Obsah (12)

§ 209§ 201§ 381§ 344§ 3811§ 63§ 73§ 78§ 491§ 320§ 13§ 16

1-21-1723 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1723 (18730000433) Kohtukoosseis Kohtunik

§ 209

lg 2 p 3 ja 4,

§ 201

lg 2 p 1, 2 ja 4,

§ 381

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 Prokurörid Marek Soomaa ja Jürgen Hüva Süüdistatavad Toomas Jõgi; isikukood 36502050314; elukoht xxx; töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistamata; M O; ik xxx; elukoht xxx; töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsjad Stella Veber ja Jaanus Tehver Kannatanu esindajad M K ja K T (AS xxx); M M ja M K (AS xxx); P L (xxx) Resolutsioon Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 311-314, VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 7 kohus otsustas: - Süüdi tunnistada Toomas Jõgi

§ 209lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

- Süüdi tunnistada Toomas Jõgi

§ 201lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

- Süüdi tunnistada Toomas Jõgi

§ 3811lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

1 1-21-1723 -

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristusest raskeimat ja mõista Toomas Jõgile liitkaristuseks 4 aastat ja 11 kuud vangistust. -

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Toomas Jõgi ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.

-

§ 491lg 1 alusel kohaldada Toomas Jõgile ettevõtluskeeldu 4 aastaks.

- Õigeks mõista Toomas Jõgi

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistustes.

- Õigeks mõista M O

§ 209

lg 2 p 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuses (xxx episood);

§ 209

lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuses (xxx episood);

§ 201

lg 2 p 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses (xxx episood);

§ 3811

lg 2 järgi,

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

- Rahuldada xxx AS poolt esitatud tsiviilhagi ja mõista Toomas Jõgilt kannatanu xxx AS kasuks välja varaline kahju 6 746 135,09 eurot. - TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel mõista Toomas Jõgilt AS xxx kasuks välja viivis põhinõudelt (6 746 135,09 eurot) alates 13.01.2021 kuni 09.06.2023 kohtuotsuse kuulutamiseni, s.o kuni 09.06.2023 sissenõutavaks muutunud summas 1 372 145,39 eurot ja alates 10.06.2023 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. - xxx AS poolt esitatud tsiviilhagi M O vastu varalise kahju nõudes 6 746 135,09 eurot jätta läbi vaatamata. - Rahuldada kannatanu xxx (varasem SA xxx) poolt esitatud tsiviilhagi ja mõista Toomas Jõgilt kannatanu kasuks välja varaline kahju summas 4 693 735,80 eurot. - Kannatanu xxx (varasem SA xx) poolt M O vastu esitatud tsiviilhagi summas 4 693 735,80 eurot jätta läbi vaatamata. - Rahuldada xxx AS poolt esitatud tsiviilhagi ja mõista Toomas Jõgilt kannatanu xxx AS kasuks välja vaaline kahju summas 2 385 738,97 eurot. - xxx AS poolt esitatud tsiviilhagi Toomas Jõgi vastu varalise kahju nõudes summas 1 325 927,41 eurot jätta läbi vaatamata. - xxx AS poolt esitatud tsiviilhagi M O vastu summas 3 711 666,38 eurot jätta läbi vaatamata. - KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt M O kasuks välja tema valitud kaitsjale makstud tasud summas 37 100 eurot. - KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Toomas Jõgi kasuks välja tema valitud kaitsjale makstud tasud summas 13 596,50 eurot. Ülejäänud osa tema valitud kaitsjale makstud tasudest jääb tema enda kanda. 2 1-21-1723 - Mõista Toomas Jõgilt välja kannatanu AS xxx kasuks menetluskulud osaliselt, st kokku summas 22 626,85 eurot. - xxx AS-l tekkinud menetluskulu summas 22 626,85 jätta seoses M. O vastu esitatud tsiviilhagi läbivaatamata jätmisega, riigi kanda. - Mõista Toomas Jõgilt välja kannatanu xxx AS kasuks menetluskulud osaliselt, st kokku summas 1185,60 eurot. xxx AS menetluskulud summas 1778,40 jätta riigi kanda. - Välja mõista Toomas Jõgilt riigituludesse KrMS 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ja 10 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 SwedB, EE401700017002872300 L Pank, EE957700771001523585 X Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99923700019298. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Menetluse käik 1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 05.03.2021 Harju Maakohtule süüdistusakti Toomas Jõgi ja M O süüdistustes

§ 209

lg 2 p 3 ja 4,

§ 201

lg 2 p 1, 2 ja 4,

§ 381

§ 320lg 1 järgi.

Koos süüdistusaktiga esitati kohtule ka kannatanute AS xxx, xxx AS ja SA K esitatud tsiviilhagid.

1. Harju Maakohus andis 17.05.2021 määrusega süüdistatavad kohtu alla ja võttis kannatanute tsiviilhagid T. Jõgi ja M. O vastu menetlusse.
2. Prokuratuur muutis 06.05.2022 T. Jõgile ja M. Ole esitatud süüdistusi (K3 tl 62-75) ja kvalifitseeris algselt

§ 320

lg 1 järgi esitatud süüdistused ümber

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.

Süüdistatavad ennast üheski episoodis süüdi ei tunnistanud ja taotlesid enda õigeksmõistmist. Kaitsjad toetasid nende seisukohti ning lisaks taotlesid menetluskulude valitud kaitsjale makstud tasude- hüvitamist. Prokurör ja kannatanute esindajad leidsid, et T. Jõgi ja M. O süü on tõendatud ja nad tuleb süüdi tunnistada ja samuti tuleb rahuldada nende vastu esitatud tsiviilhagid. 3 1-21-1723

1. Kohtuistungid toimusid 05.11.2021, 08.11.2021, 12.11.2021, 16.11.2021, 26.11.2021, 02.12.2021, 06.12.2021, 22.12.2021, 17.01.2022, 18.01.2022, 14.02.2022, 15.02.2022, 23.02.2022, 07.03.2022, 31.03.2022, 01.04.2022, 11.04.2022, 10.05.2022, 11.05.2022, 20.05.2022, 26.05.2022, 06.06.2022, 08.06.2022, 09.06.2022, 27.06.2022, 29.06.2022, 24.08.2022, 26.08.2022, 05.09.2022 ja 06.09.
2. Kohus määras peale kohtuvaidlusi kohtuotsuse kuulutamise ajaks 09.12.2022, mida seejärel pikendas (06.03.2023 määrusega) kuni 10.03.2023 ja seejärel pikendas (08.03.2023 määrusega) kuni 09.06.
4. Toomas Jõgi ja M O süüdistatakse kokku viies erinevas kuriteos. Kohus käsitleb süüdistusi samas järjekorras nagu süüdistusaktiski seda tehtud on. Tõenditele viidates tähendab kd poolte esitatud tõendite köidet ja K kohtutoimikut, kuhu on koondatud istungiprotokollid ja kohtumäärused. I Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang AS X Pank episoodis

§ 209lg 2 p 3, 4 järgi esitatud süüdistuses 6.

Selle episoodiga seotud süüdistuse (algne süüdistus K1 tl tl 32-36 ja muudetud süüdistus K3 tl 64-68p) kordamist isegi kokkuvõtlikul kujul ei pea kohus otstarbekaks. 7.

§ 209

lg 1 kohaselt on kelmus teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistuse kohaselt esitasid T. Jõgi ja M. O X-le kooskõlastatult valeandmeid kas läbi T. Jõgi või viimase korraldusel läbi finantsjuhi T. M ja raamatupidaja T. O. Valeandmeid esitati X-le seonduvalt nelja sõlmitud laenulepingu ja ühe garantiilepingu alusel laenude ja garantiide saamiseks ning sõlmitud lepingute muutmiseks ja täiendamiseks. Kõigepealt kaardistabki kohus kelmuse objektiks oleva vara, milleks olid X-le kuulunud varalised laenu- ja garantiivahendid ning enne seda samuti mõned üldised asjaolud olukorra paremaks mõistmiseks. 8. AS E-P kanti äriregistrisse 27.10.1997 (kd 7 tl 84). Põhitegevusalaks oli masinate ja metallkonstruktsioonide tootmine. AS E-P juhatuse liikmeteks olid perioodil 30.05.200013.10.2017 Toomas Jõgi (kd 7 tl 95 ja K4 tl 156) ja perioodil 05.10.2010 – 15.12.2017 M O (kd 7 tl 127). 18.01.2018 kuulutati tsiviilasjas nr xxx välja AS E-P pankrot (kd 1 tl 162). 9. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et 08.05.2013 sõlmiti AS X Pank (esindajad I. N ja K. L) ja AS E-P (esindaja T. Jõgi) vahel laenuleping nr LL-xxx summas 3 500 000 eurot tagastamistähtajaga 28.05.2018 (kd 1 tl 7-11). Lepingut muudeti kokku kaheksal korral11.12.2013 (kd 1 tl 12); 04.11.2014 (kd 1 tl 14); 02.02.2015 (kd 1 tl 16); 11.03.2015 (kd 1 tl 18); 26.02.2016 (kd 1 tl 20); 04.05.2016 (kd 1 tl 22); 15.06.2016 (kd 1 tl 24-25). Viimase, so 19.12.2016 muudatusega lepiti kokku laenu uueks tagastamistähtajaks 05.05.2020 (kd 1 tl 2728). Tunnistaja A. K (X töötaja) selgitas, et kui ettevõttel on intensiivsemad investeerimisperioodid, siis on täiesti loomulik maksepuhkuste võimaldamine „see ei tähenda automaatselt, et ettevõttel läheb kehvasti“ (K2 tl 169). Dokumentidest nähtub, et laenusumma väljastati AS X Pank poolt AS-le E-P kokku nelja pangaülekandega 08.05.2013, 14.05.2013, 09.08.2013 ja 16.09.2013 (kd 2 tl 130). AS X Pank ütles laenulepingu LL-xxx erakorraliselt üles alates 06.10.2017 (kd 2 tl 1-2) ja selleks hetkeks oli laenu põhiosa jäägi võlgnevus 3 021 938,89 eurot (kd 2 tl 1-2). Laenulepingust tulenevaid AS E-P kohustusi AS X Pank ees on SA K käendanud 08.05.2013 AS-ga X Pank sõlmitud käenduslepingu nr XXX-xxx alusel 56,71% ulatuses laenu põhisumma tagastamata osast (kd 2 tl 139-141). 04.12.2018 ja 26.08.2019 tasus SA K tulenevalt sõlmitud käenduslepingust nr XXX-xxx AS-le X Pank 1 035 996,20 eurot ja 330 070,63 eurot ning AS T H tasus 21.12.2018 käenduslepingu alusel X Pank As-le- 500 000 eurot. Laenu tasumata põhiosana jäi X Pank AS-l saamata 1 155 872,06 eurot (kd 2 tl 132). 4 1-21-1723 10. Samuti nähtub, et 15.06.2016 sõlmiti AS X Pank (esindajad I. N ja J. R) ja AS E-P (esindaja T. Jõgi) vahel laenulepingu nr LL-xxx summas 4 000 000 eurot tagastamistähtajaga 05.10.2017 (kd 1 tl 30-35). Sellele lepingule tehti kokku kaks laenulepingu muudatust, 21.06.2016 ja 19.12.2016 (kd 1 tl 36, 38). Muudatusetega võimaldati AS-le E-P maksepuhkust kuni 05.12.2017 ning muudeti laenu tagastamistähtajaga 05.05.2020. Laenusumma väljastati AS X Pank poolt AS-le E-P perioodil 16.06-26.08.2016 kokku 13 ülekandega (kd 2 tl 133). AS X Pank ütles laenulepingu LL-xxx erakorraliselt üles alates 06.10.2017 ja selleks hetkeks oli laenu põhiosa jäägi võlgnevus 4 000 000 eurot (kd 2 tl 1-2). Laenulepingust tulenevaid AS E-P kohustusi AS X Pank ees on SA K käendanud 15.06.2016 AS-ga X Pank sõlmitud käenduslepingu nr XXX-xxx alusel 75% ulatuses laenu põhisumma tagastamata osast (kd 2 tl 152-158). 04.12.2018 ja 26.08.2019 tasus SA K tulenevalt sõlmitud käenduslepingust nr XXXxxx AS-le X Pank 2 250 000 eurot ja 716 854,61 eurot ning AS T tasus 06.08.2018 käenduslepingu alusel X Pank As-le- 206 869,45 eurot. Laenu tasumata põhiosana jäi X Pank AS-l saamata 826 275,94 eurot (kd 2 tl 134). 11. 21.06.2016 sõlmiti AS X Pank (esindajad I. N ja J. R) ja AS E-P (esindaja T. Jõgi) vahel laenuleping nr LL-xxx summas 1 000 000 eurot, mida 09.09.2016 suurendati 1 167 000 euroni tagastamistähtajaga 05.05.2018 (kd 1 tl 41-46). Sellele laenulepingule tehti kokku kolm muudatust- 27.06.2016, 09.09.2016, 19.12.2016 (kd 1 tl 49). Laenusumma maksti välja kahes osas- 27.06.2016 ja 09.09.2016 (kd 2 tl 135). AS X Pank ütles laenulepingu LL-xxx erakorraliselt üles alates 06.10.2017 ja selleks hetkeks oli laenu põhiosa jäägi võlgnevus 777 780 eurot (kd 2 tl 1-2). Vastavalt käenduslepingutele tasus T M AB 26.08.2018 X Pank AS-le 439 480 eurot ja AS T tasus 06.08.2018 X Pank AS-le 301 980,78 eurot. Laenu tasumata põhiosana jäi X Pank AS-l saamata 36 319,22 eurot (kd 2 tl 135). 12. 19.12.2016 sõlmiti AS X Pank (esindaja R. R) ja AS E-P (esindaja T. Jõgi) vahel arvelduslaenu leping nr AL-xxx summas 4 750 000 eurot tagastamistähtajaga 05.12.2017 (kd 1 tl 54-59). X Pank ütles laenulepingu AL-xxx erakorraliselt üles alates 06.10.2017 ja selleks hetkeks oli laenu põhiosa jäägi võlgnevus 4 750 000 eurot (kd 2 tl 1-2). Vastavalt käenduslepingutele tasus AS T 06.08.2018 X Pank AS-le 245 657,47 eurot ja AS E-Pi pankrotimenetlusest laekus X-le esialgse jaotise väljamaksest 23.01.2020 samuti 250 000 eurot. Laenu tasumata põhiosana jäi X Pank AS-l saamata 4 254 342,53 eurot (kd 2 tl 137). 13. 22.12.2016 sõlmiti AS X Pank (R. R) ja AS E-P (esindaja T. Jõgi) vahel garantiilimiidi leping nr GLM-xxx summas 1 500 000 eurot tähtajaga 19.06.2018 (kd 1 tl 60-62, 66). Garantiilimiidilepingu nr GLM-xxx alusel on AS X Pank teinud väljamakseid kolmandatele isikutele kokku 879 633 eurot, mida AS E-P ei ole pangale tagastanud. AS E-P ja AS X Pank vahel 22.12.2016 sõlmitud garantiilimiidi lepingust nr GLMxxx tulenevaid AS E-P kohustusi AS X Pank ees on SA K käendanud 19.12.2016 sõlmitud käenduslepingu nr XXX-xxx alusel. SA K vastutuse määr oli 41,2% täidetud garantiikohustustest (kd 2 tl 159-167). Vastavalt käenduslepingutele tegid AS T ja K SA ülekandeid AS-le X Pank garantiisumma katteks kokku 406 307,66 eurot. X Pank AS-le on tagastamata põhiosa võlgnevus 473 325,34 eurot (kd 2 tl 138). 14. Laenulepingute põhi- ja üldtingimustega oli fikseeritud mh järgmised AS E-P kohustused lepingute kehtivuse ajal. Lepingu LL-xxx põhitingimused sätestasid muuhulgas selle, et lepingu kehtivuse ajal moodustab AS E-P omakapital (koos AS E-P omanikega seotud allutatud laenudega) bilansimahust alates 2013.a kohta koostatud aruannetest vähemalt 17,5%, alates 2014.a kohta koostatud aruannetest vähemalt 20% ja alates 2015.a kohta koostatud aruannetest vähemalt 25%. Arvestuse aluseks on AS E-P auditeeritud majandusaasta aruanded (konsolideeritud) alates 2013.a kohta koostatud aruannetest. Samuti oli sätestatud, et AS E-P 5 1-21-1723 intressikandvate kohustuste, millest on maha arvestatud AS E-P rahalised vahendid, suhe EBITDA'sse (Net DebtEBITA) pidi AS E-P auditeeritud majandusaasta aruannetes olema alla 4 (p 14.2.1 ja 14.2.2; kd 1 tl 7-p). Nende tingimuste mittetäitmisel, oli X-l õigus leping erakorraliselt üles öelda ning nõuda AS-lt E-P kogu tema kasutuses oleva laenusumma ja intressi kohest tagastamist (p 14.5, kd 1 tl 8). Neid põhitingimusi muudeti 11.05.2015 (R. R ja T. Jõgi poolt) selliselt, et edaspidi moodustab omakapital bilansimahust vähemalt 20% (alates 2014 a kohta koostatud majandusaasta aruannetest) ja 25% (alates 2015 a kohta koostatud majandusaasta aruannetest). Suhe EBITDA´sse pidi muudatuse kohaselt aga 2015. a kohta koostatud majandusaasta aruannetes jääma alla 5,5 ja alates 2016 aastast alla 4 (kd 1 tl 18). Samuti seati veel täiendavalt muud piiravad tingimused AS E-P finantskohustuse järgimisele. Vastavalt 26.02.2016 laenulepingu muudatusele pidi AS E-P esitama X-le hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks eelmise kuu kasumiaruande, bilansi ning ülevaate EP tellimuste portfellist ja AS E-P võlgnevustest tarnijate ees (kd 1 tl 20). 15.06.2016 laenulepingu muudatusega fikseeriti, et EBITDA on 2016. aasta kohta koostatud auditeeritud majandusaasta aruande põhjal kokku vähemalt 2 700 000 eurot ja alates 2017. aastast koostatavate AS E-P auditeeritud majandusaasta aruannete põhjal kokku vähemalt 3 000 000 eurot (p 14.2.3, kd 1 tl 24-p). Sama muudatusega seati panga kasuks esimese järjekorra hüpoteek hoonestusõigusele AS E-P P tootmisüksusele summas 4 000 000 eur, samuti AS E-P investeerimiskeeld põhIasse mitte rohkem kui 200 000 eur aastas. Viimase, so 19.12.2016 lepingu muudatusega (sarnased muudatused tehti ka LL-xxx, LL-xxx kohta) seati mh piirangud AS E-P aktsionäridele (aktsionäride aktsiate pant panga kasuks, käendused, samuti seati piirangud T H OÜ finantsnäitajatele (omakapitali ja EBITDA nõue teatud piirmäärades) (kd 1 tl 27-29, tl 51-52). Laenulepingu nr LL-xxx (15.06.2016) ja LL-xxx (21.06.2016) puhul fikseeriti EP omakapitali nõue bilansimahust 15% (2016

1. a)ja 18% (2017
2. a)ning intressikandvate kohustuste suhe EBITDA-sse vastavalt 7,5 (2016
3. a)ja 6 (2017
4. a)(kd 1 tl 30-p). EBITA nõue 2016 a vähemalt 2 700 000 eurot ja 2017 a vähemalt 3 000 000 eurot (kd 1 tl 30-p, tl 41-p). Sarnased nõuded AS E-P finantsvõimekusele seati lisaks ka lepinguga nr AL-xxx ja GLM-xxx. 15. Lisaks eelpool nimetatud põhitingimustele kehtisid kõikide sõlmitud lepingute puhul veel ka lepingute üldtingimused. Nende järgi kohustus AS E-P esitama X-le hiljemalt iga kvartali esimese kuu 25-ndaks kuupäevaks eelmise kvartali kasumiaruande ja bilansi ning iga majandusaasta lõppemisest arvates 6 kuu jooksul aktsionäride poolt kinnitatud auditeeritud eelmise majandusaasta aruande (üldtingimused p 7.3, kd 1 tl 10). Samuti kohustus AS E-P teavitama X-d igast toimunud sündmusest, mis muul viisil oluliselt takistab või teeb võimatuks lepingu tingimuste täitmise AS E-P poolt (p 7.5.7, kd 1 tl 10-p). Pangal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui AS E-P finantsaruandeid analüüsides ilmneb tema võimetus lepingut nõuetekohaselt täita (p 10.1.9, kd 1 tl 10-p). Pangal oli õigus laenusummasid mitte AS E-P -le üle kanda kui AS E-P ei esita panga nõutud dokumente või informatsiooni või kui ta on esitanud pangale tõele mittevastavaid dokumente või informatsiooni (p 2.1.1.4, kd 1 tl 9-p). Pangal oli õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda kui AS E-P finantsaruandeid analüüsides ilmneb AS E-P võimetus lepingut nõuetekohaselt täita (p 10.1.9). 16. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et esmane kontakt X ja AS E-P vahel tekkis läbi M. O, kui ta 2013 aasta alguses võttis ühendust oma isikliku tuttava A. Kiga ja uuris, kas X oleks seoses xxx Eesti turult lahkumisega huvitatud hakkama AS E-P nö uueks põhipangaks (K2 tl 164p). Kohtus uuritud muud tõendid ei kinnita, et M. O roll selles nn ühendusevõtmises oleks olnud midagi rohkemat kui lihtsalt kokkuleppel T. Jõgi ja L. S esmase kontakti võtmine A. Kiga, keda M. O varasemast ajast isiklikult tundis. Edasi on tuvastatud, et A. K, kes töötas sel ajal X pangas äripanganduse juhina, väljendas X nimel selleks valmisolekut, sest AS-l E-P oli A. Ki sõnul sel ajal oma „ekspordile suunatud tegevuse tõttu turul väga hea kuvand“ ja X 6 1-21-1723 pank oli sellisest kliendist huvitatud (K2 tl 165). Lisaks märkis A. K, et „AS E-P omakapitali tase oli piisav ja EBITA näitaja samuti kõrge, ka see andis neile julgust selle kliendiga lepingulist suhet alustada“ (K2 tl 165p). Sama kinnitas ka tunnistajana kohtus üle kuulatud X finantsanalüütik E. P, kelle poolt oli 2013 aastal arvutatud AS E-P esmane krediidireiting, mis oli vahemikus 7-8 ja mis oli tema sõnul tugeva ettevõtte reiting. Tunnistaja selgitas, et krediidireiting 6 on väga tugev ja alates 10-st ei ole enam krediidikõlbulik (K2 tl 190). Peale seda kui A. K oli X nimel avaldanud valmisolekut AS-ga E-P koostööks, võttis AS E-P nimel konkreetsema ettepanekuga ühendust juba T. Jõgi, kes saatis 27.02.2013 A. Kile e-kirja (kd 8 tl 34) koos AS E-P lühitutvustuse ja laenusooviga. Viidatud e-kirjas esitas T. Jõgi ka esimesed AS E-P finantsandmed, milleks olid 2008-2012 AS E-P müügitulu, EBITDA ja puhaskasum. T. Jõgi väljendas saadetud e-kirjas soovi AS E-P olemasolevate investeerimis- ja arvelduslaenude refinantseerimiseks summas 4 miljonit eurot, samuti tulevikus muude AS E-P investeeringute finantseerimist. 17. Kohtuliku uurimise käigus kuulati üle mitmeid X Pangaga seotud tunnistajaid. Tunnistaja M. T (2013-2016 AS X Pank krediidikommitee juht ja praegune X kontserni juht) andis näiteks ütlusi, et äripanganduses ei ole erinevalt erapangandusest konkreetset laenutaotlust. Laenusaamise soovi võib esitada ükskõik millises vormis, nt meili teel või telefoni teel, paludes kokkusaamist (K2 tl 146). Seega saab T. Jõgi 27.02.2013 saadetud e-kirja A. Kile käsitleda laenutaotlusena, mida X hakkas seejärel pangasiseselt nö menetlema. Tunnistaja M. T ütlusi on omakorda täiendanud teised X Pangaga seotud tunnistajad- A. K (AS E-P kliendihaldur Xs 2013-2016), R. R (AS E-P kliendihaldur X riskiaktivate osakonnas), E. R (X finantsanalüütik 2013-2016) ja E. P (X finantsanalüütik alates 2016 algusest). Kokkuvõtvalt saab nende ütluste pinnalt lugeda tuvastatuks järgneva. 18. Peale laenutaotluse esitamist (vt T. Jõgi e-kiri 27.02.2013), määrati X panga poolt AS-le EP kui suurele ärikliendile nii kliendihaldur kui analüütik. Nende ülesandeks oli vahendada panga ning AS E-P vahelist suhtlust ja koostada panga krediidikommitee, kes otsustas laenude andmise, jaoks laenutaotleja memo. Memo oli vaja selleks, et krediidikommitee saaks otsustada, kas anda konkreetsele ärikliendile laenu või mitte. Selle memo aluseks oli nii avalikult kättesaadav informatsioon (näiteks juba auditeeritud majandusaasta aruanded), aga ka informatsioon, mida kliendihaldur ja finantsanalüütik täiendavalt laenutaotlejalt küsisid ja seejärel analüüsisid. Memo sisaldas esiteks laenusoovija finantsanalüüsi (bilanss, kasumiaruanne, rahavood, hinnang prognoosidele ja laenu teenindamisele) ja samuti muud olulist ettevõttega seotud taustainfot (ajalugu, omanike taust, turusituatsioon jne). Tunnistajate sõnul olid AS E-P esindajate poolt esitatud finantsandmed ja samuti majandusaasta aruannetes kajastatud info aluseks X sisemistele arvutustele, mille alusel tehti AS-le E-P laenuotsused ning mille tulemusel anti ka AS-le E-P uusi laene. Kõik andmed talletati kliendihalduri ja finantsanalüütiku poolt vastavasse kliendi kausta vastavatesse alamkaustadesse. Finantsandmete põhjal valmis põhjalik finantsmudel, mille põhjal arvutati AS E-P finantsreiting. „See sisaldas erinevaid makrosid ja detailseid põhjalikke valemeid, see on mudel, omavahel läbi mitme lehe põimunud finantsmudel“ (tunnistaja E. R ütlused, kd II tl 191p). Krediidianalüüs hõlmab ka eelmiste perioodide marginaalide ja EBITDA võrdlust (tl 190). A. K selgitas, et kui bilansi või kasumiaruande pinnalt tekkis pangal täiendavaid küsimusi, siis küsiti bilansikirjete lõikes detailsemalt infot juurde (näiteks hankijate väljavõtted) (K2 tl 168). Tunnistajate sõnul otsustas AS-le E-P laenuandmise panga krediidikommitee, kuhu kuulus 5-6 ametikoha järgset inimest ja mida juhtis 2013-2016 aastatel M. T. Samasugune protseduur kehtib ka juba olemasoleva laenulepingu tingimuste muutmise korral- ka sel juhul langetab lõpliku otsuse halduri ja analüütiku sisendi alusel just krediidikommitee. M. T sõnul prognoosib pank laenu andmisel seda, kas laenusaaja suudab edaspidi laenu teenindada- see on 7 1-21-1723 rahavoogude puhul väljendatud rahavoogude aruandes akronüümis EBITDA, ehk pank teeb ettevõtte enda sisendi pealt tulevase rahavoogude prognoosi, kus ta prognoosib kasumiaruannet, bilanssi ja rahavoogusid ja sealt peaks tulema välja, kas suuetakse laenu teenindada (K2 tl 147) Teine oluline komponent, mida laenu andmisel järgitakse, on laenusaaja bilansiprognoos või omakapital, mis peab olema positiivne ja piisava suurusega, st et laenusaaja varad ületavad kohustusi. Mõlemad tingimused olid ja on panga jaoks võrdselt tähtsad. Tunnistaja M. T sõnul mitte ükski pank ei finantseeri negatiivse omakapitaliga ettevõtet, sest see tähendab, et kohustusi on rohkem kui vara ja see toob kaasa juhatuse poolt pankrotiavalduse esitamise kohustuse (K 2 tl 147p). 19. M. T, R. R, A. K, E. R ja E. P, kes olid aastatel 2013-2017 otseses suhtluses AS E-P esindajatega, on seega kohtus kinnitanud, et X tugines kõikide AS-i E-P laenuotsuste tegemisel AS E-P esindajate poolt nii vahetutel kohtumistel, regulaarse e-kirjade teel finantstulemuste (eelkõige bilansi ja kasumiaruande) esitamise ning samuti telefonitsi antud täiendavale infole ja selgitustele (M. T K2 tl 146-147; R. R K2 tl-d 177p-178; E. P K2 tl 184p; E. R K2 tl 189p190; A. Ki K 2 tl 165-166, 170-171). A. K ja M. T selgitasid samuti seda, et laenusaaja ei pea jooksvat aastasisest infot kunagi allkirjastama ja pank eeldab, et laenusaaja juhtkond edastab neile tõest informatsiooni. See põhimõte on fikseeritud ka laenulepingus. E. Pse sõnul tuginevad jooksvad aruanded kõik suuresti usaldusele ja panga eeldus on, et kvaliteeditempel tuleb audiitori poolt (K 2 tl 185). Tunnistajad kinnitasid, et X tugines laenuotsuste tegemisel olulisel määral AS E-P majandusaasta aruannetes esitatud teabele, pidades seda AS E-P auditeerimiskohustuse tõttu laenuotsuste tegemisel määravaks (A. Ki ütlused tl 11-12). Sama kinnitas ka R. R, kelle sõnul on aastaaruanded panga jaoks ühed olulisemad dokumendid finantsandmete analüüsimisel (K 2 tl 183). M. T ütluste kohaselt on teatud dokumendid, mida pank peab usaldama, kuna pank ei saa täies ulatuses iga laenukliendi nö sisse näha. 20. Kõik X-ga seotud tunnistajad M. T, R. R, A. K, E. R ja E. P on kohtus kinnitanud, et AS EP poolt esitati finants – ja muid andmeid kas e-kirja teel, kohtumiste vormis suuliselt või telefonitsi. Kohtus uuritud dokumentaalsetest tõenditest (e-kirjad) nähtuvalt on X-le finantsandmeid esitanud 2013-2015 põhiliselt T. M, alates 2015 juunist aga T. Jõgi ja T. O, vähememal määral samuti nõukogu liige T. M, T. L (ärikonsultant) ja M. O (kd 8-10). Tunnistaja E. R (analüütik 2013-2016 algus) sõnul olid M. O ja T. Jõgi kompetentsed vastama kõikidele küsimustele (kd 2 tl 190). T. Jõgi rääkis üldisemat pilti ja M. O teadis rohkem tehnilisi detaile, et kuidas tootmise pool töötab. Ka tootmise poole detailid olid laenuandmise protsessis olulised. Pank tahtis aru saada, kas juhtkond on kompetentne juhtima ja aru saama tootmise poolt ja seeläbi ka müüki hoomama (kd 2 tl 190 p-191). M. O finantsandmeid pangale ei edastanud (E. R II kd tl 191 p). Tunnistaja R. R sõnul oli peamiseks kontaktisikuks T. Jõgi, kes esitas informatsiooni. M. O on esitanud informatsiooni müügiasjade osas (II kd tl 178p), samas rohkem oli R. Rl kohtumisi T. Jõgiga (II kd tl 181). 21. T. M, T. O ja T. Jõgi ütlustest nähtuvalt oli finantsandmete kogumine X-le reeglina eelnimetatud kolme inimese koostöö ja tulemused olid kooskõlastatud T. Jõgiga või siis tema poolt üle kontrollitud. Nimelt dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt esitas X-le perioodil 2013 kuni 2015 juuni finantsandmeid T. M, kes saadetud e-kirjades oli märgitud kui AS E-P finantsjuht. Ka T. M kohtus antud ütlustest nähtub, et ta töötas AS E-P finantsjuhina ja lahkus töölt 2015 juunis (K3 tl 33p). Dokumentaalsetest tõenditest nähtub haakuvalt T. M ütlustega, et alates 2015 aasta juunist hakkas finantsandmeid T. M asemel edastama T. Jõgi ja samuti pearaamatupidaja T. O. Tunnistaja T. M selgitas kohtus, et AS E-P finantsosakond, kes tegeles AS E-P raamatupidamise korraldamisega, allus juhatuse liikmele T. Jõgile, kes andis ka tööalaseid ülesandeid (K3 tl 44p). Finantsosakonnas töötasid raamatupidajatena veel T O ja G 8 1-21-1723 V (T). Nemad tegelesid jooksva raamatupidamise korraldamise ja sisse kandmisega Navisioni, mida kasutati mh raamatupidamise programmina (K3 tl 34). Tema kui finantsjuhi ülesanne aga oli eelarvestamine ja rahavoogude jälgimine, samuti investeeringute eelarve jälgimine (K3 tl 33p). T. M selgitas samuti, et „aastaaruanded põhinesid igakuistel aruannetel, mida esitati ka pangale /…/ audiitor ei sekkunud igakuistesse aruannetesse“ (K3 tl 38p). Finantsaruandeid koostas finantsosakond, need olidki programmi Navisioni väljatrükid (tl 38p). Navisioni jooksid lõpuks välja kasumiaruanne ja bilanss. Aruandluskuupäeval X-le võttis tema Navisionist kasumiaruande ja bilansi ja saatis need e-postiga X-le (K3 tl 58p). T. M selgitas samuti seda, et tema poolt X-le saadetud vastused olid kooskõlastatud T. Jõgiga (tl 58p). Seda, et finantsküsimused allusid just juhatuse liige T. Jõgile, kinnitab ka kaitsja J. Tehveri poolt kohtule esitatud kirjalik tõend, mis kajastas AS E-P juhatuse liikmete vahelist sisemist tööjaotust (kd 11 tl 133, 235). Sellest nähtub, et T. Jõgi vastutusvaldkond juhatuse liikmena hõlmas mh ka finantsjuhtimist. Kohus peab seda tõendit usaldusväärseks vaatamata sellele, et prokurör leidis, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. Samas jättis prokurör täiendavate tõendite voorus kasutamata võimaluse seda tõendit sisuliselt kahtluse alla seada ja ei esitanud ühtegi taotlus selle tõendi täiendavaks uurimiseks, tunnistajate ülekuulamiseks vms. Lähtuvalt võistleva kohtumenetluse põhimõttest tuleb oma väiteid tõendada ja see kehtib ka vastaspoole tõendite usaldusväärsuse kahtluse alla seadmisel. Lisaks sellele on oluline ka see, et juhatuse liikmete vahelist faktilist tööjaotust on kinnitanud lisaks eelnimetatud kaitsja esitatud kirjalikule tõendile ka mitmed muud isikulised tõendid (lisaks süüdistatavatele ka raamatupidajad, projektijuhid). Kokkuvõttes on see ka eluliselt usutav, et nii suure äriühingu puhul nagu AS E-P seda oli (ca 250-300 töötajat, erinevad osakonnad jne), pidigi see vastutusvaldkondade vaheline jaotus juhatuse liikmete vahel ka reaalselt eksisteerima ning mis kujul see mingiks dokumendiks oli vormistatud, on sekundaarse tähtsusega. 22. Tunnistaja T. O selgitas kohtus, et töötas AS E-P pearaamatupidajana 2005-2018, tema korraldas koos G T kogu AS E-P raamatupidamist, kanded, tasumised jne (K2 tl 230). AS E-P finantsosakond, kuhu kuulus finantsjuht ja raamatupidajad, allus T. Jõgile, kes andis ka tööülesandeid (tl 230). Kinnitas samuti, et raamatupidamist tehti Navisioni programmis ja sealt sai finantsaruandeid välja trükkida (tl 230p) ning T. Jõgi korraldusel on ta neid pangale edastanud (tl 241p). Majandusaasta aruandeid koostas Navisioni andmete põhjal tema (tl 237). Info projektide valmiduse kohta tuli T. Jõgilt /…/ arvestust pidas T. Jõgi /…/ temal ei olnud võimalik kontrollida T. Jõgi arvestuse korrektsust (K2 tl 237). Seda, et raamatupidajad ei sekkunud sisuliselt valmidusastme meetodi tulu arvutamise protsessi, vaid kandsid Navisioni programmi ainult T. Jõgilt saadud lõppsumma, kinnitab ka T. Jõgi 16.06.2017 e-kiri (Kd 4 tl 51) T. Ole, kus T. Jõgi palub “ tõsta mai hinnangulist 184 234 euro võrra ja saata finantsid laiali“. T. O sõnul pidas T. Jõgi selle üle arvestust ja kui ta sai sellise numbri, siis edastas selle raamatupidamisele, muid materjale selle numbri juurde ei saatnud (kd 2 tl 238p). Eeltooduga on leidnud tõendamist see, et
5. a)AS E-P raamatupidamine allus süüdistuse kontekstis kõige olulisemas osas, st valmidusastme meetodi tulu arvestamisel täielikult T. Jõgi endale ja
6. b)T. Jõgi arvestas ainuisikuliselt just valmidusastme meetodi tulu kajastamist ja edastas vastava tulemuse ainult raamatupidamisele (T. O) lihtsalt Navisioni sissekandmiseks. Järelikult puudub edasiselt üldse vajadus analüüsida seda, et kas ja kui iseseisev, professionaalne ja kui hästi oli korraldatud kogu ülejäänud AS E-Pi raamatupidamine, mida T. Jõgi enda sõnul usaldas ja millesse ta liigselt ei sekkunud. AS E-Pi esindajate poolt X-le 2013-2017 esitatud finantsandmed 23. Järgnevalt vaatlebki kohus AS E-P esindajate poolt X-le kirjalikult (e-kirjadena, millele lisatud juurde manustena finantsandmed eraldi failides) esitatud andmeid, mis süüdistuse kohaselt olid aluseks X pangale laenuotsuste tegemisel ja juba sõlmitud laenulepingute 9 1-21-1723 tingimuste muutmisel või täiendamisel. 06.03.2013 esitas T. M e-kirja teel A. Kile (cc T. Jõgi) EP 2013. aasta esimese kvartali bilansi, kasumiaruanded ning EP tutvustuse (kd 8 tl 35). Tegemist on e-kirja manustena .pdf formaadis väljavõtetega Navisioni programmist nagu T. M ka tunnistajana kohtus rääkis. Sellele viitab ka raamatupidamisprogrammi väljatrükil (tl 36) olev kasutajatunnus T.M, mille alt konkreetne bilansi ja kasumiaruande väljavõte on 06.03.2013 programmist genereeritu ja eraldi failina tekitatud. Pangale saadetud 2013 jaanuari bilansis on märgitud, et AS E-P omakapital on 3 270 635,09 eurot, vara on kokku 21 050 853,05 eurot, sh käibevara kokku 13 335 704,86 eurot (kd 8 tl 36p), 2012 aasta müügitulu 18 255 244,52 eurot, millele lisandub 2013 jaanuari müügitulu 1 647 332,92 eurot (kd 8 tl 37). Meilile lisatud presentatsioonis on esitatud 2012. aasta EBITDA summas 1 872 829 eurot (sh marginaal 10,9%) ja prognoosina lubatud kasvu 10% aastas (kd 8 tl 40p), sh EBITDA järgmiseks neljaks aastaks 11-12% (kd 8 tl 41p). 24. 19.03.2013 esitas T. M (cc T. Jõgi) e-kirja teel täiendavat infot vastuseks A. Ki 12.03.2013 saadetud kokku 18-le küsimusele (ettevõtte detailsema tegevuse ülevaate saamiseks), sh manused pealkirjadega „EAS toetused“; „hankija, klient, ostjate, tarnija hetkesaldo seisuga 31.01.13“; „põhIa seisuga 31.01.13“; „vastused panga küsimustele“ (kd 8 tl 45). Sealjuures on selgitustes viidatud, et kasumiaruandes „Hinnanguline toodang“ on lähtutud valmidusastme meetodist (vastus nr 3) ja igale hinnapäringule tehakse konkreetne eelarve kaasates sellesse protsessi kõikide osakondade juhid (vastus nr 4, kd 8, tl 55p). 26.03.2013 edastas T. M (cc T. Jõgi) X-le ka AS E-P 2013. aasta eelarve, kus müügitulu on 26 494 000 eurot, EBITDA 3 001 000 eurot ja EBITDA rentaablus 11,3% (kd 8 tl 64-66). 25. 25.03.2013 on A. K teavitanud e-kirja teel T. Mt ja T. Jõgi, et koostab krediidimemo, sh esitades veel täiendavaid küsimusi (kd 8 tl-d 67). 11.04.2013 on alustatud X-poolse laenupakkumise osas läbirääkimisi, sh on T. Jõgi viidanud, et vajadusel suhtleb edastatud tingimuste osas täpsemalt telefonitsi (kd 8 tl 70-71). 07.05.2013 edastas T. Jõgi A. Kile AS EP pangakonto avamiseks vajalikud andmed, mis mh sisaldasid ka finantsandmeid. T. Jõgi on taotluses viidanud, et AS E-P bilansimaht on vahemikus 3 650 001 – 20 000 000 eurot, viimase 12 kuu netokäive vahemikus 7 300 001 – 40 000 000 eurot, omakapital üle 2 000 000 euro (kd 8 tl-d 73-75). 08.05.2013 edastas T. Jõgi X esindajale A. Kile AS E-P nõukogu otsuse 2013. aasta I kvartali majandustulemuste ja investeeringute eelarve kinnitamise kohta (kd 8 tl 77). 08.05.2013 on T. Jõgi esitanud AS E-P nõukogu protokolli, millega mh kinnitati 2013. aasta eelarve investeeringute osas (sh viidates prognoosile EBITDA 2 453 671 eurot, müügitulu 26 494 028 eurot; kd 8, tl 76-80). 08.05.2013 sõlmisid AS E-P ja X positiivse laenuotsuse tulemusel laenulepingu nr LL-xxx. 26. Tunnistajate E. R, E. P, M. T ütluste kohaselt oli laenuotsuse aluseks analüütiku tehtud finantsanalüüs. Nimetatud finantsanalüüs moodustas osa krediiditoimikust. Seda uuendati regulaarse aruandluse põhjal vastavalt, lisaks kasutati samu andmeid edasiste laenutaotluste puhul. Tunnistaja A. K on kirjeldanud, et peale AS E-P laenu väljamaksmist toimus vastavalt laenulepingule X poolt selle nö regulaarne järel monitoorimine. Selle käigus pidi AS E-P esitama kvartaalselt ka oma finantsseisundit puudutavat informatsiooni (K2 tl 166), et pank saaks hinnata, kas laenu risk on panga jaoks suurenenud. M. T kirjeldas samuti, et peale laenu väljamaksmist on laenusaajal kindel kohustus esitada regulaarselt oma raamatupidamisaruandeid. Lisaks märkis tunnistaja, et jooksvalt esitatud finantsandmed pidid olema loogilises korrelatsioonis eelmiste ja ka tulevaste aruannetega, panga analüütik pidi nende looma nende andmete vahel seoseid ja kontrollima nende järjepidevust. „Aegajalt seal on kõikumisi, auditi käigus tehakse korrektuure, aga selliseid suuremahulisi kõikumisi seal kindlasti olla ei tohiks“ (E. P, K2 tl 187). Lisaks märkis tunnistaja M. T, et panga eesmärk oli 10 1-21-1723 saada infot isegi siis kui parajasti ei olnud laenutaotlust menetluses. Pank soovis teada, kas need laenud, mis on välja antud, et kas nende risk on suurenenud või vähenenud läbi selle, kas ettevõttel läheb paremini või halvemini. Üks indikaator oligi finantsaruanded, et kas tulud ja kulud suurenevad või vähenevad, samuti EBITA ja omakapital. Lisainformatsioon hõlmas lisaks bilansi ja kasumiaruande esitamisele ka muud täiendava informatsiooni esitamist (tellimuste, võlgnevuste jne kohta). Seda fikseerisid ka poolte vahel sõlmitud laenulepingud, millel kohus juba eelnevalt peatus, ning sama kinnitasid ka X esindajatena üle kuulatud tunnistajad. E. R selgitas, et „kõige olulisem on EBITA näitaja, see on ekvivalent vabale rahavoole, millest teenindatakse võetud kohustusi, kuidas EBITA tekib ja saadakse, kasum, tööjõukulud, lisaks bilansikirjed, sh varud, nõuded, põhIa, passiva poolel kohustused, hankija võlad, omakapital, omanike laenud. Kasumiaruande ja bilansi vahel on rahavoogude aruanne, sellest on vaja aru saada, kuidas bilanss ja liikuv pool kasumiaruanne kokku jooksevad ja kuidas on toimunud aasta jooksul rahakasutus. /…/ me saame neid kontrollida võrreldes eelmiste aastate saldodega ja võrreldes sektori ootuspäraste numbritega. Me ei saa neid kontrollida raamatupidamiskannete tasandil. Sellist tööd pank ei saa ega jõua teha. /…/ Pangatöötaja ei lähe raamatupidamisprogrammi analüüsi tegema, see ei ole panga töö“ (K2 tl 191 p). E. P lisas, et pangal ei ole võimalik kuidagi piiratud info pealt kontrollida seda, kas müük ja kulud on õieti esitatud (K2 tl 186). „Ta jääbki küsin-vastan usalduse baasil. Me neid rohkem detailsemalt enamus bilansikirjeid kontrollida ei saa. Kontroll tuleb aastaaruandega ehk siis pärast võrdleme, kas meile esitatud aruandes vs aastaaruandes on suuri kõikumisi“(K2 tl 187). 27. Nii nähtubki uuritud tõenditest edasi, et 25.07.2013 e-kirjaga (cc T. Jõgi) on T. M edastanud A. Kile AS E-P 2013. aasta 6 kuu bilansi ja kasumiaruande, mis on genereeritud T.M kasutajatunnustega (kd 8, tl 88-90). Nii on selle bilansi kohaselt AS E-P varad kokku 20 449 937,40 eurot, omakapital 4 141 510,80 eurot, müügitulu 11 609 904,48 eurot (kd 8 tl 88-90). 25.10.2013 on T. M saatnud e-kirjaga A. Kile AS E-P üheksa kuu majandustulemuste aruanded. T. M lisab e-kirjas „et anda objektiivsemat ülevaadet finantsseisundist, oleme muutnud arvestuspõhimõtet „Ehitustööde tellijatelt saada“ ja „Ostjatelt saadudu ettemaksete“ kajastamisel. Arvestuspõhimõtte muutus on kajastatud tagasiulatuvalt ja korrigeeritud on ka 31.12.2012 saldot. Juhul kui bilansipäevaks on väljastatud tellijale arveid suuremas või väiksemas summas kui valmidusastme meetodil arvestatud tulu, siis kajastatakse vahet kohustuse või nõudena " (kd 8, tl-d 93-95). Muudatuse tulemusena nähtub kirjale lisatud bilansist, et materiaalne põhIa kolme kuuga tõusnud 8 223 895,61 euro peale ning omakapital 4 521 244,85 euroni (tl 94). Müügitulu on aga võrreldes 6 kuu prognoosis kajastatud 11 609 904,48 euro pealt tõusnud 17 280 067,78 euroni. 11.11.2013 andis T. Jõgi e-kirja teel vastused X esindaja A. Ki küsimustele (cc-s T. M; kd 8, tl-d 97-110). Lisaks 11.11.2013 seisuga saadetud EP bilansile on T. Jõgi poolt saadetud eraldi failis vastatud, et AS E-P brutokasumi marginaali järsk kasv ei ole seotud mitte raamatupidamislike muudatustega, vaid tootmismahu suurendamisega (küsimus nr 4, kd 8, tl 106). 06.12.2013 edastas T. M 10 kuu bilansi ja kasumiaruande (kd 8, tl-d 119-122). Sealjuures on omakapital 1 kuuga tõusnud 4 673 346,31 euro peale ning müügitulu 19 594 108 peale. 18.12.2013 on T. M edastanud mh ka tellijatelt saadaolevate summade ülevaate (viidates sellele kui hinnangulisele pooltoodangule), väites seda olevat 7 001 119 eurot (kd 8, tl-d 122-129). 28. AS E-P 2013 aasta auditeeritud majandusaasta aruande raamatupidamise aastaaruandest nähtuvad 31.12.2013 seisuga järgmised finantsandmed, mis on korreleeruvad varem esitatud finantsandmetega: varad 16 478 730 eurot; omakapital 4 707 204 eurot, müügitulu 23 565 071 eurot (kd 1 tl 113p ja 114). 11 1-21-1723 29. 2014 aasta jooksul edastas AS E-P läbi T. M, T. Jõgi ja T. Li (e-kirjadest nähtuvalt AS E-P -ga seotud finantskonsultant) X pangale kokkuvõtlikult järgmised finantsandmed. 17.01.2014 on T. M (cc-s T. Jõgi) edastanud esialgsed 2013. aasta finantstulemused (kd 8, tl-d 130-140), sh on 2013. aasta lõpuga omakapital 4 761 197,52 eurot ja müügitulu 21 774 396,94 eurot (tl 132 -133). 27.01.2014 on eelnimetatud finantsandmed uuesti edastatud, sh teatud korrigeerimisega (kd 8, tl-d 141-143), mille raames on omakapital korrigeeritud 4 737 392,33 euro peale, ent müügitulu on suurenenud 23 565 071,00 euro peale. 27.05.2014 on T. M edastanud 2014. aasta 4 esimese kuu finantsid (kd 8, tl-d 146-148), kus omakapital on 4 934 540,84 eur. 25.07.2014 esitas T. M 2014. aasta esimese poolaasta finantstulemused (kd 8, tl-d 155-157), 28.08.2014 7 kuu finantstulemused (kd 8, tl-d 158-160), 15.10.2014 8 kuu finantstulemused (kd 8, tl-d 162-164), 20.10.2014 9 kuu finantstulemused (kd 8, tl-d 165-167), 25.11.2014 10 kuu finantsid (kd 8, tl-d 181-183), 22.12.2014 11 kuu finantstulemused (kd 8, tld 187-189). 28.10.2014 e-kirjavahetuses viitas T. L sellele, et 2014 tulemused on olnud mõnevõrra kehvemad ja selle põhjuseks on uute toodete õpikõver. T. L lisab, et 2015. aasta prognoositav müügitulu on 37 000 000 eurot ja EBITDA 12% (kd 8, tl-d 170-171). 10.12.2014 edastas T. L värsked finantsandmed ja prognoosid kuni 2019. aastani seoses 12.12.2014 toimuva kohtumisega X-s (kd 8, tl-d 184-186). 22.01.2015 edastas T. M esialgsed 2014. aasta tulemused (kasumiaruanne ja bilanss) A. Kile ja E. R, cc-s T. Jõgi ja T. L (kd 8, tl-d 195-197), millest nähtuvalt oli 2014 aasta müügitulu 27 003 711,41 eur, omakapital 5 096 279,14 eur. Kohtumenetluses pole T. Li ühegi poole taotlusel tunnistajana üle kuulatud. Siiski saab uuritud dokumentaalsete tõendite (e-kirjad) pinnalt järeldada, et tegemist on AS E-P välise finantskonsultandiga, seda kinnitas ka T. Jõgi oma kohtus antud ütlustes, läbi kelle hakkas EP pangaga suhtlema 2014 aasta lõpust (kd 8 tl 171) ja suhtlus jätkus ka 2015 aastal. 30. AS E-P 2014 aasta auditeeritud majandusaasta aruande raamatupidamise aastaaruandest nähtuvad 31.12.2014 seisuga järgmised finantsandmed: varad 22 164 052 eurot; omakapital 5 093 678 eurot, müügitulu 27 036 381 eurot (kd 1 tl 131). Auditeeritud andmed on korrelatsioonis varem jookvalt esitatud finantsandmetega. 31. 2015 aasta jooksul edastas AS E-P läbi T. M, T. Jõgi ja T. Li X pangale kokkuvõtlikult järgmised finantsandmed. 2015 aasta alguses soovis AS E-P suurendada olemasolevaid laenulimiite (kd 8 tl 204-208), millest X pank 28.01.2015 e-kirjaga keeldus (kd 8 tl 209). Põhjenduseks toob A. K oma e-kirjas välja AS E-P liiga suureks kasvanud finantsvõimenduse. Tunnistaja A. K selgitas kohtuistungil täiendavalt, et AS E-P kasvu ei saanud finantseerida ainult laenukohustustest, vaid omanikul oli vaja vahepeal suurendada omakapitali, et pank saaks laenu saaks juurde. A. Ki 28.01.2015 e-kirjast nähtuvalt oli pank valmis siiski peale AS E-P 2015 aasta esimese kvartali finantstulemuste selgumist uuesti laenu suurendamise soovi kaaluma. 13.02.2015-17.02.2015 edastas T. L (cc-s T. Jõgi) AS E-P nimel panga esindaja I. Nle (kes omakorda edastas need E. R ja A. Kile) 2015. aasta finantstulemused (kd 8 tl 212-219), bilansi ja kasumiaruande väljavõtted on genereeritud T.M kasutajatunnustega. 23.03.2013 edastas T. M EP 2015 aasta kahe kuu finantsid bilansi (kd 8 tl 222) ja kasumiaruande (kd 8 tl 221) näol A. Kile (cc T. Jõgi); 15.04.2015 esimese kvartali finantstulemused (kd 8, tl-d 227229); 13.05.2015 esimese nelja kuu finantstulemused (kd 8, tl-d 232-234). 29.06.2015 edastas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle 2015. aasta esimese viie kuu finantstulemused (kd 8, tl-d 235-237). 23.07.2015 esitas T. Jõgi e-kirja teel AS E-P 2015. aasta 6 kuu finantstulemused (kd 8, tl 249251), mille on algselt koostanud pearaamatupidaja T. O ning edastatud T. Jõgile X-le saatmiseks. 26.08.2015 edastas T. Jõgi e-kirja teel AS E-P 7 kuu finantstulemused (kd 8, tl-d 252-254). 23.09.2015 edastas T. Jõgi e-kirja teel AS E-P 8 kuu finantstulemused (kd 8, tl-d 255257). Ka selle e-kirja puhul on näha, et need on koostanud T. O. 28.10.2015 esitas T. Jõgi ekirja teel AS E-P 9 kuu finantstulemused (kd 8, tl-d 259-261) ja 24.11.2015 esitas e-kirja teel 12 1-21-1723 AS E-P 10 kuu finantstulemused (kd 8, tl-d 262-264). 2015. aasta 11 kuu tulemused esitati T. Jõgi poolt e-kirjaga A. Kile 11.01.2016 (kd 9 tl 1-3) ja terve 2015 aasta kohta 27.01.2016 (kd 9 tl 4-9). T. Jõgi poolt edastatud bilansi ja kasumiaruanded on genereeritud kasutajanime T poolt. 32. AS E-P 2015 aasta auditeeritud majandusaasta aruande raamatupidamise aastaaruandest nähtuvad 31.12.2015 seisuga järgmised finantsandmed: varad 27 561 465 eurot; omakapital 4 764 262 eurot, müügitulu 25 301 442 eurot (kd 1 tl 148p -149). Auditeeritud andmed on korrelatsioonis varem jookvalt (vt eelmist punkti) esitatud finantsandmetega. 33. 2016. aasta alguses tõsteti AS E-P X riskiaktivate osakonda, kuna ettevõtte riskisus oli X hinnangul tõusnud. M. T selgitas kohtus, et see oli puhtalt finantsanalüüsil põhinev otsus, tol ajal muid suuremaid kahtlusi pangal ei olnud (lk 357). A. Ki asemel sai kliendihalduriks vastava osakonna töötaja R. R. Põhimõtteliselt tähendas see seda, et AS E-P finantsandmeid kontrolliti X poolt nüüd veelgi põhjalikumalt ja tihedamalt kvartaalsete tulemusete asemel igakuiselt. 28.03.2016 esitas T. Jõgi e-kirja teel AS E-P esimese kahe kuu finantstulemused bilansi ja kasumiaruande (kasutajatunnus T) näol R. Rle ja M. Tle (kd 9 tl 10-12). 13.04.2016 edastati T. Jõgi poolt R. Rle AS E-P muudetud bilanss (kd tl-d 20-22). 26.04.2016 edastati T. Jõgi poolt M. Tle ja R.Rle EP 2016. aasta I kvartali finantsid, ka selle e-kirja puhul on näha, et need on omakorda T. Jõgile edastatud T. O poolt (kd 9 tl-d 23-25). Lisaks esitas 28.04.2016 T. Jõgi ka kohustuste ülevaate (kd 9, tl-d 26-27) ning 06.05.2016 vastused X täiendavatele küsimusetele (kd 9, tl-d 27-31). 08.05.2016 T. Jõgi poolt saadetud ehitustööde tellijatelt saadavate summade nimekirjast nähtub, et ehitustööde tellijatelt on AS-l E-P saada pooleliolevate projektide eest 9 077 522 eurot (tl 31-5). 01.06.2016 edastas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle AS E-P 2016 aasta 4 kuu bilansi ja kasumiaruande (kd 9 tl 32). 04.07.2016 edastas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle AS E-P 2016 aasta 5 kuu bilansi ja kasumiaruande (kd 9 tl 39-42). 24.08.2016 edastas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle AS E-P 2016 II kvartali tulemused ja palus kohtumist seoses finantsandmete kajastamisega bilansis (kd 9 tl-d 46-48). 02.09.2016 edastas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle AS E-P 7 kuu finantsandmed, sh viidates, et kehva tulemuse on tekitanud kollektiivpuhkus suvel (kd 9, tl-d 49-56). 06.09.2016 edastas T. Jõgi e-kirja teel R. Rle AS E-P 2015 majandusaasta aruande auditeerimata projekti (kd 9 tl 57-69) ning rahavoogude aruande (kd 9 tl 72-73). 27.09.2016 palus R. R e-kirjas T. Jõgil saata AS E-P 2016 augusti finantsandmed (kd 9 tl 75p), tuletades uuesti sama palvet meelde 04.10.2016 e-kirjas (tl 75p) ning mille peale T. Jõgi saatis 05.10.2016 e-kirjaga AS E-P 2016 augusti bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja kreditoorsete võlgnevuste aruande (tl 77-83). 26.10.2016 edastas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle AS E-P 9 kuu finantsandmed (kd 9 tl 86-95). 05.12.2016 ja 06.12.2016 esitas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle AS E-P 2016. aasta 10 kuu finantstulemused, ja seda pärast X vastavalt päringut (kd 9 tl-d 105-114). 28.12.2016 esitati T. Jõgi poolt e-kirjaga R. Rle AS E-P 2016. aasta xxxembri finantsid (kd 9 tl-d 115-122). 31.01.2017 esitas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle 2016. aasta detsembri finantstulemused koos müügiprognoosiga (kd 9 tl-d 123-131). 34. AS E-P 2016 aasta majandusaasta aruanne on jäänud auditeerimata. Kohtus uuritud auditeerimata majandusaasta aruande raamatupidamise aastaaruande projekt sisaldab järgmisi finantsandmeid- varad 34 851 958 eurot; omakapital 4 319 989 eurot, müügitulu 24 388 608 eurot (kd 4 tl 20p-21). Need andmed on korrelatsioonis varem jookvalt (vt eelmist punkti) 2016 aasta jooksul esitatud finantsandmetega. 35. 2017 aastal edastas AS E-P läbi T. Jõgi X pangale kokkuvõtlikult järgmiseid finantsandmeid. 2017. aasta jaanuari kuu EP finantsid saadeti T. Jõgi poolt e-kirjaga R. Rle alles 01.03.2017 (kd 9 tl-d132-134), kusjuures andmed saatis algselt T. Jõgile jällegi T. O. 02.03.2017 vastas mahukatele ja lisainfot soovivatele X poolsetele küsimustele AS E-P poolt 13 1-21-1723 T. M (kd 9, tl-d 135-138), cc-s olid ka T. Jõgi ja M. O. 17.03.2017 edastas T. Jõgi 2017. aasta veebruari kuu finantstulemused bilansi ja kasumiaruande näol (kd 9 tl-d 135-141). 19.04.2017 edastas T. Jõgi e-kirjaga R. Rle 2017 esimese kvartali finantstulemused (bilansi, kasumiaruande ja kreditoorsete võlgnevuste vanuselise jaotuse tabeli) (tl 144-159), M. O e-kirjaga R. Rle aga anti ülevaade positiivsest tulevikustsenaariumist seoses tellimuste ja turusituatsiooni paranemisega (tl 142). 36. Kohtu hinnangul näitavad perioodil 2013-2017 AS E-Pi poolt X-le regulaarselt ja järjepidevalt saadetud finantsandmed oma finantsseisundi kohta seda, et kõik süüdistuses märgitud teod X Pank vastu on toime pandud jätkuva teona mitte aga korduvana. See omakorda välistab ka 2013 laenulepingu episoodi aegumise, mida leidis juba kaitseaktis T. Jõgi kaitsja. Saab nõustuda, et kuigi esimene laen väljastati (so varakäsutus kelmuse mõttes) X poolt AS-le E-P juba 2013 aastal, siis arvesse tuleb siiski võtta veel järgmist. Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Nõue, et jätkuvaid tegusid peab hõlmama ühtne tahtlus, tähendab, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu. Seetõttu näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, õiguslikult juba lõpuleviidud süüteo jätkuna (näiteks RKKKo nr-d 3-1-1-47-07 p 28; 3-1-1-1414 p 1026; 1-17-11432/93 p-d 9 ja 14). Perioodil 2013-2017 esitati AS E-P esindajate poolt Xle regulaarselt (vähemalt kvartaalselt, alates 2016 aga juba igakuiselt) kasumiaruandeid ja bilansse. Uuritud tõendid kinnitavad, et neid esitati nii 2013 aastal väljastatud laenu nö järelmonitoorimiseks, aga samas võimaldas see lihtsustatult ka uute laenude ja garantiide väljastamist. X töötajad on kohtus selgitanud, et regulaarselt esitatud finantsandmetega täiendati juba olemasolevaid panga poolt kogutud ja töödeldud E-Piga seotud finantsandmeid. Seetõttu oli AS E-P ka uute laenude väljastamisel alates 2016 aastast XXX jaoks juba „tuttav klient“. Seetõttu saab kohtu hinnangul jõuda ka järeldusele, et kõiki osategusid tuleb vaadata ühe jätkuva teona. Jätkuva kuriteo poolt räägib ka see, et teod pandi toime sama kannatanu vastu ning sarnasel viisil. 37. Kohtule on tõendina esitatud ka AS E-P 2011 aasta (kd 1 tl 78-92), 2012 aasta (tl 93-109), 2013 aasta (tl 110-126), 2014 aasta (tl 127-144) ja 2015 aasta (tl 145-161) AS E-P auditeeritud majandusaasta aruanded ning 2016 majandusaasta aruande projekt. 2011-2015 aastate majandusaasta aruandeid on auditeerinud vandeaudiitor K. L. Vaidlust ei ole selles, jooksvad finantsandmed, mida AS E-P regulaarselt 2013-2017 X-le esitas ja millel kohus eelnevalt ka peatus, on korreleeruvad vastavate aastate majandusaasta aruannetes kajastatud ja vandeaudiitori poolt auditeeritud andmetega (2013-2015) auditeeritud aruannetega. Auditeeritud majandusaasta aruannete tähtsusest X poolt AS E-P -le laenude andmisel on rääkinud mitmed X-ga seotud tunnistajad. Tunnistaja A. Ki sõnul oli majandusaasta aruanne laenuotsuste tegemisel määravaks (vt A. Ki ütlused 15.02.2022 istungil, lk-d 11-12). M. T ütluste kohaselt „süsteem on nii üles ehitatud, et on teatud dokumendid, mida pank peab usaldama“ /…/ „ükski pank ei lähe ettevõtte raamatupidamist kontrollima, küll aga küsitakse täpsustavaid küsimusi. Nt tulu ja kulu jaotus ja kui see läheb kokku selle pildiga, mis aruandest vastu vaatab, siis sellega see töö piirdub“. E. Pse sõnul on „auditeeritud aruanne pangale ainuke kvaliteeditempel“ /…/ „jooksvad finantsaruanded tuginevad kõik suuresti usaldusele ja panga eeldus on, et see kvaliteeditempel tuleb audiitori poolt ja see tekitab meile usaldusväärsust nendes andmetes“. X-le esitatud finantsandmete ja erikontrolliga tuvastatud andmete erinevus. 14 1-21-1723 38. Süüdistuse kohaselt erinesid AS E-P poolt X-le aastatel 2013-2017 esitatud finantsandmed tegelikust AS E-P finantsseisundist. Tunnistaja M. T (X tolleaegne krediidikommitee juht) sõnul ei oleks X andnud AS-le E-P laene kui oleks AS E-P tegelikku finantsolukorda teadnud. Järelikult põhjustasid AS E-P poolt esitatud ebaõiged finantsandmed eksimuse X-s, mis omakorda viis väljaantud laenude ja garantiide näol kahju tekitanud varakäsutuseni. M. T lisas, et laene ega garantiisid poleks selliste finantsnäitajate juures andnud ükski pank. Seda oleks eelkõige välistanud AS E-P negatiivne omakapital aga samuti ka negatiivsed rahavood või negatiivne EBITA (K2 tl 153). Sama kinnitas ka A. K ja R. R (K2 tl 181p). 39. Prokuratuur on kohtule esitanud kolm tõendit, millest nähtuvalt on AS E-P poolt X-le esitatud eksimust põhjustanud valeandmed, st AS E-P finantsseis oli oluliselt halvem kui pangale esitatud andmetest nähtub. Nendeks tõenditeks on audiitorbüroo xxx OÜ aruanne (kd 1, tl 183-221); audiitorbüroo xx OÜ aruanne (kd 4 tl 13-16 ja kd 6 tl 229-232); xxx sisekontrolli aruanne (kd 4, tl 30-31). Kaitsjad vaidlesid kõikide nende tõendite vastuvõtmise ja uurimise vastu (K2 tl 132p, lisaks kirjalik vastuväide K2 tl 145-156), leides, et tegemist on KrMS § 63 mõttes lubamatute tõenditega. Kohus võttis need tõendid siiski kohtuliku uurimise ajal vastu ja lubas neid uurida, kuid märkis, et lõpliku seisukoha nii tõendite lubatavuse kui usaldusväärsuse osas jätab lahendamiseks nõupidamistuppa (K2 tl 161p-162). Seetõttu esimeses järjekorras lahendabki kohus küsimuse sellest, kas tegemist on lubatavate ja usaldusväärsete tõenditega. 40. Ajaliselt kõige esimesena valmis audiitorbüroo xxx „Sõltumatu kindlustandva töövõtu aruanne erikontrolli tulemuste kohta“ (kd 4, tl 13-16, kd 6 tl 229jj), mis on vandeaudiitorite J G ja A S poolt digitaalselt allkirjastatud 08.08.2017 (tl 16). Selleks, et aru saada, mis põhjustel ja kelle poolt see aruanne telliti, on vajalik avada natuke rohkema ka muude uuritud tõendite tausta. 41. On tuvastatud, et AS E-P aktsionäride ringiga liitus 2016 aasta lõpus OÜ T H, mille esindaja oli T M, kellest sai ka AS E-P nõukogu esimees. Uue enamusaktsionäri liitumine oli omakorda seotud AS E-P finantsseisundi ja vajadusega kaasata täiendavalt omakapitali, mis oli mh üheks X poolt seatud tingimuseks uue laenu väljastamisel. T. M ütlused avaldati 10.05.2022 kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel seoses tema surmaga (kd 11 tl 126-132). Kaitsjad vaidlesid sellele ägedalt vastu ja leidsid, et tegemist on eos kallutatud ning ebausaldusväärse isiku poolt antud ütlustega. Asjaolu, et tegemist oli „vastasleeri“ tunnistajaga, keda süüdistatavad peavad AS E-Pi pankroti tegelikuks süüdlaseks, ei ole piisavaks põhjuseks tema ütluste tõendipagasist kõrvaldamiseks. Kohus möönab, et AS E-P aktsionäride vahel tõepoolest vastuolu oli, see kulmineerus 2017 aasta sügisel saneerimismenetluse ümber toimuvaga. Samas ei ole see vastuolu ja äriline konflikt kahe leeri vahel üksi piisavaks argumendiks väita, et T. M ja temaga seotud isikute ütlused on a priori ebausaldusväärsed. Kaitsja poolt kaasatud tunnistaja L. S kinnitas kohtu küsimusele vastates, et nii M, Jõgi kui ka O olid kõik „tasakaalukad inimesed“ ja mingit silmnähtavat konflikti nende vahel näha ei olnud (K3 tl 28p). Ka sellest teeb kohus järelduse, et mingit nö pimeviha ja alusetut süüdistamist ja valetamist mh M poolt olla ei saa ning tegemist oli faktidel ja argumentidel põhineva ärivaidlusega. Kohus arvestab seega T. M ütlusi niipalju kui need on kooskõlas ja haakuvad muude uuritud tõenditega. T. M ütluste kohaselt sai ta 2016 aasta lõpust läbi T Hu EP 52% enamusaktsionäriks teise AS E-P suuraktsionäri L S ettepanekul. Sama kinnitab ka L. S oma kohtus antud ütlustes. T. M avaldatud ütluste kohaselt nad küll kontrollisid EP tausta, kuid „tagantjärgi võetuna pealiskaudselt /…/ eeldasime, et pangad kontrollivad neid ja me usaldasime panku liiga palju“ (kd 11 tl 127). Seda, mille pinnalt ja kuidas X Pank kontrollis AS E-Pi tausta ja finantsandmete õigsust, on kohus eelnevalt juba käsitlenud. Dokumentaalsetest tõenditest nähtub edasi, et AS 15 1-21-1723 E-P aktsionärideks (seisuga 16.12.2016) olid: AS T- esindaja L S (12,5% aktsiakapitalist); L S (11,5% aktsiakapitalist); OÜ M H – esindajad Toomas Jõgi ja M O (24% aktsiakapitalist); AS T H- esindaja T M (24% aktsiakapitalist); OÜ M H- esindaja T M (24% aktsiakapitalist); T OÜ- esindaja T M (4% aktsiakapitalist). Seega oli (16.12.2016 seisuga) EP enamusaktsionäriks T Mga seotud äriühingud, kes omasid kokku AS E-P aktsiakapitalist 52% (kd 7 tl 1-20). 42. Vaidlust ei ole selles, et mõni aeg peale T. M AS E-P omanikeringi tulekut, tekkis uue enamusaktsionäri ja teiste aktsionäride, kellest T. Jõgi ja M. O olid samas ka juhatuse liikmed, vahel vastuolu, mis kulmineerus 2017 aasta lõpus AS E-P saneerimiskava kinnitamise ümber toimuvaga. Nimelt oli T. M vastu AS E-P saneerimiskavale ja saatis omalt poolt ka võlausaldajatele (sh X Pangale) vastava e-kirja ning kohtule saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise avalduse (kd 6 tl 166). Süüdistatavate T. Jõgi ja M. O väitel soovis T. M AS-i E-P „vaenulikult üle võtta“, ning tema eesmärk oli saneerimismenetluse nurjamisega ajada AS E-P pankrotti. Samuti jättis T. M nende sõnul täitmata oma aktsionäride lepinguga võetud kohustuse AS E-P täiendavaks finantseerimiseks. T. M seda aga eitab ja on oma avaldatud ütlustes väitnud, et tema oma finantseerimiskohustuse 700 000 euro ulatuses täitis ning täiendav makse jäi tegemata AS E-P enda süül (kd 11 tl 131) kuna AS E-P ei täitnud X ees uue laenuga seotud tingimusi. Kohus ei nõustu „vaenuliku ülevõtmise“ hüpoteesiga ja märgib, et T. M ja tema äriühing T H OÜ seadsid 2016 aasta AS E-P ja X vahel sõlmitud laenulepingutes samuti mitmeid käendusi ja tagatisi (kd 1 tl 54p), seega mõjutas AS E-P käekäik ja laenulepingute korrektne täitmine ka teda ja tema teisi äriühinguid. Lisaks ilmnesid samal ajal veel probleemid AS-ga L L, millel kohus peatub edasisest. Samuti juhib kohus tähelepanu X-ga sõlmitud laenulepingus sätestatud AS E-P kohustusele teavitada X-d igast toimunud sündmusest, mis muul viisil oluliselt takistab või teeb võimatuks lepingu tingimuste täitmise AS E-P poolt (lepingu p 7.5.7, kd 1 tl 10-p). Kohus leiab, et T. M AS E-Pi nõukogu esimehena omas õigust võtta laenulepinguga sätestatud kohustuse täitmine juhatuselt üle ja seda ise teha. Kokkuvõttes saab sellest järeldada, et AS E-P enamusaktsionäriks saamisel ei olnud T. Ml tegelikust olukorrast adekvaatset pilti ning selle adekvaatse pildi saamisel käituski ta täiesti ootuspäraselt kui taotles AS E-P saneerimismenetluse ennetähtaegset lõpetamist ning teavitas tegelikust olukorrast ka mh X-d. Seoses AS E-Pi nn vaenuliku ülevõtmisega märgib kohus täiendavalt ka seda, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et T. M või temaga seotud isikud oleks lõppkokkuvõttes AS E-Pi pankrotist mingit „kasu“ saanud või pankrotIad omandanud. Kui kaitsehüpoteesi järgi oligi AS E-P pankrot M nö põhieesmärk, siis jääb see väide lõppkokkuvõttes ebaloogiliseks ja tõendamata väiteks. 43. T. M ütlustega koos tuleb lisaks analüüsida ka veel tunnistajate K H ning S S-Š ütlusi. Ka nende tunnistajate ütlusi peavad kaitsjad lisaks T. M ütlustele ebausaldusväärseteks, sest ka nemad kuulusid T. M „leeri“. Tunnistaja K. Hst sai 2016 aasta lõpust AS E-P nõukogu liige ning ärikontroller ning ta allus T. Mle. K. H sõnul läksid kohe alguses tulenevalt AS E-P majanduslikust seisukorrast käiku väga tugevad kärpeplaanid ja ka väga selge info esitamise nõue juhatusele (K2 tl 134). Kokkuvõttes oli selle eesmärgiks saada AS E-P seisu nii heaks, et võiks hakata pankadega ja tarnijatega tingimusi läbi rääkima ja võiks hakata ettevõte kasumit teenima. Samas tema sõnul koostöö juhatusega ei sujunud ning nii temal kui T. Ml tekkis kahtlus AS E-P tegelikus finantsseisundis (kokkulepitud tähtaegadeks juhatus aruandeid ei koostatud /…/ aruannetes numbrid ei klappinud või nendel ei olnud tõepõhja taga /…/ sellist adekvaatset infot ei tulnudki (K2 tl 134), mistõttu otsustasid nad T. Mga lasta S. S. Šl viia läbi AS E-P finantsarvestuse õigsuse sisekontroll (K2 tl 135p). 44. S S-Š andis kohtus ütlusi, et ta oli T H OÜ finantsjuht, kes 2017 juunis võttis 01.06.2017 käsunduslepingu (kd 11 tl 134-138) alusel üle AS E-P finantsjuhtimise. Seda on kinnitanud nii 16 1-21-1723 T. M, K. H kui ka S. S. Š (kd 11 tl 128, K2 tl 135p, K2 tl 214). S. S. Š sõnul ta siiski finantsjuhtimisega ei jõudnudki tegelema hakata, sest tema esimeseks tööülesandeks sai AS-is E-P T. M ülesandel sisekontrolli läbiviimine ja peale selle tulemuste ilmnemist enam finantsjuhtimisega de facto ei tegelenud, „oligi vaid info kogumine ja analüüsimine“ (K2 tl 214). Ka see väide on etteruttavalt kooskõlas muude uuritud tõenditega, eelkõige AS-i L L episoodi tuvastatud asjaoludega, millel kohus edasiselt eraldi peatükis peatub. Kohtus uuritud ja S. S. Š poolt 31.08.2017 allkirjastatud „Aruandega sisekontrolli tulemuste kohta E-Pi AS aktsionäridele“ (kd 4 tl 30-31) nähtub, et S. S. Š tuvastas sisekontrolli läbiviimisel AS E-P bilansis 30.06.2017 seisuga, et mitmed bilansikired ei ole kajastatud õigesti ja õiglaselt. Sisekontrolli akti järgi näiteks valmidusastme meetodi vale rakendamise tõttu vähenesid tellijatelt saadaolevad summad bilansis 11 902 741 euro võrra (tl 30). Ka T. M viitas oma ütlustes sellele, et S. S. Š kontrolli tulemusena tuvastati, et „bilansis on puudu ca 12 miljonit „ (K11 tl 128). Samas kui vaadata järgnevate sündmuste kuupäevade kronoloogiat, siis saab jõuda järeldusele, et 31.08.2017 allkirjastatud sisekontrolli akt oli nö lõplik versioon ning hiljemalt 2017 juuni lõpuks olid mitteametlikud tulemused S. S. S poolt juba tuvastatud ning ka T. Mle edastatud. Seda kinnitab alljärgnev. 45. T. M, K. H ja S. S. S ütlustega, aga samuti süüdistatavate T. Jõgi ja M. O ütlustega on edasi tõendatud see, et peale S. S. Š sisekontrolli (mitteametlike) tulemuste ilmsikstulekut ja teistele AS E-Pi aktsionäridele ja nõukogule selle tulemuste teatavakstegemist otsustati 28.06.2017 nõukogu koosolekul tellida väljast sõltumatu audiitori poolt läbiviidav erikontroll. S. S. S soovitas erikontrolli läbiviijaks kedagi „big four“ audiitorbüroodest, aga need osutusid liiga kalliks ja lõpuks valiti G Ti audiitorbüroo, kes tegi sisuliselt sama kontrolli, mis varasemalt S. S. S, ainult väiksemas mahus (K2 tl 215). Seda fakti kinnitavad e-kirjad, millest nähtuvad vastavad kokkulepped (kd 4 tl 84-87). Tegemist on K. H poolt 03.07.2017 saadetud e-kirjaga T. Mle, L. S, T. Jõgile ja M. Ole koos manusega „28.06.2017 Nõukogu koosoleku kokkuvõte“, mis kajastab tunnistajate K. H, T. M ja S. S S poolt öeldut, et „rahavoogudes on tuvastatud suur auk, mistõttu pole selget ülevaadet hetkeseisust“ (tl 85). Sellele e-kirjale on samal so 03.07.2017 vastanud M. O (tl 86), kes K. H poolt kirjapandut (manuses olev koosoleku protokoll) punases kirjas täiendab ja ei nõustu kõigega, mis K. H poolt kirja pandi (sh. T. Jõgi poolt raamatupidamises ca 4 miljoni euro ulatuses väidetavalt valesti kajastamise fakti tunnistamist). Samas ei ole siiski vaidlust selles, et 28.06.2017 nõukogu koosolekul, millel osalesid ka süüdistatavad, tõepoolest ikkagi arutati probleemi AS E-P raamatupidamises ja finantsseisundi kajastamise õigsuse faktis ja kokkuvõttes otsustati tellida väljast sõltumatu erikontroll. See järeldus nähtub ka M. O 03.07.2017 e-kirjast K. Hle ja teistele nõukogu liikmetele (tl 86). Kohtule on samuti esitatud aktsionäride kirjalik otsus, mis on digitaalselt allkirjastatud 12.07.2017 T. M, L. S, M. O ja T. Jõgi poolt (kd 4 tl 94-95), ning milles otsustatakse tellida erikontroll G T B OÜ-lt. Aktsionäride kirjalikust otsusest nähtub, et erikontrolli läbiviijalt sooviti vastust küsimustele, mis puudutas AS E-P 2015-2016 müügitulu kajastamise ja pooleliolevate tööde valmidusastme hindamise õiguspärasust (kd 4 tl 93). Seega oli tegemist oli samade küsimustega, millele S. S. S sisekontrolli akt juba oli tähelepanu juhtinud. Erikontrolli läbiviimiseks on G T B OÜ-ga allkirjastanud lepingu T. Jõgi (kd 4 tl 97105). Lepingus on märgitud auditi valmimise tähtajaks 07.07.2017 eeldusel, et audiitorühingule esitatakse nõuetekohaselt vormistatud dokumendid hiljemalt 17.07.2017 (tl 98). Lepingu maksumuseks on 16 000 eurot (lisandub käibemaks) (p 3.2) ja eeldatavaks ajaliseks kestuseks tundides 168 töötundi (p 2.2.). Lepingu punktis 7.2 on sätestatud, et audiitorühing kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule vandeaudiitori kutsetegevusega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest kümnekordse lepingu tasu ülempiiris. Raskest hooletusest tuleneva või tahtliku rikkumise korral ülempiiri ei kohaldata (tl 100). Kohtu hinnangul viitab 17 1-21-1723 ülaltoodu mh audiitorühingu ning vandeaudiitori võimalikule vastutusele ning sõltumatusele selle konkreetse auditi läbiviimisel, mis on antud kontekstis kindlasti oluline. 46. G Ti vandeaudiitorite J. Gi ja A. S poolt 08.08.2017 allkirjastatud aruandest (kd 4 tl 13) ning selle 24.11.2017 lisast (kd 6 tl 229-232) nähtub, et selle aluseks on olnud sama AS E-Pi aktsionäride 12.07.2017 otsus. Aruandest nähtub, et see on läbi viidud kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate teenuste standardiga ISAE 3000 „Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused“. Erikontrolli aruandest AS E-P aktsionäridele nähtub, et kontroll hõlmas vastavalt lähteülesandele 2015-2016 müügitulu kajastamise arvestuspoliitika ja pooleliolevate tööde valmidusastme hindamist ning seda, kas seda on 2015 aasta auditeeritud majandusaasta aruandes ja 2016 auditeerimata majandusaastaaruande (projektis) õigesti kajastatud. Erikontrolli aruandest nähtub, et selle läbiviimiseks esitati vandeaudiitoritele 2015 a auditeeritud aastaaruanne; 2016.a aastaaruande projekt; juhtkonna koostatud projektide müügitulu arvestused Excelis 2015.a ja 2016.a kohta; projektiarvestuste väljavõte projektidele registreeritud tulude ja kulude kohta seisuga 31.05.2017; müügiarvete nimekiri; info projektide kohta (sh eelarved, tellimuse kinnitused, lepingud); detailselt kontrollitud projektide osas alusdokumendid ja väljavõtted. Töö käigus intervjueeriti ettevõtte juhtkonda ja finantspersonali (kd 4 tl 13p). Erikontrolli aruandes on vandeaudiitorid märkinud, et „müügitulu arvestuse tabelist ei selgu, kuidas on pooleliolevate tööde valmidusastet peegeldav hinnanguline müügitulu leitud, kuna vastavates lahtrites puuduvad valemid“. J. G selgitas kohtus tunnistajana ütlusi andes, et peale erikontrolli esialgsete tulemuste teatavakssaamist suhtles ta vahetult ka AS E-P juhatuse liikmete T. Jõgi ja M. Oga, kuid „arvestuspõhimõtte osas mingisugust head selgitust ei saanud, et kust need numbrid nende tabelisse tekkinud olid“ (K 2 tl 140 p). Edasi on erikontrolli aruandes vandeaudiitorid märkinud, et „arvestasime projektiarvestuse väljavõttel toodud tulude ja kulude põhjal välja kuludest lähtuvad projektide valmidusastmed ja vastava hinnangulise müügitulu. Võrreldes sel viisil leitud müügitulu juhtkonna poolt leitud müügituluga, jõudsime järeldusele, et juhtkond ei ole oma arvestustes lähtunud enda poolt kehtestatud arvestuspõhimõtetest. Müügitulu ja vastav nõue on kajastatud olulistes summades ka selliste projektide osas, millega seoses kulusid veel projektiarvestuse väljavõtte põhjal tehtud ei olnud“ (kd 4 tl 14). Kokkuvõttes tuvastasid erikontrolli läbiviinud vandeaudiitorid J. G ja A. S oma aruandes, et AS E-P 2015-2016 aasta aruannetes oli müügitulu näidatud suuremana kui see tegelikult oli ca 14,9 miljoni euro ulatuses (kd 4 tl 15p). J. Gi ütlusi AS E-P juhatuse liikmetelt müügitulu arvestuse kohta selgituste küsimise kohta tõendab ka tema poolt 09.08.2017 saadetud e-kiri T. Jõgile ja M. Ole (kd 4 tl 114-115). Selles kirjas teavitas ta T. Jõgit ja M. O kontrolli tulemustest ja mh kirjutas järgmist: „kohtumisel Teiega 27. juulil selgus, et valmidusastet ja kaasnevaid tekkepõhist tulu ei ole arvestatud kuludest lähtuvalt, vaid enda muu hinnangu põhjal. Kui küsisin, kui suures mahus võib tulu olla tegelikust suuremana kajastatud, jäite vastuse võlgu. Kui tänaseks on selles osas mingid arvestused tehtud, palun andke teada. Lisaks, kui teie arvates ei ole midagi eelnevalt esitatud infost õige, palun esitage oma kommentaarid ja selgitused. Palun tagasisidet esimesel võimalusel“. 47. G Ti 24.11.2017 allkirjastatud aruande lisast „Täiendav info erikontrolli läbiviimise kohta“ nähtub aga see, et varasema aruande (08.08.2017) näitlikustamise eesmärgil on välja toodud kolm kontrollitud projekti koos detailsema kirjeldusega ja viidetega alusdokumentidele. Sealt nähtub, et detailsemalt on analüüsitud ja lahti selgitatud arvutuskäik kolme projekti (nr-d 161046; 16-1076 ja 16-1094) näitel. Seejuures on tuginetud iga projekti analüüsimisel konkreetselt selle projektiga seotud alusmaterjalidele- näiteks projekti 16-1046 puhul: müügitulu arvestus (projektipõhine); eelarve 16-1046; projektiarvestus 16-1046; leping T projekt nr 16-1046 (kd 6 tl 213). Selle kohaselt tuvastati projekti 16-046 puhul müügitulu 18 1-21-1723 erinevus summas 537 603 eurot; projekti 16-1076 puhul tuvastati müügitulu erinevus summas 50 439 eurot ja projekti 16-1094 puhul tuvastati müügitulu erinevus summas 477 124 eurot. Etteruttavalt tuleb ära märkida, et Xxx ja Xxx erikontrolli tulemused nende projektide arvestustes kattuvad G Ti arvutustega erinedes ainult mõne euro võrra (näiteks 16-046 puhul R arvestuse järgi 537 601 eurot). 48. Eeltoodust saab üheselt järeldada, et AS E-P uute aktsionäride survel, kes soovisid adekvaatset ülevaadet AS E-P majanduslikust ja finantsilisest olukorrast, telliti väljast sõltumatu erikontroll. See on ka mõistetav, sest S. S. Š sisekontrolli tulemusi ei pruugitud teiste aktsionäride poolt aktsepteerida mh seetõttu, et tegemist oli T. M poolt kaasatud isikuga, kelle puhul võis teoorias tekkida kahtlus tema sõltumatuses ja seetõttu ka sisekontrolli aruande usaldusväärsuses üldisemas. Kohus leiab, et seetõttu oli AS E-P juhatus ka sundseisus, kui aktsionäridena selle poolt hääletasid ning pidi aktsepteerima aktsionäride otsust selle erikontrolli tellimiseks. Seda kummastavam on aga T. Jõgi ristküsitlusel antud selgitused, et G Ti kontrolli tulemustest sai ta teada alles kriminaalasja toimiku materjalidega tutvudes. Kui süüdistusakt edastati kohtusse 2021 märtsis, siis toimikutega tutvumine pidi KrMS § 224 korras toimuma hiljemalt 2020 lõpus või 2021 alguses, see on igatahes aastaid hiljem erikontrolli faktilisest valmimisest. Selle väga põhimõttelise väite lükkab üheselt ümber esiteks eelmises punktis nimetatud J. Gi 09.08.2017 e-kiri mõlemale juhahtuse liikmele (sh T. Jõgile), milles ta teavitas kontrolli olulisemast tulemustest, so valmidusastme meetodi väärkasutamisest, nii nagu ka erikontrolli aktis kirjas. Samuti lükkab selle T. Jõgi väite ümber ka T. M poolt T. Jõgile ja M. Ole 21.09.2017 saadetud e-kiri (kd 6 tl 233-235), millest nähtub, et e-kirja manuseks on digitaalselt allkirjastatud fail „2017 09 20 nõue aktsionäride lepingu täitmiseks“, mille digitaalallkirja konteineris on ka „Sõltumatu audiitori kindlustandva töövõtu aruanne erikontrolli tulemuste kohta E-P 08.08.2017.bdoc“, mis on sama J. Gi poolt allkirjastatud fail, millele T. M ka kirjas viitab. Seega loeb kohus ebausaldusväärseks T. Jõgi ütlused, et G Ti aruandega tutvus ta alles aastaid hiljem, so millalgi 2020-2021 kriminaalasjas materjalidega seoses. Kohtu jaoks ei tundu see eluliselt usutav, et niivõrd olulises küsimuses ja erikontrolli tulemuses, mis tagasi vaadates oligi AS-i E-P „lõpu algus“ sai jääda T. Jõgile kui finantsküsimuste eest vastutavale juhatuse liikmele tähelepanuta. Seda enam, et erikontrolli tellimise otsusele oli ka tema aktsionärina nõustunud ning juhatuse liikmena audiitorbürooga lepingu sõlminud. Sel ajahetkel (2017 august-september) oli see kohtu hinnangul niivõrd eksistentsiaalne küsimus nii AS E-P edasise jätkamise kui ka selle juhatuse liikmete võimaliku vastutuse seisukohalt. Asjaolu, et T. Jõgi seda fakti varjas, kinnitab kohtu hinnangul seda, et tema väited AS E-P raamatupidamise korrasoleku kohta, mille G Ti erikontrolli aruanne üheselt ümber lükkas, ei ole usaldusväärsed ega tõesed. Kui objektiivne tõde selle kohta esmakordselt päevavalgele tuli, siis ta lihtsalt ignoreeris seda teavet. See omakorda aga tõendab seda, et ta oli AS E-Pi raamatupidamise „tegelikust seisukorras“ ja väärkajastamistest juba varasemalt teadlik, sest vastasel juhul ei oleks eluliselt usutav ega loogiline, et ta ei oleks hakanud seda G Ti tuvastatut koheselt ümber lükkama. G Ti kontrolli tulemused kinnitavad kaudselt ka tunnistajate K. H ja S. S. Š ütlusi selle kohta, et EP raamatupidamisest ei olnud võimalik aru saada ja raamatupidamisprogrammis olid „suvalised numbrid „. 49. Lisaks kahele eelnimetatud aruandele esitas prokurör aga ka kolmanda AS E-P finantsseisundit kajastava aruande, mille järeldusi on kajastatud ka esitatud süüdistuses. Tegemist on audiitorbüroo xxx koostatud erikontrolli aruandega (kd 1 tl 183-231). Nimelt 18.01.2018 kohtumäärusega kuulutati välja AS E-P pankrot (kd 1 tl 162) ja pankrotihalduriks määrati S T. xxx vandeaudiitor M Ni poolt on erikontrolli aruanne allkirjastatud 05.10.2018 (tl 193). See erikontroll nimetusega „Sõltumatu kindlustandva töövõtu aruanne erikontrolli tulemuste kohta“ hõlmas perioode 2013-2017. Aruandest nähtub, et see on läbi viidud 19 1-21-1723 kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate teenuste standardiga ISAE 3000 „Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused“. Erikontrolli läbiviimise protseduuride hulka kuulusid aruande kohaselt järelepäringute tegemine, analüüs, ülearvutamine, võrdlemine, inspekteerimine, kinnituste hankimine jms (tl 193). Aruandes on märgitud, et erikontrolli läbiviimiseks vajaliku info esitas erikontrolli tellija, kelleks pidi olema 18.01.2018 kohtumäärusega määratud pankrotihaldur. Tunnistaja M. Ni kohtus antud ütlustega on tõendatud, et AS E-P -l oli erineval perioodil mitu pankrotihaldurit (S T ja Ü T). Kes täpselt tellimuse neile esitas, ei olegi antud juhul oluline, sest mõlemad pankrotihaldurid täitsid pankrotiseadusest tulenevaid pankrotihalduri kohustusi, mis mh eeldab ka pankrotis ettevõtte finantsseisundist ja raamatupidamisest ülevaate saamist. M. Ni allkirjastatud aruandes on kirjas, et „peamiselt tugineti erikontrolli läbiviimisel elektroonselt Exceli kujul esitatud ettevõtte detailsele pearaamatule ning teistele elektrooniliselt esitatud ettevõtte raamatupidamisregistritele. Lisaks tutvusid erikontrolli läbiviijad ettevõtte auditeeritud aastaaruannetega, juhtkonna otsuste ja hinnangutega, raamatupidamise algdokumentidega ja muude dokumentidega“. 50. Kohus peab xxx erikontrolli aruannet (nagu ka G Ti erikontrolli aruannet) lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks nendes eriteadmist nõudvates küsimustes, mis puudutavad AS E-P finantsseisundit ja X-le seoses lepingutega eksitava informatsiooni esitamist. Seda järgmistel põhjustel. Erikontrolli näol on tegemist äriseadustikus reguleeritud kontrolliga (ÄS § 298 lg 1 p 6 ja § 330), mille läbiviimist omakorda reguleerib standard- ISAE 3000 „Kindlustandvad teenused, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused“. Varalise seisundiga seotud küsimustes saavad erikontrolli läbiviijaks olla mh audiitorid. Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Erikontrolli läbiviija vastutusele kohaldatakse seaduses kohustusliku audiitorkontrolli läbiviija vastutuse kohta sätestatut. Vastavalt audiitortegevuse seaduse § 62 kannab audiitorettevõtja varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest. Lisaks kinnitas tunnistajana üle kuulatud vandeaudiitor M. Ni kohtus, et erikontrolli läbiviimisel ja vormistamisel lähtutakse ISAE3000 standardist, see nähtub ka aruande enda tekstist. M. N selgitas kohtus, et ISAE3000 näol on tegemist kutsetegevuse standardiga, see on väga täpne juhendmaterjal selle kohta, mida audiitor sellises töövõtus peab tegema ja millise arvamuse ta tohib väljastada (K 2 tl 200). Tunnistaja J. G selgitas lisaks vandeaudiitori sõltumatuse ja huvide konflikti vältimise olulisust sel hetkel kui vandeaudiitor mõne töö (näiteks erikontrolli näol) ette võtab (K 2 tl 140). 51. Kohus jääb mõlema audiitorbüroo poolt läbiviidud erikontrolli aruande puhul samale seisukohale, mida väljendas protokolliliselt ka kohtuliku uurimise ajal tõendi lubatavuse küsimuses. Vaidlust ei ole selles, et erikontrollid sisaldavad kriminaalmenetluse mõttes eriteadmisi, mis üldjuhul eeldab kriminaalmenetluses ekspertiisi määramist. Samas praegusel juhul nõustub kohus sellega, et erikontrolli aruannete näol on tegemist KrMS § 63 lg 1 mõttes muu dokumentaalse tõendiga. Kohus ei nõustu, et kriminaalmenetluse väliselt teostatud erikontrolle, mis mh sisaldavad vastuseid ka tõendamiseseme asjaolude seisukohalt tähtsust omavates eriteadmisi nõudvates küsimustes, oleks pidanud kriminaalmenetluse raames nö ekspertiisina dubleerima. Seda seetõttu, et kuna erikontrolle ei tellinud mitte kriminaalasja menetlejad (uurija, prokurör) kriminaalmenetluse raames, vaid hoopis kriminaalmenetluse välised isikud muudel seaduses sätestatud kaalutlustel enne kriminaalmenetluse algust. Kohtul puudub igasugune alus kahelda konkreetsete vandeaudiitorite (J. G. A. S ja M. N, samuti nende taustatiimi) sõltumatuses ja usaldusväärsuses, mis puudutab teostatud erikontrolle, võttes mh arvesse nende tegemiseks kulunud aega ja mahtu (xxx kontroll kestis 2018 kevad-suvest kuni 20 1-21-1723 sügiseni- M. Ni ütlused; G Ti erikontroll võttis ca 200 töötundi ja sellega tegeles kokku viieliikmeline tiim- J. Gi ütlused) ning vandeaudiitoritele seadusega kehtestatud nõudeid ja võimalik varaline vastutus. Kohtule pole esitatud ühtegi konkreetset väited ega tõendit, mis sunniks tõstatama küsimust vandeaudiitorite võimalikust kallutatusest anda arvamus ühes või teises suunas. Kokkuvõttes leiab kohus, et puudub takistus selliste kriminaalmenetluse väliste, kuid samas usaldusväärsete tõendite kasutamiseks kriminaalmenetluses eriteadmisi nõudvates küsimuste lahendamise. 52. Kaitsja S. Veber tõstatas kohtuvaidlustes iseenesest õige (retoorilise) küsimuse, et miks erikontrolle läbi viinud vandeaudiitorid peaksid olema usaldusväärsemad ja usutavamad kui AS-i E-P auditeerinud vandeaudiitor K. L, kes samu probleeme valmidusastme meetodi valekasutamisega AS E-P majandusaasta aruannete auditeerimisel mitme aasta jooksul ei avastanud. Kohus vastab sellele järgnevalt. Esiteks kinnitab erikontrolle läbiviinud vandeaudiitorite suuremat usaldusväärsust see, et nende poolt läbi viidud kaks erinevat erikontrolli on põhijäreldustes samad. Mõlema erikontrolli koostanud vandeaudiitori tööalane kogemus on samuti märkimisväärne- J. Gil 25 aastat ja M. Nil samuti üle 10 aasta töötamist vandeaudiitorina. Samuti kinnitab ka Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) kiri (kd 7 tl 74), et 15.05.2018 algatati nende poolt distsiplinaarmenetlus AS E-P majandusaasta aruandeid auditeerinud vandeaudiitori K L ja KL xx OÜ suhtes. AJN-i 06.11.2018 otsusega nr 471 loeti vandeaudiitori K L poolt KL xxx OÜ kaudu audiitorteenuse osutamisel toimepandud distsiplinaarsüütegu AS E-P 2015 aasta majandusaasta aruande auditeerimisel ning müügitulu kajastamise kontrollimisel tuvastatuks. Halduskohtu 15.11.2019 otsusega (nr 3-18-2300) jäeti K.Li ja KL xxx OÜ kaebus AJN 06.11.2018 otsusele rahuldamata (kd 7 tl 77). Vastavalt audiitortegevuse seaduse § 121 on audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) Audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan, kelle ülesanne on korraldada järelevalvet avalikes huvides ning võtta meetmeid audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja selle kaitsmiseks. Samuti saab viimase erisusena välja tuua ka selle, et kui M. N ja J. G viisid läbi nö täisauditi (erikontroll), siis K.Li majandusaasta arauannete audit sai ja pidi olema pisteline või teatud valimil põhinev audit, ehk kvalitatiivselt täiesti teisel tasemel. Ka selline pisteline või valimil põhinev auditeerimine võis põhimõtteliselt tekitada olukorra, kus teatud küsimustes sai teda eksitada või sattus ta ise tahtlikult või tahtmatult eskimusse. Seda indikeerib mingil määral T. O ja K. Li vaheline kirjavahetus 2017 juuni kuust (Teema: 2016 projektide hinnanguline), kus K. L kirjutab, et Toomase 2016 aasta tabeli kulud ei kattu Navisionist saadud kuludega ja tulusid ei saaks valmidusastme järgi üles võtta (kd 11 tl 24-27). 53. Kohus loeb eeltootoodud põhjendustega ammendavalt vastatuks, miks kohus peab erikontrolli läbiviinud audiitoreid selles kontekstis usaldusväärsemateks. Kohus ei pea võimalikuks kasutada selle küsimuse lahendamisel K. Li eeluurimisel antud ütlusi, mis kohtuisutngil seoses tema poolt ütluste andmisest keeldumisega (K3 tl 14) kaitsja taotlusel avaldati (kd 11 tl 119-125). Tunnistaja K. L põhjendas ütluste andmisest keeldumist sellega, et „mind on püütud näidata kaasosalisena samas kriminaalasjas. X pank on samadel asjaoludel minu vastu esitanud tsiviilhagi kohtusse ja mul on alust arvata, et iga minu sõna võidakse püüda ära kasutada minu vastu“ (K3 tl 13). Tunnistaja M. Ni sõnul kontakteerusid nad enda erikontrolli tegemise ajal (st 2018 aastal) ka K. Liga „küsisime mõningaid selgitavaid küsimusi, et kuidas on tema jõudnud seisukohale, et need aastaaruanded on kõik korrektselt koostatud /…/ sealt tuli selline üldine vastus, et kõik on korrektne, aga detailsemat infot me kahjuks ei saanud. Tõenäoliselt ta ei tohigi anda meile seda infot. See ei tulnud üllatusena, kutsetegevuse saladus“ (K2 tl 202p). Sellest järeldub, et K. L oli juba vähemalt 2018 aastal teadlik sellest, et „tema tööd“ AS E-P aruannete auditeerimisel revideeritakse ja teine audiitor on tuvastanud 21 1-21-1723 mingid vead. Vigade tuvastamist kinnitab ka AJN-i poolt K. Lile määratud distsiplinaarkaristus samast aastast. Järelikult eeluurimisel tunnistajana ütluste andmise hetkel 04.09.2020 (kd 11 tl 119) oli ta teadlik nii võimalikust kriminaal kui ka tsiviilvastutusest, mis talle ja/või tema audiitorühingule võib järgneda. Seetõttu ei saa tema poolt tunnistajana antud ütlusi, ilma võimaluseta neid kohtuistungil ristküsitluse käigus kontrollida, pidada usaldusväärseteks. 54. Kohus ei pea erinevalt G Ti ja xxx erikontrolli aktidest aga lubatavaks tõendiks S. S. S sisekontrolli akti, millel kohus juba eelnevalt põgusalt ka peatus. Nii selle akti koostanud isikul kui ka aktil endal puuduvad eelpoolviidatud ja usaldusväärsuse mõttes kvaliteeti kinnitavad tunnused, mida sai tuletada vandeaudiitorite poolt koostatud aktide puhul. Sisekontrolliakti koostas S. S. S kui T H finantsjuht. Ebamõistlikult madalate amortisatsiooninormide rakendamist pole vandeaudiitorite (sh Xxx ja Xxx) erikontrollis eraldi kajastatud tulenevalt erikontrolli läbiviijatele püstitatud küsimustest. Seega see osa süüdistuse etteheitest pärineb just S. S. S sisekontrolli aktist. Seega jääb see osa süüdistuse etteheitest tõendi (sisekontrolli akt) lubamatuse tõttu tuvastamata. Samas ei mõjuta see Xxx ja Xxx erikontrollis toodud muid järeldusi. Kuigi ka Xxxi aruandes juhitakse tähelepanu (punktis
7. c)materiaalse ja immateriaalse põhIa võimalikule ülehinnatusele, siis on see jäänud ainult nö tähelepaneku vormis märkuseks ja konkreetsemaid arvutusi selles osas tehtud ei ole. Lõppkokkuvõttes ei mõjuta aga selle tõendi kõrvalejäämine süüdistuse tõendatust, sest põhilised etteheited tulenesid lubatavatest tõenditest, sh Xxx ja Xxx erikontrolli aruandest. 55. Edasi vaatabki kohus neid Xxx ja Xxx erikontrolli aruande lõppjäreldusi, mis on olulised ka süüdistuse kontekstis valeandmetena või

§ 209kontekstis tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutusena.

Nagu varem mainitud, siis just Xxx ja Xxx aruandele tugineb eriteadmiste tuvastatuse mõttes ka süüdistus ja sellel lisad 2 ja 3, mis kajastavad E- Pi nö deklareeritud (auditeeritud majandusaasta aruannetes) ja tegelikku raamatupidamist ja finantsseisundit. Selle aruande tulemuste kajastamine süüdistuses on kohtu hinnangul põhjendatud, sest nimetatud erikontroll on olnud mahukas ja põhjalik ning erinevalt G Ti erikontrollist hõlmanud ka oluliselt pikemat ajaperioodi (2013-2017), so süüdistusega kattuvat ajaperioodi. Xxx ja Xxx erikontrolli põhjalikkust iseloomustab lisaks aruandele endale ka selle lisade maht (kd 1 tl 194-221) ning eriti selle lisa 2 (tl 202-216), mis hõlmab erikontrolli peamist uurimisvaldkonda, so valmidusastme meetodi kajastamist tulude arvutamisel. Just tulude ülehindamist heidetakse ka süüdistuses T. Jõgile ja M. Ole ette. M. N selgitas kohtus, et tema poolt läbiviidud erikontrolli keskseks küsimuseks oli see, kas raamatupidamise (aasta)aruanded olid korrektselt koostatud vastavalt raamatupidamisseadusele ja raamatupidamistoimkonna juhenditele. Samuti oli küsimuseks see, kas ja millal oli saabunud maksejõuetus. M. N lisas, et püstitatud küsimustele sai kontrolli käigus ammendavalt vastatud. Ainuke teema, millele ei saanud algdokumentide puudumise tõttu ammendavalt vastata oli seotud isikutega tehtud tehingud (samas). M. Ni sõnul, mida kinnitab ka tema poolt allkirjastatud aruanne, tuvastati kolm põhilist probleemi E-Pi raamatupidamise arvestuses. Kõige olulisem oli tulude väärkajastamine. Nimelt pidi E-P raamatupidamise juhendite järgi rakendama nö valmidusastme meetodit tulude kajastamisel ja seda valmidusastme meetodit oli valesti rakendatud. Sellest tulenevalt olid aastaaruanded väga suures ulatuses tulude poole pealt näidatud suuremana kui nad tegelikult oleks pidanud vastavalt raamatupidamisstandarditele olema. Seetõttu omakorda E-Pi omakapital oli suurem, tema varad olid suuremad ja tema kohustused olid tegelikust väiksemana näidatud. Teine suur probleem sellest tulenevalt oli see, et AS E-P tegelikult oli juba pikka aega, kui oleks korrektselt koostanud raamatupidamisaruandeid, olnud negatiivse netovaraga ja ilmselt oleks kõikidest aruannetest välja tulnud, et ettevõttes on tekkinud juba püsiv maksejõuetus ja sellisel juhul tulnuks üldse hoopis teistsuguse raamatupidamisstandardi järgi aastaaruannet koostada. Nimelt ettevõtte 22 1-21-1723 tegevuse jätkuvuse printsiipi oli rikutud, kuigi aruanne oli koostatud sellele printsiibile vastavalt. Kolmas asi oli see, et E-Pil olid krediidilepingud laenuandjatega ja laenuandjatega sõlmitud lepingus olid fikseeritud teatud finantstingimused ehk E-P pidi mingit teatud finantssuhtarve täitma ja oma aruannete järgi täitis neid, aga kui oleks aruanded olnud õigesti koostatud, siis ta ei oleks neid täitnud, mis tähendab, et kõik need rikutud eritingimustega laenud oleks pidanud olema tema aruandes kajastatud kui lühiajalised, mitte kui pikaajalised.

1. Nimetatud erikontrolli aruande lisadest (kd 1 tl 202-216) ja ka tunnistaja M. Ni kohtus antud selgitustest ilmneb, et erikontrolli käigus hinnati üle kõik E-Pi 2013-2017 töös olnud projektid ja seda, kas iga projekti puhul oli valmidusastme meetodi puhul hinnatud õigesti selle projekti tulu. M. N selgitas seda nii: „Iga tellimus oli eraldi projekt ja projektiarvestus oli raamatupidamissüsteemis korraldatud ja me arvutasime kõik need projektid üle, et kui palju igal projektil see valmidusaste tegelikult oli ja kui palju oleks pidanud iga projekti puhul tegelikult näitama tulusid ja siis võrdlesime oma arvutuste tulemusi raamatupidamisaruandes kajastatud tulemustega ja leidsime erinevusi /…/ Iga metallkonstruktsioon või tellimus, mida nad täitsid, oli erinev. Vähemal või suuremal määral peeti täpselt iga projekti osas tulude ja kulude arvestust eraldi ja seal me mingisuguseid suuri erinevusi, vigu või lahknevusi ei tuvastanud. See, milles me vea tuvastasime, oli see, et kui palju näidatakse iga projekti peale tulusid ehk kui valmis on iga projekt ehk valmidusastme meetodi rakendamises. See sõltub just eelkõige juhtkonna poolsest hinnangust. Juhtkond oli hinnanud, et projektid on rohkem valmis, kui nad tegelikult igal bilansipäeval olid vastavalt raamatupidamisstandarditele. Selline juhtkonna poolne ülehindamine tulude osas oli see, mida me tuvastasime. /…/ Me tegime iga projekti kohta ülearvutamise ja õige valmidusastme meetodi rakendamise puhul see valmidusastme protsent, kui seda meetodit õigesti rakendada, ei ole nö vaba hinnang, vaid valmidusaste on väga täpne number (K 2 tl 201p-202).
2. Järgnevalt analüüsib kohus seda, miks kaitsja poolt asjatundjana kaasatud U V ütlused ei lükka ümber erikontrolli aktides kajastatud järeldusi. Vastavalt kaitsja S. Veberi kaitseaktis märgitule taotles ta algselt enda tõendite voorus kohtusse kutsuda asjatundjana P Pi (eelistungil avaldatud info kohaselt vandeaudiitor), kes pidanuks kaitseakti kohaselt andma ütlusi selle kohta, et „E-P raamatupidamises sellisel viisil valmidusastme meetodi rakendamine, ei olnud vale“ (K1 tl 88).
3. Kohtuliku uurimise ajal 10.05.2022 kohtuistungil teavitas kaitsja S. Veber kohut, et vandeaudiitorist P. P siiski kohtusse ei tule, kuna loobus kohtus asjatundjana ütluste andmisest (tl 84). Kaitsja taotles tema asemel asjatundjana kaasata riiklikult tunnustatud eksperdi U V (K3 tl 76p). Prokurörid vaidlesid sellele vastu. Kohus siiski rahuldas protokolliliselt selle taotluse (K3 tl 78), andis prokuratuurile aega ettevalmistuseks ja U. V käis seejärel mõni aeg hiljem, so 20.05.2022 kohtus ütlusi andmas. U. V selgitas, et ametilt on ta pankrotihaldur ja riiklikult tunnustatud ekspert. Töötab viimased 15 aastat erinevates audiitoriühendustes, xxx ning xxx. Tema põhitegevusalaks ongi erinevate finantsekspertiiside tegemine. Need võivad puudutada nii ettevõtte osaluste väärtuse määramist kui ka selliseid spetsiifilisemaid asju nagu erikontrollid. Selgitas, et tal on majandusalane kõrgharidus, mis on omandanud xxx
4. Asjatundjana kaasatud U. V kohtus antud ütlused ei puudutanud samas mitte kaitseaktis esitatud aktiivset kaitseväidet, et „E-P raamatupidamises sellisel viisil valmidusastme meetodi rakendamine, ei olnud vale“, vaid põhiliselt keskendus prokuratuuri poolt esitatud kolme kirjaliku tõendi (S.S.S sisekontrolli akt; Xxx ja Xxx erikontrolli akt ja G T erikontrolli akt) kritiseerimisele. U. V väitis oma ütlustes, et kõik kolm kirjalikku prokuratuuri tõendit on nii eraldivõetuna kui ka koos ebausaldusväärsed ja arusaamatud. Põhiline etteheide seisnes selles, 23 1-21-1723 et Xxxi aruandes ületasid AS E-P projektide kogukulud majandusaasta aruannetes kajastatud kogukulusid. See väide läheb kokku ka T. Jõgi (kui ka T. M omadega, kes samuti oma ütlustes keskendus erikontrolliaktide analüüsimisele ja kritiseerimisele) poolt kohtus antud ütlustega, et nii S. S. S sisekontrolli akt kui ka mõlemad erikontrolli aktid võisid võtta kulude arvetusse ka Navisioni programmis loodud bilansivälise konto kulud, st projektide arvestuseks kasutatavad kulud, mis ei kajastanud kulupõhiseid hindasid vaid „turul analoogiliste seadmete turuhindasid“ (K3 tl 232p). Samuti oli U. V teine läbiv väide see, et Xxx ja Xxx aruandes ei ole lahti selgitatud järeldustele jõudmiste metoodikat ja arutluskäiku ning seetõttu ei ole need ka jälgitavad ja kontrollitavad. Kaitsja S. Veber tõi samuti kohtuvaidlustes välja, et see minetus peaks välistama tõendi usaldusväärsuse ning tõi analoogia jälgimatu ekspertiisiaktiga kriminaalmenetlusest.
5. Kohus sellega ei nõustu ja märgib, et Xxx ja Xxx erikontrolli aruandes on seonduvalt müügitulu kajastamise temaatikaga selgitatud lisa 2 tabelis („Erikontrollija valmidusastme kalkulatsioon projektide lõikes ning võrdlus juhtkonna arvestusega“) järgmist: „Võrdlesime meile esitatud juhtkonna hinnangus kajastatud kulusid iga projekti osas pearaamatus samale projektile kajastatud kuludega. Võtsime arvesse kõik aruandeaastal pearaamatus projektidega seotud kulud, mida oli võimalik identifitseerida vastava projekti koodiga pearaamatus. Kulusid, millel ei olnud pearaamatus lisatud projekti koodi, valmidusastme arvestamisel arvesse ei võetud. Arvestusse kaasasime nii pearaamatus kajastatud otsekulud kui ka ressursikulu, läbi mille kajastati projektile sisemiste ressursside nagu tööjõud jms kulusid, ning muud kulud, millel oli pearaamatus juures vastav projektitunnus. Lisaks võtsime projekti kulude leidmisel arvesse ka ettevõtte poolt kasutatavat juhtimiskulude projektidele jagamise meetodit, mille järgi lisatakse teatud kuludest vastavalt 17% ja 5% projekti kuludele.
6. a ja varem alanud projektide osas kasutasime kumulatiivseid andmeid eelmistest perioodidest“ (Kd 1 tl 190p). Seega ei nõustu kohus väitega, et erikontrolli tulemuste jälgitavus ja kasutatud metoodika ei ole arusaadav ning tõend seetõttu ebausaldusväärne.
7. Mis puudutab väidetava bilansivälise konto kasutamist erikontrolli aktides, siis sellise väite esitas T. Jõgi esmakordselt alles kohtumenetluses, mida asus võimendama asjatundjana kaasatud U. V ja tunnistajana üle kuulatud endine AS-i E-Pi finantsjuht T. M. Siinkohal juhib kohus tähelepanu järgnevale. Tunnistaja T. O sõnul olid enamus finantsandmeid, mis olid aluseks ka majandusaasta aruandes kajastatud andmetele, kantud Navisioni programmi. „Eraldi arvestust excelis peeti kohustuste jälgimise kohta, laenulepingute kohta ja Lute kohta“ (kd 2 tl 237). Sellest saab järeldada, et excelis peeti arvestust ilmselgelt nö abistaval eesmärgil. Samasuguseks abistavaks arvestuseks saab pidada ka T. Jõgi nimetatud nn projektide arvestuseks kasutatavate turuhindade kulu arvestust, isegi juhul kui selliseid kulusid tõepoolest Navisionis või excelis bilansivälise kontona peeti. Kohus ei pea aga siiski usutavaks seda, et mitu finantsharidusega spetsialisti võisid oma erikontrollide teostamisel kasutada mingeid bilansiväliseid andmeid nii, et nad sellest aru ei saanud ja seetõttu võisid oma lõppjäreldustes kardinaalselt eksida. Kaitsja üritas KrMS § 297 voorus esitada selle väite kohta, et erikontrollide läbiviimisel kasutati ka bilansiväline konto andmeid, täiendavat tõendit (väljatrüki näol AS E-P raamatupidamisprogrammist), mida kohus aga vastu ei võtnud. Kohus leiab, et „võib-olla valede algandmete kasutamise“ väide on seetõttu paljasõnalise väide ning selle kui aktiivse kaitseväite kohta oleks tõendeid pidanud esitama menetluslikult õigel ajahetkel. Mh oli eelistungil võimalus näiteks taotleda sellist väidet kinnitava tõendi esitamist või ka kogumist (näiteks finantsekspertiisi näol). Kohus ei pea eluliselt usutavaks seda, et niivõrd põhimõttelises küsimuses (erikontrollides kasutati üleüldse mingeid valesid andmeid) tuli esmakordne teadmine alles käimasoleva kriminaalmenetluse raames. Kohus tuletab meelde, et just erikontrolli esimesest aktist (kus väidetavalt kasutati valesid andmeid) sai põhimõtteliselt alguse ka AS-i E-P „lõpu algus“. Just seetõttu ei pea kohus usaldusväärseks ka T. Jõgi väiteid 24 1-21-1723 selle kohta, et J. Gi erikontrolli aktiga tutvus ta alles kriminaaltoimiku materjalidega tutvudes. Samal ajal kui T. M poolt saadetud e-kiri kinnitas, et ta teadis G Ti erikontrolli tulemustest juba 2017 aastal ja talle anti võimalus seda olukorda siis ka selgitada (vt J. Gi e-kiri AS-i E-P juhatusele). Puudub igasugune mõistlik selgitus, miks ei olnud T. Jõgil juba siis võimalik nn bilansivälise konto kasutamise kahtlusele tähelepanu juhtida ja kogu järgnevat (ebaõnnestunud saneerimine, pankrot, kriminaalmenetlus) vältida. Teiseks aga isegi kui jaatada võimalust, et Xxx ja Xxx erikontrolli aruande koostamisel kasutatigi mh bilansiväliseid andmeid, siis ei ole selgitatud, kas ja miks see vale oli ning kuidas see mõjutas sisuliselt tuvastatud lõppjäreldusi? Kas täiendavate bilansiväliste kulude arvestamine, jättes kõrvale küsimuse selle kasutamise õigsuse kohta, muutis sisuliselt ka midagi? Kaitsjad ei küsinud (selle kohta) audiitoritelt mitte ühtegi sisulist küsimust kui nad kohtus ütlusi käisid andmas ning seetõttu ei ole kohtul ühtegi põhjust hakata ise audiitor M. Ni ja tema lõppjärelduste usaldusväärsuses kahtlema. Kaitsja tõstatatud kahtlus erikontrolli läbiviimisel bilansivälise kontoandmete kasutamise õigsusest (kui neid tõesti kasutati) on eriteadmisi nõudev küsimus, mida saab ja oleks tulnud aktiivse kaitseväitena ka tõendada. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks võib kasutada üksnes KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõendiliike (nn rangeid tõendeid) (RKKKo nr 3-1-1-101-16, p 19). KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Sellest tulenevalt on selge, et kaitseaktis esitatud väide, mis puudutab tõendamiseseme asjaolu „E-P raamatupidamises sellisel viisil valmidusastme meetodi rakendamine, ei olnud vale“ tuvastamine käimasoleva kriminaalmenetluse ajal ja vajadustest lähtudes, oleks võimalik vaid eelnimetatud KrMS § 63 lg 1 nimetatud tõenditega.
8. Asjatundja mõiste, menetlusse kaasamise tingimused ja ülekuulamise eeldused nähakse ette KrMS §-s
9. Selle normi
10. lõike kohaselt on asjatundja füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina. Sama paragrahvi
11. lõikes sätestatakse tingimused, mil eriteadmistega isiku tohib asjatundjana üle kuulata: a) mõne asjatundja osavõtul tehtud menetlustoimingu käigu või b) muude asjaolude kohta, kui need on vajalikud tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks. Vaidlust ei ole selles, et U. V osavõtul pole kriminaalasjas ühtegi menetlustoimingut tehtud. Riigikohus on märkinud, et KrMS § 1091 lg 3 p 2 alusel üle kuulatava asjatundja eriteadmistest lähtuvad ütlused võimaldavad küll kohtul paremini mõista mingi spetsiifilise valdkonna toimimist, kuid pelgalt asjatundja ütlustele toetudes ei saa tuvastada mõnda tõendamiseseme asjaolu (RKKKo 1-216698 p 18). Vastavalt Riigikohtu praktikale peab aktiivseid kaitseväiteid, mis puudutavad tõendamiseseme asjaolusid, ise tõendama (RKKKm nr 1-20-2133 p 55) ning selleks saab kasutada KrMS § 63 lg 1 nimetatud tõendiliike. See läheb kokku ka võistleva kohtumenetluse üldise põhimõttega KrMS § 14 lg 1 mõttes, kus kumbki pool peab ise oma seisukohti tõendama. Seega oli kaitsja poolt püstitatud aktiivse kaitseväite mõttes asjatundja U. V ütlus sobimatu tõendiliik ja U. V kohtuistungil antud ütlused ei saa sisustada kaitseaktis esitatud väidet, et EP raamatupidamises sellisel viisil valmidusastme meetodi rakendamine, ei olnud vale. Ka Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus on vaja mitteõiguslikele eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist ning seega ekspertiisi määramist, ei saa seda asendada vastava valdkonna eriteadmistega isiku ütlustega (RKKKo 3-1-1-82-06, p 12).
12. Lisaks eeltoodule leiab kohus täiendavalt ka seda, et U. V ei olnud ka sisuliselt pädev andma hinnangut vandeaudiitorite tööle. Kohtuistungi protokollist nähtub, et U. V kokkupuude eelkõige kahe erineva vandeaudiitori poolt koostatud erikontrolli aktidega oli pigem 25 1-21-1723 pinnapealne. Nii kirjeldas ta seda, et enne kohtuistungit tutvus ta erikontrolli aktidega, AS E-Pi majandusaasta aruannetega ja vandeaudiitorite M. Ni ja J. Gi poolt kohtus antud ütlustega. AS E-Pi raamatupidamisdokumentide ega pearaamatuga ta ei tutvunud (K 3 tl 146). Tunnistaja U. V etteheited erikontrolli aktides toodud järelduste kohta osas on seetõttu kohtu jaoks ebausaldusväärsed – isik, kes ei oma ligipääsu samadele andmetele (alusdokumendid, raamatupidamine), ei saa võtta seisukohta nii nende andmete fikseerimise kui ka sisulise usaldusväärsuse osas, veel vähem teha nende kohta järeldusi.
13. Samuti on tähelepanuväärne see, et kaitsjad ei küsinud vandeaudiitoritelt M. Nilt ega J. Gilt kohtus ühtegi sisulist küsimust nende aruannetes toodud järelduste kohta. Samuti vaidlesid ägedalt vastu igale prokuröri küsimusele, mis puudutasid erikontrolli aruannetes toodud sisulisi järeldusi (K 2 tl 141p). Kuna U. V tutvus enda sõnul enne ütluste andmist ka M. Ni ja J. Gi kohtus antud ütlustega, siis on ka ilmne, et ühelegi sisulisele järeldusele ta sealt vastust ei saanudki saada, sest kaitsjad ei küsinud ise ega võimaldanud ka prokuröril selliseid küsimusi esitada. Kohtule jäi U. V ütlustest väga üheselt mulje, et ta kaasati kaitse poolelt kohtuprotsessi viimasel hetkel ning väga kindla sisendiga „uuristada“ süüdistuse tõendite (erikontrolli aktid) üldist usaldusväärsust. Riigikohus on märkinud, et isiku asjatundjana kaasamiseks või ärakuulamiseks pole küllaldane see, et ta tegutseb küll mingis erivaldkonnas, kuid tema teadmised ei aita kaasa menetlustoimingu eesmärgile või tõendamiseseme asjaolude paremale mõistmisele (nt pole ütlustel lahendatava kohtuasja tõendamiseseme asjaoludega puutumust) (Vt RKKK 01.04.2022, 1-20-5071/72, p 14). Kokkuvõttes leiab kohus, et U. V ei lükanud ümber erikontrolli aktides (sh Xxx ja Xxx aruandes) toodud järeldusi ja tema abil jäi loomata kontrollitav alternatiivne seisukoht selle kohta, et AS-i E-P raamatupidamisega oli kõik korrektne.
14. Lõpetuseks tuleb kohus veelkord korraks tagasi U. V poolt kohtus esitatud nö põhilise anomaalia juurde, mis peaks iseloomustama Xxx ja Xxx aruande ebausaldusväärsust ja puudutas projektide kogukulude teemat. Kohus leiab, et olukorras kus AS E-P raamatupidamises tuvastati läbi aastate tagasiulatuvalt miljonite eurode ulatuses väärinfo kajastamist, siis raamatupidamise aastaaruandeid selle anomaalia selgitamiseks ei saagi enam aluseks võtta. Kohus leiab, et sellises olukorras oligi ainuõige see, et tegelikud tulud ja kulud kontrolliti ära projektide algarvestuse pinnalt (ja erikontrollile püstitatud küsimuste piires) nii, nagu erikontroll seda tegi. Kaudselt tõendab erikontrolliaruannete usaldusväärsust ja lõppjäreldusi ka see, et AS E-P pankrotimenetluse raames ei saanud enamik võlausaldajaid oma nõudeid rahuldatud (Kd 1 tl 175). Kui AS E-P deklareeritud finantsandmed raamatupidamise aastaaruannetes oleks olnud tõesed, siis ei oleks selline olukord osutunud võimalikuks, sest selle järgi oli AS E-P omakapitali tase piisavalt kõrge (st varad ületasid kohustusi).
15. Eeltoodud Xxx ja Xxx aruandega on seega kohtu hinnangul tõendatud süüdistuse etteheide selle kohta, et AS E-P 2013 kuni 2015.a raamatupidamise aastaaruannetes ning 2016.a raamatupidamise aastaaruande projektis toodud andmed olid valed järgmiselt: 2013.a tulud ja omakapital ülehinnatud 4 852 753 euro võrra, varad ülehinnatud 2 735 531 euro võrra ning kohustused alahinnatud 2 117 222 euro võrra; 2014.a tulud alahinnatud 904 341 euro võrra, varad ülehinnatud 1 832 707 euro võrra, kohustused alahinnatud 2 115 705 euro võrra ning omakapital ülehinnatud 3 948 411 euro võrra; 2015.a tulud ülehinnatud 4 853 477 euro võrra, varad ülehinnatud 5 852 673 euro võrra, kohustused alahinnatud 3 161 461 euro võrra ning omakapital ülehinnatud 9 014 134 euro võrra; 2016.a tulud ülehinnatud 8 178 606 euro võrra, varad ülehinnatud 12 664 197 euro võrra, kohustused alahinnatud 5 057 930 euro võrra ning omakapital ülehinnatud 17 722 127 euro võrra. Samuti AS E-P perioodil 2013- 2015 raamatupidamise aastaaruannetes ning 2016 26 1-21-1723 aastaaruande projektis valesti lühi- ja pikaajalisi kohustusi järgmiselt: 31.12.2013 seisuga lühiajalised kohustused alahinnatud ja pikaajalised kohustused ülehinnatud 3 299 424 euro võrra; 31.12.2014 seisuga lühiajalised kohustused alahinnatud ja pikaajalised kohustused ülehinnatud 4 650 517 euro võrra; 31.12.2015 seisuga lühiajalised kohustused alahinnatud ja pikaajalised kohustused ülehinnatud 7 438 269 euro võrra; 31.12.2016 seisuga lühiajalised kohustused alahinnatud ja pikaajalised kohustused ülehinnatud 10 508 797 euro võrra. Erikontrolli käigus tuvastatud vigade korrigeerimise järgselt koostatud finantsaruannete järgi oli AS E-P püsivalt kahjumis vähemalt
16. aastast, ettevõte omakapital oli püsivalt negatiivne ja ettevõte on olnud püsivalt maksejõuetu vähemalt alates 31.12.2015, millele viitasid järgmised tunnused: Kahjum äritegevusest; Negatiivne lihtsustatud äritegevuse rahavoo näitaja EBITDA; Negatiivne omakapital; Käibekapitali puudus ehk lühiajaliste kohustuste suurem maht võrreldes käibevaraga ning seda vahet ei suudetud katta äritegevuse rahavoost. Õiguslik hinnang 67.

§ 209

näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kaitstavaks õigushüveks ja kelmuse objektiks on seega vara, mis TsÜS § 66 majandusliku varamõiste definitsiooni kohaselt on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Konkreetse süüdistusepisoodi kontekstis on kelmuse objektiks ja varaks seega X-le kuulunud varalised laenu- ja garantiivahendid, mille X laenu- ja garantiilepingute alusel EP-le väljastas. Kelmuse objektiivse süüteokoosseisu moodustavad petmine – st. tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mistõttu kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ja saab varalist kahju. Petta on võimalik üksnes tegelike ehk faktiliste asjaolude moonutamisega. Riigikohus on selgitanud, et faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid (RKKKo nr 3-1-1-17-15 p 9). AS E-Pi majanduslik seisund ja finantstulemused olid seega faktiline asjaolu, mida sai moonutada ja moonutati. Esitades X-le süstemaatiliselt E-Pi majandusliku seisundi ja finantstulemuste kohta valeandmeid ja moonutades seda näiliselt paremaks, loodigi X-le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus. Riigikohus on lisaks märkinud, pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste (nt maksevõimelisus) kui sisemiste (nt maksmisvalmidus) asjaoludega. Lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Juhul, kui tegelikkuses pole isikul lepingu sõlmimise ajal valmidust või võimalust kokkulepet täita, on ta oma tahte või võimaluste kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud (samas, p 9). Kuna ebaõigeid andmeid esitati E- Pi maksevõimelisuse kohta, siis on ilmne, et laenulepingute ja garantiide sõlmimise hetkel puudus E- Pil tegelikult võime saadud summasid tagastada ja E-Pi maksevõimelisuse puudumist varjati pangale ebaõigete ja moonutatud finantsandmete esitamisega. AS E-Pi poolt moonutatud finantsandmete esitamine oli 27 1-21-1723 kannatanu eksimusse sattumisel kahtlemata oluliseks asjaoluks, mis kujundas kokkuvõttes ka X otsust teha varakäsutus väljastatud laenude ja garantiide näol. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on eksimuse tekkimine üheks kelmuse nö kirjutamata koosseisutunnuseks (RKKKo nr 3-1-1-75-05 p 14 ja RKKKo nr 3-1-1-98-09 p 13). E-Pi majandusliku seisundi kohta valeandmete esitamisega tekkis X-l väärarusaam E-Pi finantsseisundi ja maksevõimelisuse osas. Seda on kinnitanud X-ga seotud tunnistajad M. T jt, kes otsustasid ka laenude väljastamise. X-le esitati jooksvalt erinevaid E-Pi finantsaruandeid ning samuti finantsaruannetega kooskõlas olevaid majandusaasta aruandeid, mis näitasid E-Pi majanduslikku olukorda paremana kui see tegelikult (vastavalt erikontrolli tulemustele) oli. X juhindudes tagantjärele tuvastatud ekslikule teabele tegi laenu – ja garantiiotsused, mida ta muidu (erikontrollis tuvastatud tegelikele tulemustele) teinud ei oleks. Seega põhjustas tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine X-l eksimuse E-Pi majanduslikus seisus ja maksevõimelisuses ning selle eksimuse tulemusena väljastas X laenud ja garantiid ehk tegi koosseisulise varakäsutuse. Seega on tagajärg teoga põhjuslikus seoses. 68. Vaidlust ei ole selles, et finantsandmeid X-le esitasid süüdistav T. Jõgi, aga samuti tunnistajatena kohtus üle kuulatud T. M ja T. O (kd 1 tl 188p), kes tegid seda T. Jõgi teadmisel ja korraldusel. Sealjuures on leidnud tuvastamist, et valmidusastme meetodi alusel tulu väljaarvutamist kontrollis T. Jõgi ainuisikuliselt ning järelikult see osa pangale esitatud teabest lähtus Jõgi arvutustest, millesse raamatupidajad sisuliselt ei sekkunud ja keda Jõgi valitses seega ülekaaluka teadmisega vahendliku täideviimise mõttes. X-le finantsandmete esitamist tõendab ilmekalt ka süüdistusakti lisaks olev tabel teabest, mida X-le saadeti ja samuti kelle poolt saadeti. Seoses sellega on tõusetunud küsimus, kas teisele juhatuse liikmele M. Ole saab ette heita

§ 209

lg 2 p-de 1, 3 ja 4 koosseisule vastavat tegu tegevusetuse vormis, sest vaidlust ei ole selles, et finantsandmeid aktiivse tegevusena tema X-le ei esitanud. 69.

§ 13

lg 1 sätestab, et isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema ehk on nn garant. See norm võimaldab moodustada mitteehtsaid tegevusetusdelikte ja annab aluse võtta vastutusele isiku, kes paneb tegevusena formuleeritud süüteo toime seeläbi, et ta jätab tegemata mingi teo, mille ta pidi tegema (RKKK 3-1-1-104-09, p 14). Seega teoreetiliselt saaks M. O vastutada ka selle eest, et ta jäi nö passiivseks ja ei täitnud oma juhatuse liikme garandikohustust mh seetõttu, et X-le kui võlausaldajale ei tekiks kahju. Kohus on seisukohal, et kui isikule on esitatud süüdistus üksnes tegevuses (kaastäideviimise vormis), siis ei ole võimalik süüdistuse piiridest väljumata analüüsida, kas M. O võis panna temale inkrimineeritud teo toime tegevusetusega. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seega saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid (RKKKo 1-17-3371, p 66). Riigikohus on selgitanud, et tegevusetusdelikt on karistusõigusdogmaatikas eraldiseisev figuur, mille kohaselt tuleb isikule tehtavas etteheites ära näidata nn põhideliktist (tahtlik tegevusega täideviimises seisnev tagajärjedelikt) oluliselt erinevate asjaolude esinemine tema käitumises. Nii tuleb tegevusetusdelikti raames esitatud süüdistuses näidata, millise nõutava teo jättis süüdistatav tegemata ja millest tulenes tema selline tegutsemiskohustus (garandikohustus). Süüdistuse muutmine teodeliktist tegevusetusdeliktiks on selline radikaalne muutus, mis eeldab uue süüdistuse esitamist (RKKKo 3-1-1-13-07, p 10; RKKKo 1-16-8601, p 20). Tegevusetuse korral peab süüdistuses olema sisustatud garandikohustus koos õigusliku aluse ja nõutava, kuid tegemata jäetud tegevusega (RKKKo 3-1-1-72-13, p 12). Käesoleval juhul ei ole prokurör 28 1-21-1723 süüdistuses M. Ole ette heitnud tegevusetust ning välja toonud, millise nõutava teo jättis süüdistatav tegemata ja millest tulenes tema selline tegutsemiskohustus. Ka X lepingulise esindaja seisukoht, mille kohaselt seisneb

§ 209järgi M.

Ole etteheidetav tegu mitmes erinevas teoaktis ja osaliselt tegevusetuses, ei väära kohtu kohustust hinnata süüdistatava tegevust süüdistuse piiridest väljumata. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et tegevusega ei ole M. O temale etteheidetavat tegu toime pannud. Kohtul ei ole võimalik süüdistuse piiridest välumata kontrollida, kas M. O võis temale etteheidetava teo toime panna tegevusetusega. Seetõttu tuleb M. O mõista X Pank AS-ile valeandmete esitamise kelmuse episoodis ka täielikult õigks. 70. Kohus on seisukohal, et T. Jõgi pani teo toime samas episoodis kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Selle kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. T. Jõgi tegutses varalise kasu saamise eesmärgil, s.t ta teadis, et X-le esitatud finantsandmed on tegelikult valed. Seega teadis T. Jõgi algusest peale, et ta loob X-le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena viimane teeb suures ulatuses (vähemalt 40 000 eurot) varakäsutuse AS-i E-P kasuks. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 71. Eeltoodust tulenevalt on T. Jõgi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning ta on toime pannud

§ 209lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang L L AS kelmuse episoodis

§ 209

lg 2 p 1, 3, 4 järgi esitatud süüdistuses (muudetud süüdistuse täisteksti vt K3 tl 68p-70p) 72. Süüdistuse kohaselt esitasid T. Jõgi ja M. O L L AS-le (varasem ärinimi AS xxx) ühiselt ja kooskõlastatult läbi T. O faktoorimiseks AS E-P müügiarveid, mille puhul

1. a)polnud osutatud reaalset teenust või
2. b)mis olid topeltfinantseeritud nii L L AS kui ka teise faktooringu pakkuja, so xxx poolt või
3. c)kus klient tasus arve eest otse AS-le E-P ja viimane jättis selle raha faktoorijale üle kandmata. Kohus vaatab neid faktooringkelmusega seotud süüdistuse episoode eraldi, sest relevantsed asjaolud on kõigi puhul erinevad. 73. AS E-P ja L L AS vahel oli 20.04.2010 sõlmitud faktooringleping nr 188 (kd 2 tl 178-187), mida täiendati 09.02.2017 (kd 10 tl 47). Selle järgi pidi AS E-P loovutama L L AS -le enda rahalised nõuded enda ostjate vastu (nimekirjas kokku 25 erinevat ostjat, sh xxx), mis tulenesid AS E-P ja ostjate vahel sõlmitud lepingutest ning nende alusel AS E-P poolt ostjatele esitatud arvetest. Vastavalt lepingule kanti loovutatud arvele loovutamismärke tekst selle kohta, et arve on loovutatud L L AS-le. 29 1-21-1723 74. L L AS töötaja M. Ri ütlustest nähtub, et L L AS-l oli 2017 aasta augusti lõpus tekkinud AS E-P suhtes teatavad kahtlused (K2 tl 103) ja seejärel saadeti AS E-P ostjatele saldopäringud nende arvete kohta, mis olid L L AS poolt finantseeritud. Ostjatelt laekus tagasisidet, et osasid arveid ei olegi AS E-P poolt üldse ostjatele väljastatud või on finantseeritud juba teise panga juures, st ostjate arvetel oli xxx loovutamise märge (K 2 tl 100p). T. Jõgi oli seepeale M. Rile telefoni teel tunnistanud nö katteta arvete esitamist (tl 100p). Peale seda kaasati selle küsimuse lahendamisse L L AS-i poolt juba rohkem inimesi. Asjaolusid hakati koos AS E-P esindajatega selgitama ja kõiki L L AS poolt finantseeritud arveid ükshaaval kontrollima. II.I nn näilised arved 75. Süüdistuse kohaselt esitas T. O süüdistatavate T. Jõgi ja M. O korraldusel L L AS-le perioodil 2017 mai-august faktooringlepingu nr 188 alusel faktoorimiseks kokku 10 müügiarvet xxx-le (xxx) ja xxx-le kogusummas 2 693 000 eurot, mis süüdistuse kohaselt olid sisult näilised ja esitatud faktooringuavansi saamiseks ilma aluseta. 76. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et AS E-P poolt saatis L L AS-le arveid faktoorimiseks raamatupidaja T. O. Seda tõendavad esiteks nii T. O enda ütlused (K2 tl 231
4. p)ja tema poolt saadetud e-kirjade väljatrükid koos manustega (kd 2 tl 188jj). T. O on L L AS-le saatnud faktooringuavansi saamiseks järgmised xxx-le väljastatud arved: 22.06.2017 arve nr 170446 summas 267 000 eurot maksetähtajaga 20.09.2017, koostatud ja allkirjastatud T. Jõgi nimel (Kd 2 tl 195,197); 12.07.2017 arve nr 170484 summas 152 000 eurot maksetähtajaga 12.10.2017 (Kd 3 tl 103), arve koostatud E K nimel, allkirjastamata; 21.07.2017 arve nr 170506 summas 300 000 eurot maksetähtajaga 19.10.2017, koostatud ja allkirjastatud T. Jõgi nimel (Kd 2 tl 200p); 31.07.2017 arve nr 170516 summas 300 000 eurot maksetähtajaga 29.10.2017, koostatud T. Jõgi nimel, allkirjastamata (Kd 2 tl 202p); 18.08.2017 arve nr 170546 summas 200 000 eurot maksetähtajaga 17.10.2017, koostatud ja allkirjastatud M. O nimel (Kd 2 tl 204p). 77. Seoses xxx-le väljastatud arvetega on tuvastamist leidnud, et T. O on 17.05.2017 e-kirjaga (kd 2 tl 189) ja 09.06.2017 e-kirjaga (kd 2 tl 191) saatnud xxx-le faktoorimiseks kokku viis EP poolt xxx-le väljastatud arvet: 12.05.2017 arve nr 170365 summas 292 000 eurot, maksetähtajaga 09.09.2017, arvel väljastaja nime ei ole, aga allkiri on sarnane T. Jõgi allkirjaga (kd 2 tl 190); 12.05.2017 arve nr 170366 summas 272 000 eurot, maksetähtajaga 09.09.2017, arve koostatud T. Jõgi nimel ja allkirjastatud T. Jõgi poolt (kd 2 tl 189p); 17.05.2017 arve nr 170367 summas 292 000 eurot, maksetähtajaga 14.09.2017, arve koostatud ja allkirjastatud T. Jõgi nimel (kd 2 tl 190p); 09.06.2017 arve nr 170416 summas 272 000 eurot, maksetähtajaga 07.10.2017, arve koostatud ja allkirjastatud T. Jõgi nimel (kd 2 tl 193); 09.06.2017 arve nr 170417 summas 292 000 eurot, maksetähtajaga 07.10.2017, arve koostatud ja allkirjastatud T. Jõgi nimel (kd 2 tl 194). 78. AS L L maksis AS E-P arvelduskontole XXX-i arvete eest faktooringuavanssi 90% arvete summast ehk kokku 1 097 100 eurot ja XXX arvete eest samuti 90% faktooringuavanssi kokku 1 278 000 eurot (kd 10 tl 6). 79. AS E-P raamatupidamisprogrammi Navision logidest nähtuvalt on XXX-i arved 170446, 170516 ja 170546 koostatud raamatupidaja T. O kasutajatunnustega, arve 170484 on koostatud projektijuht E K kasutajatunnustega (kd 3 tl 145-146). Kõik XXX-le väljastatud arved on koostatud T. O kasutajatunnustega (K2 tl 232). T. O kohtus antud ütluste kohaselt võis ta raamatupidamisprogrammis aidata arveid küll tehniliselt koostada, aga sisuliselt tellis ja 30 1-21-1723 vastutas arve eest see isik, kelle nimi arve koostajana arvele läks. See põhimõte kehtis nii AS E-P tavaarvete kui kreeditarvete puhul (K2 tl 232). 80. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et reeglina väljastasid AS E-P klientidele e-maili teel müügiarveid projektijuhid. Seda on tunnistanud kõik kohtus ülekuulatud projektijuhid (XXX projektidega tegelenud A. U K1 tl 195; XXX-i ja XXX projektidega tegelenud P. J K1 tl 197; XXX-i projektidega tegelenud E. K K1 tl 202p; XXX-i ja XXX projektidega tegelenud T. A K2 tl 8; XXX-i ja XXX projektidega tegelenud T. S K2 tl 40; J. Z K2 tl 113). Tunnistaja A. U viitas EP sisesele dokumendile „projektijuhi kirjalikud protseduurireeglid“ , mis sellise korra kehtestas (K1 tl 195). Tunnistajate ütlustest nähtub, et projektijuht genereeris Navisionis arve, printis välja ja allkirjastas ning saatis skaneeritud kujul e-posti teel kliendile, paberarve läks AS E-P raamatupidamisosakonda eraldi kausta (E. K ütlused K1 tl226; T. A ütlused K2 tl 10p). Projektijuhtide ütlustest saab samuti järeldada, et kliendile väljastati arve siis kui AS E-P poolt kasutatud majandustarkvara ja raamatupidamisprogrammi Navisioni andmetel olid nn projektiga seotud maksepunktid täitunud, st projekt oli jõudnud mingisse valmidusastmesse, et kliendile Navisioni poolt eelgenereeritud arve väljastada. Nn maksepunktid ja arve väljastamise tingimused olid eelnevalt Navisioni sisestanud AS E-P müügiosakond, kes kliendile konkreetse projekti maha oli müünud (A. U ütlused K1 tl 190; E. K ütlused K1 tl 202p; T. A ütlused K2 tl8 „kokkulepe oli loodud müügiosakonna ja kliendi vahel, meie täitsime seda kokkulepet“). Projektijuhtide ütlustest saab väga selgelt järeldada ka seda, et kuigi arve genereeriti ja allkirjastati projektijuhi poolt, siis sisulist õigust neil seal arvel mingeid muudatusi teha ei olnud, sest arve oli juba eelgenereeritud ja nende asi oli see ainult välja printida ja allkirjastada (T. A ütlused K 2 tl 8). Raamatupidaja T.O sõnul sai projektijuht lisada arvele müügitellimuse peal olnud ridu (K2 tl 233p). P. Ji sõnul puudus projektijuhil üleüldse väga suur sõnaõigus arvete esitamise ja või muutmisega