← Eesti

2-24-100905/11

Obsah (5)§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168

2-24-100905 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Menetlus Pärnu Maakohus Addis Tammiku 18. märts 20

) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). MENETLUSE KÄIK

  1. 16.02.2024 saabusid Pärnu Maakohtule Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnast tsiviilasja nr 2-24100905 materjalid seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega Tenor OÜ nõudes XXi vastu ja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus määras asjas kohtueelistungi ajaks 19.03.
  2. 15.03.2024 esitasid pooled kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled paluvad kinnitada kompromissilepingu ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooltele on teada menetluse lõpetamise 2-24-100905 tagajärjed. Pooled on kompromissiga lühendanud edasikaebetähtaega ühe

(1)tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHT 2. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusosaliste esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 3.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

  1. Kohtu hinnangul vastab menetlusosaliste esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.
  2. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Käesolevas asjas on nähtuvalt asja materjalidest menetluskulud jaotatud poolte vahel kompromisslepinguga, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda, sest nad ei ole teisiti kokku leppinud. 7. Pooled on kompromissiga lühendanud edasikaebetähtaega ühe

(1)tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest (

§ § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.