 1524,72 + 1561,90 + 1246,08 + 1283,26 + 1283,26 + 1208,88 + 1394,66) ÷ 8), samas kui hagejatele makstav elatis selle aja eest oli kokku 446 eurot kuus. See tähendab, et kostjal tuli maksta kolme alaealise lapse ülalpidamiseks keskmiselt 34% oma sissetulekust ja talle jäi tema enda vajaduste rahuldamiseks keskmiselt 866,17 eurot kuus. See summa on kostja vajaduste rahuldamiseks igati piisav, mistõttu ei ole alust nimetatud ajavahemiku eest hagejatele makstavat elatist täiendavalt vähendada. Kostja ei ole esitanud apellatsioonimenetluses täpset teavet ega tõendeid oma sissetuleku kohta veebruaris ja märtsis
  6. Asjas esitatu ei anna aga alust arvata, et sel ajal oleks kostja sissetulekud olnud sellised, mis ei oleks võimaldanud hagejatele maakohtu otsusega välja mõistetud elatist maksta. Kuni
  7. veebruarini 2023 sai kostja eelduslikult töötasu ning alates
  8. veebruarist 2023 hakkas kostja saama töötuskindlustushüvitist (dtl-d 159–160) ja alates
  9. märtsist 2023 tekkis tal õigus töövõimetoetusele (dtl-d 193–195). Isegi kui kostja sissetulekud olid veebruaris ja/või märtsis 2023 mõnevõrra madalamad kui eelnevatel või järgnevatel kuudel, oli langus ajutine ja ei mõjuta seega nende kuude eest välja mõistetava elatise suurust. 22.
  10. Alates detsembrist 2023 on kostja sissetulek 688 eurot kuus kolleegiumi hinnangul selgelt ebapiisav selleks, et maksta hagejatele elatist kokku 545,99 eurot kuus. Pärast elatise maksmist kostjale alles jääv 142,01 eurot ei võimaldaks tagada kostjale endale minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit, mh jääb see oluliselt alla
  11. a elatusmiinimumi 338,23 eurot (Statistikaameti andmetel). Maakohus ei tuvastanud kostjal ka sellist vara, mille arvel tal oleks võimalik ülalpidamiskohustust täita lisaks sissetulekule. Kostja enda väitel on tema varaks üksnes
  12. a sõiduauto Volvo V70 (vt kostja
  13. juuli
  14. a seisukoht, lk 4). Ka hagejad ei ole menetluses viidanud kostjal muu vara olemasolule. Kolleegium leiab, et vaatamata sellele, et kostja esitatud Eesti Töötukassa
  15. oktoobri
  16. a otsuse nr TVH/23/038159 (dtl-d 245–246) kohaselt ei tuvastatud kostjal enam töövõime vähenemist, ei saa kostjalt eeldada tuvastatust suurema sissetuleku teenimist. Kostja on 63 a vana, lähenedes seega vanaduspensionieale. Ajavahemikul
  17. märts 2023 kuni
  18. september 2023 oli kostjal tuvastatud puuduv töövõime seoses septembris 2022 saadud jalavigastusega ja Eesti Töötukassa
  19. oktoobri
  20. a otsuse kohaselt on kostjal endiselt kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on vigastuste jääknähud, mh on tal 14
(16)2-22-101470 hüppeliigese valu tõttu kergelt piiratud pikkade vahemaade kõndimine. Enne septembris 2022 juhtunud õnnetust töötas kostja kuus aastat tõstukijuhina (
  1. septembri
  2. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:21:44) ning kostja väitel takistab tema vigastus selle töö tegemist (samas, ajamärk 00:21:58). Seega on kaheldav, et kostja saaks jätkata sama liiki tööga kui varem. Nüüdseks on kostja olnud ka pikalt tööturult eemal, mis raskendab uue töö leidmist veelgi. Kostja vanust ja lähenevat vanaduspensioniiga arvestades ei ole mõistlik temalt eeldada ka ümberõppimist eesmärgiga omandada mõni uus amet. Ehkki kostjal on kõrgem muusikaline haridus ja ta on viiulimängija (vt
  3. septembri
  4. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:21:44 ja 00:22:33), ei võeta kostjat tema enda väitel erialasele tööle. Asja materjalidest ka ei nähtu, et kostja oleks (vähemalt viimastel aastatel) muusikuna töötades püsivat sissetulekut teeninud. Ka hagejad tõid maakohtu menetluses esile, et kostja ei tööta ametlikult muusikuna juba alates septembrist 2011 (vt hagejate
  5. juuni
  6. a seisukoht, lk 1). Arvestades, et ennetähtaegse vanaduspensioni määramisega kaasneb RPKS § 6121 lg 1 ja enne
  7. a
  8. jaanuari kehtinud RPKS § 9 lg 2 järgi vanaduspensioni vähendamine 0,4% võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni, on ennetähtaegsele vanaduspensionile jäämise otsusel isiku jaoks tuntavad negatiivsed tagajärjed. Seega on kolleegiumi hinnangul eluliselt usutav, et kostja tegi otsuse jääda ennetähtaegsele vanaduspensionile kaalutletult, võttes mh arvesse oma väljavaateid tööturul. Võttes arvesse, et RPKS § 6121 lg 1 ja enne
  9. a
  10. jaanuari kehtinud RPKS § 9 lg 1 kohaselt on isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž, õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, ei saa selle õiguse kasutamist kostjale ka ette heita. Kuna RPKS § 43 lg 11 kohaselt ennetähtaegset vanaduspensioni vanaduspensioniealiseks saamiseni töötamise korral ei maksta, ei saa kostjalt eeldada ka pensioni kõrval lisasissetuleku teenimist. Eelnevat arvestades on kostja kehv varaline seis, sh madal sissetulek PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses mõjuv põhjus vähendada kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatist alates
  11. detsembrist 2023 alla PKS § 101 järgi arvutatud minimaalse elatise summa. Poolte esile toodust nähtub, et alates detsembrist 2023 on kostja maksnud hagejatele elatist kokku 300 eurot kuus, tasudes sellise summa nii detsembris 2023 (vt kostja
  12. detsembri
  13. a seisukoht, p 5), jaanuaris 2024 kui ka veebruaris 2024 (vt kostja
  14. veebruari
  15. a seisukoht, p 1). Sellest nähtub, et kostjal on võimalik maksta hagejatele elatist kokku summas 300 eurot. Sellises suuruses elatis jätab kostja enda vajaduste rahuldamiseks 388 eurot (688-300), mis on kolleegiumi hinnangul piisav, et tagada kostja minimaalsete vajaduste rahuldamine, ja mis tagab ka kostja käsutada olevate vahendite kasutamise enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt vastavalt PKS § 102 lg-s 2 nõutule. Kolleegiumi hinnangul ei kahjusta hagejatele sellises suuruses elatise maksmine ebaproportsionaalselt ka elatise maksmise eesmärki.
  16. PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa ka
  17. detsembrile 2023 eelneva perioodi eest ei anna alust ka kostja apellatsioonkaebuse muud väited. 23.
  18. Kostjalt välja mõistetava elatise suuruse vähendamist ei õigusta tema väited hagejate ema leibkonna parema majandusliku olukorra kohta. Ehkki üldiselt tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega, ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud summast ning vaid mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla alammäära. Seejuures tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu
  19. jaanuari
  20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Seega ei anna ühe vanema mõnevõrra parem majanduslik seis alust mõista teiselt vanemalt 15
(16)2-22-101470 elatist välja väiksemana PKS § 101 alusel arvutatud summast. Ehkki kostja tõi apellatsioonkaebuses välja, et loovutas hagejate emale
  1. a-l korteri, ei ole kostja menetluses väitnud ega tõendanud, et vanematel oleks olnud kokkulepe, et korter loovutatakse hagejate ülalpidamiskohustuse täitmiseks (PKS § 100 lg 3). 23.
  2. Maakohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust selles, et lapsed ei viibi kostja juures seitse või enam ööpäeva kuus (vt maakohtu otsuse p 27). Kostja ei ole seda asjaolu apellatsioonkaebuses vaidlustanud ega esitanud ka tõendeid, millest nähtuvalt lapsed viibiksid tema juures rohkem aega. Seega leidis maakohus põhjendatult, et hagejatele makstavat elatist ei anna alust vähendada kostja väide, et ta kannab osa laste kulusid vahetult lastega koos veedetud ajal (vt samas). PKS § 106 lg 1 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kui kostja veedab hagejatega iga teise nädalavahetuse (nagu poolte väidetest nähtub), teeb see keskmiselt neli ööpäeva kuus. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta kannaks vahetult selliseid lastega seotud kulusid ja sellises mahus, mis annaks alust lugeda kostja ülalpidamiskohustuse osaliselt täidetuks või käsitada kulude kandmist mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi. 23.
  3. Maakohus märkis põhjendatult, et kuna hageja I ning hagejate II ja III vanusevahe on suurem kui kolm aastat ning hagejad II ja III on mitmikud, ei anna PKS § 101 lg 7 alust vähendada hagejatele makstava elatise summat ka mastaabisäästu tõttu (vt maakohtu otsuse p 28).
  4. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis alates
  5. detsembrist 2023 kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 100 eurot ületavas osas kuus. Selles osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt alates
  6. detsembrist 2023 välja iga hageja kasuks elatis 100 eurot kuus. Muus osas ei ole alust maakohtu otsuse resolutsiooni muuta. Ajavahemiku
  7. märts 2022 kuni
  8. november 2023 osas ei anna kostja väited ja tuvastatud asjaolud alust mõista kostjalt hagejate kasuks elatist välja maakohtu otsusega võrreldes väiksemas summas, arvestades mh, et maakohus on niigi mõistnud hagejatele elatise välja kehtiva PKS § 101 järgi arvutatud summast mõnevõrra väiksemana. Menetluskulude jaotus
  9. Kuna ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsust hagi sisulise lahendamise osas, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi uuesti otsustada ka menetluskulude jaotus. Samuti tuleb TsMS § 173 lg 1 järgi jaotada ringkonnakohtu menetluse kulud.
  10. Kolleegium leiab, et TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda.
  11. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
  12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.