) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 23. Ringkonnakohus kontrollib
lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja viivisenõude. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 74 500 eurot. Selles osas on maakohtu otsus
24. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, siis ei pea kolleegium
Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et maakohus on ebaõigesti jätnud märkimata, et kostjad palusid jätta rahuldamata mh hageja viivise nõude, millega on kohus rikkunud
lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuid selline rikkumine ei ole viinud ebaõige lahendini. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada ja täiendab otsust alljärgnevalt. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 25. Kostjate etteheited, et maakohus on ebaõigesti jätnud kostja vastuväited viivisenõudele hindamata, ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kostjad on palunud jätta hagi rahuldamata, saab eeldada, et kostjad paluvad jätta ka viivisenõude rahuldamata, kuid sellest ei saa maakohus iseenesest järeldada kostjate konkreetseid vastuväiteid hageja viivisenõudele. Kolleegium selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest (
Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad
Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, kes sellele tugineb (
Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli kostjatele teada, mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua. 26. Maakohus kohustas 04.01.2023 kohtumäärusega kostjaid avaldama selge seisukoht, millised hagi alusena nimetatud asjaolud võtavad kostjad omaks ja millistele vaidlevad vastu. Maakohus määras kostjatele tähtaja 13.01.2023, milliseks kuupäevaks pidid kostjad esitama kõik oma väited ja taotlused. Kostjad, esitades oma vastuväited hagile kohtu määratud tähtajaks 13.01.2021, ei esitanud ühtegi vastuväidet hageja viivise nõudele. Kostjad palusid alles 03.02.2023 menetlusdokumendis jätta viivisenõue rahuldamata või vähendada seda nulli 5 2-21-16423 euroni. Kostjad põhjendasid oma taotlust sellega, et nad on alaealised, kes ei ole hageja nõude aluseks oleva õigussuhte pooled ja nad ei ole oma kohustusi rikkunud, mistõttu neilt viivise nõudmine on alusetu. Kostjad märkisid, et isegi kui kohus asub seisukohale, et kostjad vastutavad pärandaja lepinguliste kohustuste rikkumise eest, on viivise nõudmine hageja õigustatud huvi ja kostjate majanduslikku seisundit arvestades ebaõiglane. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Maakohtu 17.02.2023 kohtuistungil avaldas hageja, et kostjate taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Maakohus selgitas 17.02.2023 kohtuistungil, et jätab kostja taotlusega viivise vähendamiseks arvestamata, sest see on esitatud hilinemisega. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjatel poleks olnud selge, et nemad peavad esile tooma ja tõendama kõiki oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid ning tegema seda kohtu määratud tähtajaks. Asjaolu, et kui kostjad jätavad kohtu selgitustest hoolimata oma vastuväidete aluseks olevad asjaolud õigel ajal esile toomata ja tõendamata, on nende risk, et hagi lahendatakse kostjate kahjuks. Seetõttu on maakohus õigesti märkinud, et kostjate vastuväited viivise vähendamise asjaolude esile toomisel olid esitatud hilinenult, ning maakohus ei oleks saanud neid arvesse võtta (
Ringkonnakohus märgib, et kostjate 03.02.2023 menetlusdokumendis esiletoodud asjaoludel ei oleks maakohus ka saanud jätta hageja viivisenõuet rahuldamata või vähendada seda nullini. Kostjate väited, et kui nemad ei ole hageja nõude aluseks oleva õigussuhte poolteks, siis ei ole neilt viivise nõudmiseks alust, on põhjendamatu, sest hageja nõudiski kostjatelt kui pärijatelt pärandaja täitmata kohustustuste täitmist. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd pärand läheb pärijale üle üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt pärandi avanemisel ehk pärandaja surmaga (PärS § 1 lg 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 130 lg 1), siis lähevad kõik pärandaja õigused ja kohustused, mis ei olnud pärandajaga lahutamatult seotud, pärijale üle alates pärandaja surmast. Asjaolu, et hageja õigustatud huvi ning kostjate majanduslikku seisundit arvestades oleks tulnud viivise nõuet vähendada nulli euroni on samuti põhjendamatu, kuna kostjad ei vastuta pärandaja kohustuste täitmise eest oma varaga vaid pärijate vastutus on piiratud pärandvara väärtusega (PärS § 143 lg 1). Olukorras, kus alaealised pärijad jätavad täitmata oma kohustused, ei ole samuti iseenesest asjaoluks, et arvestades tasumisele kuuluvat viivist oleks neilt nõutav viivis ebamõistlikult suur, et seda vähendada. 27. Hageja viivisenõude arvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivisenõue seoses hageja ja Z vahel 07.11.2018 sõlmitud ühisvara jagamise lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise tõttu alates 11.11.2018 kuni 20.01.2023 kokku 17 185,02 eurot. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et Z ei täitnud 07.11.2018 sõlmitud ühisvaralepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et kostjad kui Z pärijad vastutavad Z täitmata ja sissenõutavaks muutunud kohustuste 74 500 euro eest. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna 6 2-21-16423 kostjad ei esitanud maakohtus vastuväiteid selle kohta, millal hageja nõuded muutusid sissenõutavaks ega hageja viivise arvestusele, siis on maakohus õigesti leidnud, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise tõttu viivise tasumist hageja viivise arvestuse alusel. 28. Kõik ülejäänud kostjate vastuväited viivise kohta on kostjad esitanud esimest korda alles apellatsioonkaebuses. Kostjad esitasid apellatsioonimenetluses järgmised uued vastuväited: viivisenõude põhjendatust tuleb hinnata erinevalt ajavahemikel 11.11.2018 kuni 27.11.2020, kui Z oli elus, ja 28.11.2020 kuni 20.01.2023 ning edasiulatuavalt, kui Z oli surnud; kostjatelt viivise nõudmine alates 28.11.2018, s.o peale Z surma ei ole põhjendatud; hageja ei saa nõuda kostjatelt kohustuse täitmist kuna see on võimatu; kostjatel oli õigus keelduda pärandaja kohustuste täitmisest ajavahemikul 28.11.2018 kuni 15.03.2021; kostjatel on võimatu täita pärija kohustusi enne, kui nad on saanud neile kuuluva pärandosa käsutusõiguse; kostjad on alaealised ning nende varalisi õigusi teostab ja kohustusi täidab nende nimel pärandvara arvel eestkostja ning kostjad saavad hageja nõude täita vaid kohtu nõusolekul, mida neil ei ole.
lg 4 kohaselt peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna käesolev tsiviilvaidlus ei ole eraldatud teisest tsiviilasjas nr 2-21-9792, siis ei ole õige kostjate seisukoht, et maakohus on ekslikult või ebaõigesti jätnud kostjate vastuväited viivisele teisest tsiviilasjast tähelepanuta. Asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjad poleks aru saanud, et nad peavad kõik vastuväited, sh viivisele, esitama käesolevas menetluses sama käesoleva menetluse raames ja maakohtu määratud tähtajaks. Asjaolu, et kostjad oma vastuväiteid hagile ei esitanud, ei saa aga olla mõjuvaks põhjuseks, et alustada hagejaga vaidlust alles apellatsioonimenetluses. Kuna kostjad ei ole toonud apellatsioonkaebuse vastuses esile mõjuvat põhjust, miks nad ei saanud juba maakohtus tugineda asjaoludele, miks viivise väljamõistmine hageja viivise arvestuse kohaselt pole põhjendatud, siis ringkonnakohus kostjate uute väidetega ei arvesta ja need tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. Menetluskulude jaotus 29.
lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud
Kolmanda isiku menetluskulud jäävad
30. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda
lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. 31. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
(allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.