← Eesti

3-24-209/14

Obsah (7)§ 120§ 48§ 19§ 2§ 121§ 44§ 249

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-209, 3-24-229, 3-24-253 Haldusasi Xi kaebus Saku valla vastu Menetlusosalis

) § 120 lg 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme ja teeb muud vajalikud toimingud. Kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (

§ 120lg 1 p 3).

  1. Kaebaja on esitanud kohtule kolm erinevat kaebust, mis on registreeritud eraldiseisvate haldusasjadena. Haldusasjas nr 3-24-209 taotleb kaebaja vastustaja keelamist finantseerida kaasava eelarve võitjaks osutunud ettepanekut Üksnurme küla puhke- ja liikumisala kaebaja töötasult valla eelarvesse laekuvatest vahenditest ja tühistada valla toiming. Haldusasjas nr 3-24229 taotleb kaebaja kaasava eelarve ideekonkurssi tulemuse tühistamist, kuna puudub haldusakt ja kaebaja hinnangul ei kvalifitseerinud võitja kaasava eelarve ideekonkursile. Samuti märgib kaebaja, et vastustaja ei ole tema päringule vastanud. Haldusasjas nr 3-24-253 taotleb kaebaja kaasava eelarve hääletuselt ettepaneku Üksnurme küla puhke- ja liikumisala eemaldamist, hääletuse tulemuste ja eraldatava summa loetelu väljastamist hiljemalt 04.02.2024, riigihanke ettevalmistamise keelamist ja esialgse õiguskaitse korras riigihanke menetluse jätkamise peatamist. Nimetatud haldusasjades esitatud kaebuste kohaselt ei ole kaebaja rahul kaasava eelarve ettepanekul esitatud ideega toetada Üksnurme küla puhke- ja liikumisala rajamist, ettepaneku kvalifitseerimist ettepaneku tingimustele vastavaks, ettepaneku hääletusele panemisega ning Üksnurme küla puhke- ja liikumisala ettepaneku paremusjärjestuses esikohale jõudmisega.
  2. Kohtule esitatud ja avalikest allikatest pärinevatest asjaoludest nähtuvalt on Saku vald kuulutanud 04.10.2023 välja kaasava eelarve menetluse ja teavitanud ettepanekute tegemise võimalusest hiljemalt 31.10.
  3. Seejärel on vald 05.12.2023 korraldusega nr 821 kinnitanud kaasava eelarve kriteeriumitele vastavad ettepanekud ja pannud ettepanekud hääletusele perioodil 27.12.2023-10.01.
  4. Saku Vallavalitsuse 16.01.2024 korraldusega nr 33 kinnitati konkursi paremusjärjestus. Kaebaja esitas 23.01.2024 Saku vallale vaide.
  5. Eeltoodust tulenevalt vaidlustab kaebaja Saku valla kaasava eelarve menetlust, selle tulemust ja võimalikke edasisi toiminguid või menetlusi.

§ 48

lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

§ 19lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses.

Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kõik kolm kaebust Saku valla vastu sarnastel asjaoludel ning haldusasjade vaidluse esemed on omavahel olulisel määral seotud. Kohtu hinnangul on menetlusökonoomiast tulenevalt mõistlik kaebused liita ühte menetlusse, sest kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist, koormates seeläbi ka kaebajat vähem. 12.

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tõlgendab kohtule esitatud kaebuste nõudeid selliselt, et haldusasjas nr 3-24-209 on kaebaja esitanud tühistamisnõude Saku Vallavalitsuse 16.01.2024 korralduse nr 33 osaliseks tühistamiseks korralduse p 1.

  1. osas ning keelamiskaebuse Saku valla keelamiseks finantseerida kaebaja töötasult valla eelarvesse laekuvatest vahenditest korralduse p 1.
  2. Haldusasjas nr 3-24-229 on kaebaja esitanud Saku Vallavalitsuse 16.01.2024 korralduse nr 33 osaliseks tühistamiseks ja Saku valla kohustamiseks vastata kaebaja 23.01.2024 esitatud pöördumisele. Haldusasjas nr 3-24-253 on kaebaja esitanud tühistamisnõude Saku Vallavalitsuse 05.12.2023 korralduse nr 821 osaliseks tühistamiseks korralduse p 1.18 osas ning kohustamiskaebuse Saku valla kohustamiseks väljastada hääletuste tulemuste ja eraldatavate summade loetelu. Samuti on kaebaja esitanud keelamiskaebuse kaasava eelarve tulemuste alusel 3

(7)riigihanke menetluse ettevalmistamise keelamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse hankemenetluse peatamiseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et liidetud haldusasjas nr 3-24-209 on kaebus esitatud järgmistes nõuetes: - Saku Vallavalitsuse 05.12.2023 korralduse nr 821 osaliseks tühistamiseks korralduse p 1.18 osas; - Saku Vallavalitsuse16.01.2024 korralduse nr 33 osaliseks tühistamiseks korralduse p 1.1. osas; - Saku valla kohustamiseks vastama 23.01.2024 esitatud pöördumisele; - Saku valla keelamiseks viia kaasava eelarve tulemuste alusel läbi riigihanke menetlust; - Esialgse õiguskaitse taotluse riigihanke menetluse peatamiseks. Kaebuse tagastamine 13.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

  1. Kaebuse kohaselt on kaebaja Saku vallale kuuluva Talve tee L1 kinnistu naaberkinnistu omanik ja Saku valla elanik. Kaebaja leiab, et Saku valla kaasava eelarve menetluse tulemused rikuvad tema naabrusõigusi ning kaebajal on kaasava eelarve menetlemisel otsene puutumus maksumaksjana.
  2. Saku Vallavolikogu on 21.11.2019 kehtestanud määruse nr 18 „Kaasava eelarve menetlemise kord“ (määrus nr 18) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 37 alusel koostoimes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) § 21 lg 1 p 2 § 1 lg-ga
  3. Määruse nr 18 § 1 lg 1 kohaselt on Saku valla kaasava eelarve eesmärk elanike kaasamine valla eelarve koostamisse ning kaasava eelarve suuruseks on 40 000 eurot (lg 2). Määruse nr 18 § 2 sätestab, et kaasavas eelarves ettenähtud summat võib kasutada Saku vallas avalikes huvides investeeringu tegemiseks, avalikku ruumi olulise objekti rajamiseks või muul viisil avalikku hüve pakkuvate ühekordsete kulude katmiseks. Selgitusi kaasava eelarve menetlemise või ettepanekute tegemise kohta antakse Saku valla veebilehel, muudes sotsiaalmeedia kanalites ja valla lehes Saku Sõnumid (määruse nr 18 § 3). Esitatud ettepanekud, mis vastavad määruses nr 18 sätestatud kriteeriumitele kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega hiljemalt
  4. novembriks ja pannakse rahvahääletusele määruse nr 18 § 5 lg 3 kohaselt. Hääletustulemusena selgunud ettepanekute paremusjärjestus kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega hiljemalt
  5. jaanuariks (määruse nr 18 § 6 lg 6). Ellu viiakse üks või mitu enim hääli saanud ettepanekut, mis lähtuvalt ettepaneku eeldatavast maksumusest jäävad kaasavale eelarvele eraldatud summa piiridesse (määruse nr 18 § 7 lg 1). Kui hanke tulemusel selgub, et ettepaneku(te) maksumus ületab kaasava eelarve summat, võib vallavalitsus põhjendatud juhul ettepanekut kuni 10% ulatuses täiendavalt rahastada (sama paragrahv lg 2).
  6. Kohtule nähtuvalt on vastustaja viinud kaasava eelarve menetlust läbi vastavalt määruses nr 18 sätestatule. Vastustaja on avaldanud 04.10.2023 teate kaasava eelarve ettepanekute esitamisest, hinnanud ettepanekute kriteeriumile vastavust ja kinnitanud kriteeriumidele vastavad ettepanekud vallavalitsuse 05.12.2023 korraldusega nr 821, pannud 19.12.2023 kaasava eelarve kriteeriumitele vastavad ettepanekud hääletusele perioodil 27.12.202310.01.2024 ning kinnitanud hääletustulemuste paremusjärjestuse vallavalitsuse 16.01.2024 korraldusega nr
  7. Kõik teated menetluse läbiviimise kohta avaldatud Saku valla kodulehel, sotsiaalmeedia kanalites ja valla lehes. Seega käesoleval juhul ei saa olla vaidlust menetluse läbiviimise õiguspärasusest. 17.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida eeskätt seda, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva 4

(7)subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. Kohus selgitab, et kaasava eelarvega kohaliku omavalitsuse eelarve kujundamine on valitsemise ehk poliitiliste valikute küsimus, mida otsustatakse enamasti otstarbekuse alusel ning mille suhtes puudub isikutel reeglina kaebeõigus. Tegemist on kohaliku eelarve rahaliste vahendite kasutamisele suunatud otsusega, mis ei saa puudutada vallaelaniku õigusi läbi valla eelarvesse laekuva maksutulu. Kaasava eelarve otsusega ei otsustata kinnisasja kasutamise, koormamise ega hoonestamisega seotud küsimusi, vaid üksnes valla rahaliste vahendite kasutamise küsimusi.
  1. Kaebajal on aga kaebeõigus vaid siis, kui nende poliitikate või otstarbekuse alusel tehtud otsustega otsustatakse konkreetselt kaebajale antavate hüvede või seatavate kohustuste-keeldude üle. Käesoleva juhul ei ole kaasava eelarve menetluse läbiviimisel otsustatud konkreetselt kaebajale kuuluvate hüvede, kohustuste ega keeldude üle. Vaidlusalused korraldused ei piira ega anna kaebajale õiguseid ega sea kaebajale kohustusi, seega puudub kaebajal õigus korralduste vaidlustamiseks.
  2. Vaidlusalused korraldused, millega kinnitati kaasava eelarve ettepanekud kriteeriumitele vastavaks (05.12.2023 korraldus nr 821) ja millega kinnitati hääletustulemuste paremusjärjestus (16.01.2024 korraldus nr 33), on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 mõttes üldkorraldused, millel puudub konkreetne adressaat. Kohalikul omavalitsusel on põhiseadusest (PS) tulenev õigus kõiki kohaliku elu küsimusi otsustada ja korraldada (PS § 154) ning kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus avaldub mh ka eelarve kujundamise iseseisvuses (§ 157). Kaasava eelarve menetlus on paljudes omavalitsustes kasutatav menetlus eelarve koostamisel, kus kohalikule kogukonnale on antud võimalus osaleda avaliku raha kasutamise planeerimisel ja jaotamisel, st eelarve koostamisel teatud summa osas kaasa rääkida. Kaasava eelarve arutelu keskmes on seega eelarve ise ja küsimus, kuidas eelarvet peaks kasutama. Kaasava eelarve menetluse alustamise teade ja ka vaidlusalused korraldused on seega suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele, kes soovivad kaasava eelarve menetluses ideid jagada ning kaasa rääkida kohaliku omavalitsusüksuse eelarve kujundamisel. Kohaliku omavalitsuse eelarve kujundamine on olulises osas poliitilise tahte väljendus ning kohus ei saa sekkuda poliitilisse otsustusse küsimuses, kas ja kuidas võiks raha kasutada, ega asuda vastustaja eelarvet koostama ega kontrollima.
  3. Kaasava eelarve hääletuse tulemused ja nende kinnitamine ei tekita, ei muuda ega lõpeta konkreetse isiku, st kaebaja õigusi ega kohustusi. Hääletuse tulemused on siduvad kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsusüksuse elanike jaoks tähendab kaasava eelarve menetluses ettepanekute esitamise võimalus ja hääletamine esitatud ettepaneku poolt üksnes reaalset otsustusjõudu teatud summa ulatuses kujundada valla eelarvet. Sealjuures nähtub kohtule, et kaasava eelarve menetlemisel sai Üksnurme küla puhke- ja liikumisala ettepanek 90 häält, mis väljendab kogukonna selget soovi ettepanekut toetada. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu rahvahääletuse tulemusega, ei anna alust asuda seisukohale, et kaasava eelarve menetlus või selle tulemus iseseisvalt saaks kaebaja õigusi riivata. Kaebaja (naabrus)õigustele avaldab mõju eelkõige kohtumenetluses vaidlustatud ehitusluba, mille õiguspärasust hindab kohus haldusasjas nr 3-22-
  4. Juhul, kui kohus peaks kaebaja poolt algatatud kohtumenetluses ehitusloa tühistama, siis kaotavad õigusliku tähenduse ka kaasava eelarve kasutamisele suunatud otsused, kuivõrd eraldatud eelarveliste vahendite kasutamine ei ole võimalik ehitusõiguse puudumise tõttu.
  5. Ka varasem kasutusvalduse seadmine ei tähenda, et vald ei tohiks endale kuuluva kinnistut avalikes huvides kaasava eelarve menetluses jaotatavate rahaliste vahenditega finantseerida.
  6. Kuna kaebaja soovib kaebuse lahendamisel kohustada vastustajat väljastama kaasava eelarve ettepanekute hääletamise tulemused, edastab kohus vaidlustatud korraldused kaebajale avaliku e-toimiku kaudu. Kohus märgib, et kaasava eelarve rahastamisega seotud teabe saamiseks on kaebajal võimalik pöörduda haldusorgani poole. Kaebaja ei ole kaebuses 5
(7)märkinuid, et ta vastavat teavet küsinud on ja et haldusorgan on teabe väljastamisest keeldunud. Kuivõrd kohus kaebust menetlusse ei võta, siis kohus vastavat teavet ei kogu.
  1. Kaebaja soovib ka vastustaja kohustamist vastama kaebaja 23.01.2024 tehtud pöördumisele. Vastustaja on kohtule selgitanud, et tõlgendanud kaebaja pöördumist vaidena. Kohus märgib, et vastavalt HMS §-le 74 algab vaidemenetlus vaide esitamisest haldusorganile ning vastavalt HMS §-le 84 vaadatakse vaie läbi 10 päeva jooksul või pikendatakse vaide läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva võrra. Käesoleva määruse tegemise hetkeks ei ole vaide läbivaatamiseks ette nähtud tähtaeg saabunud ning vastustajal on võimalik vaide läbivaatamise tähtaega pikendada. Seetõttu ei ole vaidele käesolevaks hetkeks vastamata jätmise puhul tegemist õigusvastase ja kaebaja õigusi riivava olukorraga. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema pöördumistele vastamist enne selleks ette nähtud tähtaega.
  2. Kaebaja on kohustamiskaebusega soovinud keelata enda töötasult valla eelarvesse laekuvate vahendite kasutamist paremusjärjestuses esikohale kinnitatud ettepaneku Üksnurme küla puhkeja liikumisala finantseerimist. Kohus selgitab, et Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega kehtestatud riiklikest maksudest ning valla või linna volikogu määrusega kehtestatud kohalikest maksudest (maksukorralduse seadus (MKS) § 3 lg 1). Linnade ja valdade põhilised tuluallikad on laekumised riiklikest maksudest (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondist. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet (MKS § 5 lg 1) ning riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Riigieelarvesse laekuvate maksude jaotust kohaliku omavalitsuse üksuste vahel reguleerivad erinevad maksuseadused ja riigieelarve seadus, sealjuures ka kokkulepped kohaliku omavalitsuse üksuste ja Vabariigi Valitsuse vahel. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksusel puudub ülevaade isikustatud kujul maksude laekumise üle. Ühtlasi puudub kaebajal seadusest tulenev subjektiivne õigus oma töötasult kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude kasutamise keelamiseks.
  3. Kaebaja palub kaebusega keelata kaasava eelarve menetluses paremusjärjestuses esikoha saanud ettepaneku elluviimiseks riigihanke korraldamist. Määruse nr 18 § 7 kohaselt viiakse ellu üks või mitu enim hääli saanud ettepanekut, mis lähtuvalt ettepaneku eeldatavast maksumusest jäävad kaasavale eelarvele eraldatud summa piiridesse (lg 1). Kui hanke tulemusel selgub, et ettepaneku(te) maksumus ületab kaasava eelarve summat, võib vallavalitsus põhjendatud juhul ettepanekut kuni 10% ulatuses täiendavalt rahastada (määruse nr 18 § 7 lg 2) ning ettepaneku(d) viib vallavalitsus ellu eelarveaasta jooksul (määruse nr 18 § 7 lg 3). Kohtule avalikest andmetest saadava teabe põhjal ei ole kaasava eelarve menetluses 16.01.2024 korralduse nr 33 võitjaks osutunud ettepaneku Üksnurme küla puhke- ja liikumisala rajamise elluviimiseks ühtegi hankemenetlust alustatud. Ettepanek tuleb vastustajal vallavalitsuse kaudu ellu viia, arvestades Saku vallas kehtivat hankekorda. Kuna sellist hankemenetlust kohtule ei nähtu, ei ole kaebajal ennatlikku subjektiivset õigust hankemenetluse läbiviimise keelamisest. See tähendab, et kaebus kuulub ka nimetatud nõudes tagastamisele.
  4. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus kuulub tervikuna tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 27. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras peatada kaasava eelarve menetluses paremusjärjestuses esikoha saanud ettepaneku elluviimiseks hankemenetluse läbiviimine. 28.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (

§ 249

lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (

§ 249lg 3). Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks 6

(7)tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole.
  1. Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Nagu kohus eelnevas punktis sedastas, ei ole vastustaja kohtule teadaolevalt hankemenetlust Üksnurme küla puhke- ja liikumisala rajamiseks algatanud ega läbi viimas. Seega puudub hankemenetlus, mida esialgse õiguskaitse korras peatada saaks ning kaebajal puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus. See tähendab, et kaebajal ei saa olematu menetluse läbiviimisest tekkida ka raskeid ja pöördumatuid tagajärgi oma õigustele. Kaebaja ei saa esialgset õiguskaitset taotleda haldusmenetluse takistamiseks ega põhikaebuse ulatusest väljuva eesmärgi saavutamiseks. Ka juhul, kui selline hankemenetlus peaks olema juba siiski algatatud, ei saa hankemenetlus kaebaja õigusi riivata, v.a juhul kui kaebaja hankel osaleb, kuid ei osutu hankes võitjaks ja omab reaalset huvi pakkumises osalemise vastu.
  2. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei ole sel eduväljavaateid ning seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta (

§ 249lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.