) § 57 lg 1 alusel 08.06.2023 ettekirjutuse nr 31/493-2, millega kohustas peatama 30 kalendripäevaks tehingu, millega kantakse täitemenetluses nr 066/2023/2038 võlgnik X kontodelt kohtutäituri ametikontole nr EE041010010217933018 laekunud 74 376,44 eurot sissenõudja Swedbank AS-i kontole. RABi 08.06.2023 ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on kajastatud RAB-i 08.06.2023 dokumendis nr 3-1/493-1. 2. RAB tegi
lg 3 alusel 07.07.2023 ettekirjutuse nr 3-1/552-2, millega pikendas 08.06.2023 ettekirjutusega seatud käsutuspiirangut veel kuni 60 kalendripäeva. Ettekirjutuse aluseks olevad faktilised asjaolud on kajastatud RAB-i 07.07.2023 dokumendis nr 3-1/552-1. 3. RAB esitas Tallinna Halduskohtule 01.09.2023 taotluse anda
Kreki ametikontole nr EE041010010217933018 laekunud vara käsutamise piiramiseks alates 06.09.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. X esitas RAB-le 16.06.2023 ja 06.07.2023 selgitusi ning tõendeid, kuid kohtutäituri ametikontole kantud raha tegelik omanik ja raha legaalne päritolu on endiselt tõendamata. Täpsemad põhjendused sisalduvad RAB-i 08.06.2023 dokumendis nr 3-1/493-1 ja 07.07.2023 dokumendis nr 3-1/552-1 ning RAB-i 01.09.2023 taotluse p-des 3.1–3.28. Vara käsutuspiirangu lõppemisel on võimalik kanda ebaseadusliku päritoluga vara võlgnik X kohustuste täitmiseks. Sellega liigub eelduslikult ebaseadusliku päritoluga raha Eesti rahandussüsteemi, mis on vastuolus
-s sätestatud rahapesu tõkestamise eesmärgiga. HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-de 3, 12 ja 19 ning
lg 1 ja § 55 lg 3 p-de 1–3 alusel tuleb piirata varaga seotud isiku ja tema esindajate ning teiste kolmandate isikute juurdepääsu RAB-i taotlusele ja selle lisadele järgmiselt: a)
lg 3 p-de 1 ja 2 alusel RAB-i 01.09.2023 taotluse p-dele 3.8–3.10, 3.17 ja 4.7.4–4.7.9 ning RAB-i 07.07.2023 dokumendi nr 3-1/552-1 p-dele 8–11; b)
ja 4.8.5–4.8.10 ning RAB-i 08.06.2023 dokumendi nr 3-1/493-1 p-dele 1–9 ja RAB-i 07.07.2023 dokumendi nr 3-1/552-1 p-dele 1–6 ja p-le 12; c)
TS § 35 lg 1 p 12 alusel RAB-i 08.06.2023 dokumendis nr 3-1/4931 ja 07.07.2023 dokumendis nr 3-1/552-1 märgitud RAB-i ametniku nimele ja ametikohale ning RAB-i 01.09.2023 taotluse koostanud RAB-i volitatud esindaja nimele ja kontaktandmetele; 2
ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes loa andmist otsustatakse, ei küsi kohus taotluste (sh juurdepääsupiirangute) lahendamiseks puudutatud isiku seisukohta. RAB-i taotlus vastab
-s sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Esineb kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesuga (
RAB selgitas 01.09.2023 taotluses selle kahtluse aluseks olevaid asjaolusid. RAB-i 08.06.2023 ettekirjutuse järgi on käsutuspiirangu seadmine vajalik rahapesu kahtlusega seotud teabe kontrollimiseks. RAB-i 07.07.2023 ettekirjutuses on selgitatud, et puudutatud isik ei ole jätkuvalt tõendanud vara legaalset päritolu. Seega kestab haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks. Täidetud on
Seni ei ole ümber lükatud kahtlust, et puudutatud isiku kontodelt kohtutäituri ametikontole kantud vara päritolu on ebaselge. Seega ei saa RAB-i kahtlust võimalikust rahapesust pidada alusetuks ning soovi raha päritolu täiendavalt välja selgitada põhjendamatuks. RAB palub piirata puutatud isiku juurdepääsu 01.09.2023 taotlusele ja selle lisadele ulatuses, mis on 04.09.2023 menetlusdokumendi lisades kinni kaetud. RAB on taotluses piisavalt põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ja millistel põhjustel on vaja piirata puudutatud isiku juurdepääsu kõnealusele teabele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 04.09.2023 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, jätta uue määrusega RAB-i 01.09.2023 taotlus rahuldamata ja teha määruskaebuse esitajale ja tema esindajale kättesaadavaks kohtumenetluses esitatud dokumendid. Puudutatud isikut ei kaasatud taotluse lahendamisse. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et puudutatud isiku seisukoha küsimine ei olnud vajalik, sest seda ei näe ette HKMS ja
. Puudutatud isiku huvides on see, et sissenõudja saaks täitemenetluses puudutatud isiku tehtud 3
lg-s 6 ja haldusmenetluse seaduse §-s 3 sätestatut arvestades ei ole proportsionaalne koormata käsutuspiiranguga kogu kohtutäituri kontol olevat vara. 6. RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus ei pidanud küsima puudutatud isikult taotluse kohta selgitusi, sest HKMS ega
ei näe seda ette. Halduskohus lahendab
Taotlus tuleb kohtul lahendada kiiresti olemasoleva teabe põhjal. Puudutatud isikul on võimalus esitada vara legaalset päritolu kinnitavad tõendid määruskaebemenetluses. Puudutatud isiku ärakuulamine halduskohtus võib tuua kaasa menetluse venimise, mis läheb vastuollu loamenetluse kiireloomulisusega. Kuigi kohtupraktikas on leitud, et
lg 7 alusel esitatud taotluse menetlusse kaasatakse vara valdaja, on selles olukorras juba kohaldatud meetmeid vara säilimiseks ehk varale on seatud käsutuspiirang. Seega pole tegemist olukorraga, kus oleks ohus vara säilimine, samuti on RAB-l pikem ajavahemik, et planeerida kohtumenetlust. Puudutatud isik pole esitanud tõendeid vara legaalse päritolu kohta. Kohtupraktika kohaselt ei ole vara legaalset päritolu kinnitavad tõendid ennast süüstavad tõendid. RAB-l puudub võimalus korraldada ja juhtida täitemenetluse kulgu, praegune loamenetlus kaalub üles võimalikud tagajärjed täitemenetlusele. Juurdepääsupiirangud on õiguslikult ja sisuliselt põhjendatud halduskohtule esitatud taotluse asjaoludega. RAB palub kohtul AvTS § 35 lg 1 p 12 ja
lg 4 alusel piirata määruskaebuse esitaja ja tema esindaja juurdepääsu vastuse koostanud RAB-i volitatud esindaja nimele ja kontaktandmetele, sest RAB-i teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Samuti palub RAB asendada määruse avaldamisel isikute nimed tähemärkidega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 7. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu 04.09.2023 määruse resolutsiooni pde 1 ja 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega halduskohus andis loa vara käsutamise piiramiseks ning piiras puudutatud isiku ja tema esindaja 4
lg 7 näeb ette, et kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-le või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Riigikohus selgitas 15.10.2020 määruses nr 3-20-664 (p 13), et
lg 7 alusel toimuvasse kohtumenetlusse tuleb menetlusosalisena kaasata ka vara valdaja, kuigi kõnealune säte ei näe otsesõnu ette, et vara valdaja oleks menetlusosaline. See tuleneb põhiseaduse (PS) § 24 lg-st 2, mis sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.
lg 7 kohaldub olukorras, kus vara käsutamine on juba enne piiratud ja vara säilimine tagatud, mistõttu puudub vajadus viia menetlust läbi vara valdaja teadmata. Riigikohus märkis, et vara valdaja peab menetlusosalisena kaasama juba halduskohus. Vara riigi omandisse kandmise luba taotledes tuleb RAB-l arvestada kohtumenetluseks, sh menetlusosalise ärakuulamiseks vajaliku ajaga (p 19). 10. Praegusel juhul esitas RAB taotluse
lg 6 alusel, mis näeb ette, et kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Ringkonnakohus leiab, et
lg 6 alusel halduskohtule esitatav taotlus ei ole olemuselt nii erinev, et vara valdajat tuleks kohelda kohtumenetlusse kaasamisel ja tema ärakuulamisel teisiti kui
Ka praegusel juhul on varale juba seatud
Enne
lg 3 alusel ettekirjutuse tegemist peab RAB andma vara valdajale võimaluse tõendada vara legaalset päritolu või selle mitteseotust terrorismi rahastamisega. Seega on vara valdaja menetlusest teadlik. Kuna enne halduskohtule
lg 6 alusel taotluse esitamist on RAB-i ettekirjutusega seatud vara käsutamisele piirang kuni 60 päevaks, oli RAB-l võimalik halduskohtule taotluse esitamisel arvestada kohtumenetluseks, sh menetlusosalise ärakuulamiseks vajaliku ajaga.
lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui
lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ja vara ei ole (enam) arestitud ka kriminaalmenetluse huvides, peavad
lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud
lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (
lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (
lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (
lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (
Lisaks tuleneb
lg-st 6 nõue, et RAB-l endal või kriminaalasja menetlejal pole samuti õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat. 15. RAB tegi kohtutäitur A. Krekile
lg 1 alusel 08.06.2023 ettekirjutuse, millega kohustas peatama 30 kalendripäevaks tehingu, millega kantakse täitemenetluses nr 066/2023/2038 võlgnik X kontodelt kohtutäituri ametikontole laekunud 74 376,44 eurot sissenõudja Swedbank AS-i kontole. RAB-i 08.06.2023 ettekirjutusest selgub, et käsutuspiirangu seadmine oli vajalik seoses täitemenetluses nr 066/2023/2038 kasutatud vara legaalse päritolu tõendamisega. RAB pikendas
RAB-i 07.07.2023 ettekirjutusest ja 01.09.2023 taotlusest selgub, et puudutatud isik ei ole jätkuvalt tõendanud vara legaalset päritolu. Kuna puudutatud isik ei ole tõendanud vara legaalset päritolu, kestab haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks. 16. RAB-i üheks ülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (
See, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud (vrd Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 13). 17.
lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud.
lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu mh
lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning
lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud. RAB on 01.09.2023 taotluses nr 1.2-1/77-1 põhjendanud kahtlust, et kohtutäitur A. Kreki ametikontole X täiteasjas nr 066/2023/2038 laekunud vara võib olla omandatud kuritegelikul teel, ja toonud välja puudutatud isikuga seotud olulised asjaolud. Taotluse põhjendused ei puuduta üksnes Hispaania pangakontolt laekunud vahendeid. Taotluses välja toodud asjaolude põhjal on jätkuvalt olemas põhjendatud kahtlus vaidlusaluse vara seotuses rahapesuga ja esineb vajadus tagada selle säilimine, et vara saaks hiljem tegelikule omanikule tagastada. RAB on põhistanud, et puudutatud isik ei ole seni esitanud veenvaid dokumente või selgitusi, mille alusel oleks võimalik tuvastada vara legaalset päritolu või tõendada omandiõiguse tekkimist. Taotluses ja ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavates dokumentides on kirjeldatud toiminguid, mida RAB on teinud vara legaalse päritolu ja tegeliku omaniku tuvastamiseks. See ei ole vaatamata 6
lg-s 6 sätestatud tingimused ja määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab tema õigusi ebaproportsionaalselt. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 jääb seega muutmata. IV
lg-te 1 ja 3 alusel tehtud ettekirjutusi ning
lg 6 alusel esitatud loataotlusi (nt 04.10.2023 määrus nr 3-23-715, 15.08.2023 määrus nr 3-23-352, 14.07.2023 määrus nr 3-23-447, 14.07.2023 määrus nr 3-23-476, 13.07.2023 määrus nr 3-23-430; 04.07.2023 määrus nr 3-23122; vt
lg 3 p 2 kohta ka 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p 13 ja 09.11.2022 määrus nr 3-22-1061, p 13; ning
lg 3 p 3 kohta 09.11.2022 määrus nr 3-22-1061, p 13, 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882, p 15 ja 07.09.2020 määrus nr 3-20-972, p 14). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhimõtteid siinses asjas korrata. 21. HKMS § 79 lg 1 p 1, § 88 lg 2 ja
lg 4 alusel piiras halduskohus põhjendatult puudutatud isiku ja tema esindaja juurdepääsu haldusakte koostanud RAB-i töötajate nimedele, ametikohtadele ja kontaktandmetele, samuti kohtumenetluses RAB-i esindanud ametniku kontaktandmetele. See on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, mille varjamine ei takista puutatud isikul mingil viisil oma õiguste kaitsmist. Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu määruse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). 22. Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks varjata puudutatud isiku ja tema esindaja eest RAB-i siinses kohtumenetluses esindanud volitatud esindaja ees- ja perekonnanime. Kohtumenetlus on eelduslikult avalik ja menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga, kui ei esine kaalukaid põhjusi toimikule juurdepääsu piiramiseks (vt määruse p-s 20 toodud kohtulahendid). RAB on valitsusasutus, kes täidab mh
lg 6 alusel halduskohtule taotlust esitades ja sellega seoses menetlusosalisena kohtumenetluses osaledes avalikku ülesannet. Kohtumenetluses ei saa RAB-i kui menetlusosalise volitatud esindaja jääda anonüümseks. Kui erandlikult on olemas põhjendatud vajadus varjata teiste menetlusosaliste eest konkreetse RAB-i ametniku nime, saab kohtule esitatava taotluse ja muud menetlusdokumendid allkirjastada RAB-i juht (kelle nimi on avalikustatud mh RAB-i veebilehel). Samamoodi ei saa, olenemata
lg-s 4 sätestatust, jääda anonüümseks näiteks ametnik, kes osaleb RAB-i esindajana kohtuistungil. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole RAB kõigis haldusasjades pidanud oma volitatud esindajate nimede varjamist ka vajalikuks (nt haldusasjad nr 3-22-1492, nr 3-23-2632, nr 3-23-2435). Ringkonnakohtule ei nähtu praegusel juhul RAB-i menetlusdokumentidest, miks on volitatud esindaja ees- ja perekonnanime varjamine praeguse vaidluse puhul oluline. 23. Muus osas puudutavad halduskohtu seatud juurdepääsupiirangud RAB-i 08.06.2023 ja 07.07.2023 ettekirjutuste aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (RAB-i 08.06.2023 dokument nr 3-1/493-1 ja 07.07.2023 dokument nr 3-1/552-1) ning 01.09.2023 taotluses nende kohta antud 7
lg 3 p 1 alusel, s.o põhjusel, et teabe avaldamine takistaks rahapesu tõkestamist. RAB on halduskohtule esitanud piisavalt põhjalikud selgitused, kuidas nimetatud õiguslik alus seostub konkreetse juhtumi asjaoludega (01.09.2023 taotluse p-d 4.7 ja 4.8, taotluse lk 11–17). Kuigi halduskohus ei ole neid põhjendusi oma määruses kajastanud, on selge, et halduskohus nõustus juurdepääsupiirangute seadmisel RAB-i esitatud põhjendustega. Seega on halduskohtu määrus selles osas kontrollitav. RAB-i koostatud dokumentides sisalduva teabe põhjal saab puudutatud isik teha järeldusi, millist infot ja millisest allikast on olnud võimalik RAB-il koguda ja missuguse teabe alusel on rahapesukahtlus loetud piisavaks. Sellise teabe tutvustamine võib aidata puudutatud isikul moonutada või varjata oma andmeid või tegevuse ümber korraldada viisil, mis võib omakorda takistada rahapesu tõkestamist ning ohustada seeläbi avalikku korda. Juurdepääsupiirangute tõttu ei ole puudutatud isikul võimalik esitada konkreetseid vastuväiteid RAB-i tuvastatud asjaoludele, kuid tal ei ole takistusi esitada oma tõendeid, mis kinnitaksid, et kohtutäituri ametikontol oleva vara käsutamise piiramine ei saanud olla põhjendatud. Selle tõendamiseks, et käsutuspiirangu alusel kontol olev vara on legaalset päritolu ja kes on selle tegelik kasusaaja, ei vaja puudutatud isik vältimatult kogu teavet selle kohta, milliste andmete või asjaolude pinnalt on RAB-l tekkinud kahtlus vara seaduslikus päritolus. Seejuures nähtub asja materjalidest, et RAB on esitanud puudutatud isikule mitmeid täpsustavaid küsimusi, s.o andnud võimaluse tõendite esitamiseks. Kokkuvõttes on praegu huvi saladuse hoidmise vastu kaalukam puudutatud isiku õigusest toimikuga tutvuda.
RAB on esitanud ringkonnakohtule 24.10.2023 vastuse versiooni, milles on vastav osa kinni kaetud ja mida võib puudutatud isikule ja tema esindajale avaldada. See taotlus tuleb kontaktandmete osas rahuldada, kuid esindaja ees- ja perekonnanime osas jätta rahuldamata määruse p-des 21–22 toodud õiguslikul alusel ja seal toodud põhjendustel. 28. RAB taotles 24.10.2023 vastuses, et ringkonnakohus asendaks määruse avaldamisel isikute nimed tähemärkidega. Kuna halduskohus tunnistas praeguse haldusasja menetluse kinniseks, on RAB-i taotlus osaliselt põhjendatud. Määruse avaldamisel tuleb asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 5). Kohtutäituri nime varjamiseks puudub vajadus, sest kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit (kohtutäituri seaduse § 2 lg 1) ning kohtutäitur A. Kreki mainitakse määruses üksnes seoses tema ametitegevusega. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.