Obsah (5)

§ 238§ 175§ 180§ 179§ 126

1-23-6306 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2023. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-23-6306 (kohtueelses menetluses 23231551125) Kohtukoosseis ko

§ 238lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 11 kuud 28 päeva.

Karistuse kandmise alguseks loeti 30.05.

1. a. Harju Maakohtu 27.12.
2. a määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud. Harju Maakohtu 08.06.
3. a määrusega pöörati Harju Maakohtu 14.07.
4. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus, s.o 4 kuud 16 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja alguseks loeti kohtumääruse jõustumise kuupäev, s.o 27.06.
5. a. Karistuse kandmise tähtaeg on 12.11.
6. a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistamine alates 10.11.
7. a (kohtuotsuse täitmise tagamiseks Harju Maakohtu 09.11.
8. a määrusega) Tõkendit vahistamine kohaldati kohtueelses menetluses 22.05.–26.06.
9. a. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON
10. Süüdi tunnistada Gunnar Maalinn KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud. 2.

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Gunnar Maalinnale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 14.07.

1. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud 4 (neli) päeva vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 22.05.–26.06.
3. a, s.o 1 (üks) kuu 4 (neli) päeva vangistust karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
4. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 09.11.
5. a. 6.

§ 175

, § 179, § 180 alusel välja mõista Gunnar Maalinnalt riigituludesse: - sundraha summas 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) eurot; - kaitsjatasu summas 518,40 (viissada kaheksateist eurot ja nelikümmend senti) eurot; - kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 900 (üheksasaja) euro ulatuses. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2505,90 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 208,83 (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 208,77 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber xxx. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras 7.

§ 180

lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 400 (neljasaja) euro ulatuses riigi kanda. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest 2 / 10 s.o alates 09.11.

1. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 30 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 16.12.
2. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Gunnar Maalinn, olles isikuks, kes 23.01.2022 – 30.05.2022 pani toime 13 vargust (s.o 23.01.2022, 08.04.2022, 10.04.2022, 12.04.2022, kaks vargust 13.04.2022, 27.04.2022, 05.05.2022, 12.05.2022, 17.05.2022, 25.05.2022, 27.05.2022, 30.05.2022), mille eest teda karistati Harju Maakohtu 14.07.2022 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

§ 238

lg 2 ja § 68 lg 1 alusel 11 kuu ja 28-päevase vangistusega, uuesti 30.03.2023 kella 08.00 paiku viibides Tallinnas xxx asuvas ning X OÜ-le kuuluvas kaupluses X, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist kaupa kogumaksumusega 59,88 eurot, milleks on kaksteist šokolaadiassortii Merci, maksumusega 4,99 eurot ühe toode eest, pani need kilekotti ning väljus sellega müügisaalist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema, 22.05.2023 kella 09.29 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Tallinn, xxx maja ees asuvast rattahoidlast I T´ile kuuluva jalgratta Merida Kalahari 590 26´´ maksumusega 500 eurot, millel oli ratta kompuuter maksumusega 100 eurot ja nokamüts väärtusega 40 eurot, kokku maksumusega 640 eurot, istus selle ratta peale ja sõitis sellega Endla-Tõnismägi ristmikule, keeras paremale Tõnismäe tee poole, kuid kell 09.30 peeti Gunnar Maalinn koos varastatud jalgrattaga kinni. Seega pani Gunnar Maalinn toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Poolte seisukohad Prokurör palus G. Maalinn süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel palus ta suurendada mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (4 päeva vangistust) ja KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G. Maalinna eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 4 päeva ning ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 1 kuu vangistust. Kaitsja leidis, et kuriteo asjaolud on selged ning tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja on seisukohal, et G. Maalinn ei vaja narkoravi. Kaitsja arvates tuleb kaaluda muid alternatiive 3 / 10 peale reaalse vangistuse. Süüdistatava jaoks on oluline, et ta pääseks mõneks päevaks vabadusse, et ta saaks elu vabaduses korda seada ja valmistuda uueks karistuse kandmiseks. Karistusmäär kahe episoodi kohta võiks olla palju leebem kui taotles prokurör. Prokurör arvestas varastatu väärtust, kaitsja hinnangul peab arvestama ka episoodide arvu ja silmas tuleb pidada isiku motiveeritust asuda paranemise teele. Süüdistatav tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi. Ta rõhutas, et pärast vabanemist läheb ta tööle, töökoha on juba leidnud. Narkootikume viimasel ajal ei tarvita. Seoses ravile asumisega Viljandi haiglasse märkis, et seal on vaja läbida 9-kuune ravi ja ta ei teadnud, mis suunas reageerida antud hetkel. Vabanemisel asuks elama sinna, kus elas ka varem, korter on tema oma. Süüdistatav märkis, et ta oli viimati vanglas 5 aastat tagasi, kui läks lahku elukaaslasest, hakkas ta jälle tarvitama ja hakkasid probleemid. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Gunnar Maalinna tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult tõendamist leidnud alljärgnevaga. 30.03.

1. a varguse episoodis aadressil Xxx, Tallinn: 22.05.
2. a X OÜ avaldus (tl 104) tõendab, et 30.03.
3. a kell 8:00:26 Tallinnas Xxx asuvas X OÜ kaupluses peeti seoses kauba eest tasumata jätmisega kinni rohelises jopes ja sinistes pükstes meesterahvas, kes oli võtnud 12 šokolaadiassortiid „Merci“, koguväärtusega 59,88 eurot. Rikkumata kaup on kauplusele tagastatud, kahju tekitatud ei ole. Seda fakti kinnitavad ka tunnistaja D K ütlused (tl 100pö), millest selgub, et olles 30.03.
4. a aadressil Xxx, Tallinn X kaupluses tööl turvatöötajana, helistas talle videoanalüütik ja ütles, et rohelises jopes ja sinistes pükstes mees pani 12 šokolaadiassortiid „Merci“ kilekotti. Kui ta turvaväravatest välja läks, siis tunnistaja peatas ta. Nad läksid turvaruumi, kus meesterahvas pani tasumata šokolaadi lauale. Mees väljus turvaväravatest koos šokolaadiga kell 8:00:
5. Seega on tunnistaja õigusrikkuja koos tasumata kaubaga kinni pidanud pärast kassajoone ületamist. 22.05.
6. a asitõendi vaatlusprotokoll fotodega (tl 108-115, salvestis DVD-plaadil), milles on vaadeldud Tallinnas Xxx, Tallinn asuva X OÜ kaupluse X turvakaamera 30.03.
7. a videosalvestust, tõendab, kuidas kell 07:53 siseneb müügisaali meesterahvas, kellel on seljas musta värvi jope, mustad püksid, mustad jalanõud, peas musta värvi müts, käes on S kott (kohtueelse menetluse käigus tuvastatud kui Gunnar Maalinn) ja võtab ostukorvi. Meesterahvas liigub mööda müügisaali koos ostukorviga. Kommiosakonnas paneb meesterahvas koti ostukorvi. Ajavahemikul kl 07:59–08:00 paneb ta kaupu ostukorvis olevasse S logoga kotti. Seejärel meesterahvas võtab ostukorvist koti ja kl 08:00:26 väljub koos täis kotiga kauplusest sissepääsu kaudu kauba eest tasumata. Kell 08:00:51 pidas turvatöötaja meesterahva kinni. Süüteo toimepanemist kinnitavad ka 22.05.
8. a kahtlustatava Gunnar Maalinna ütlused (tl 117), milles ta tunnistab ennast šokolaadi varguses täielikult süüdi ning kahetseb tehtut. Ta on kinnitanud, et soovis kauba maha müüa, et selle eest narkootikume osta (tl 137). Eeltooduga on tõendatud, et kuriteo on toime pannud Gunnar Maalinn ehk just tema võttis kauplusest 12 „Merci“ šokolaadiassortiid, väljus nende eest tasumata kauplusest, pöörates selliselt oma valdusesse talle võõrad vallasasjad. Tegu jäi tema tahtest olenematul põhjusel 4 / 10 lõpuni viimata, kuivõrd ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Selliselt on kohtu hinnangul varguse katse koosseis täidetud. 22.05.
9. a jalgratta varguse katse episoodis aadressil Xxx, Tallinn: Kannatanu I T ütlused (tl 3-4) tõendavad, et 22.05.
10. a umbes kella 8:50 paiku parkis ta oma jalgratta „Merida Kalahari“ Xxx sissepääsu juures olevasse rattahoidikusse. Ratast ta ei lukustanud. Ratta juurde asetas ta oma nokamütsi. Ratta väärtuseks hindab umbes 500 eurot, sellele oli paigaldatud rattakompuuter väärtusega umbes 100 eurot, nokamütsi väärtuseks oli 40 eurot. Kokku hindab kahjuks umbes 640 eurot. Rattahoidja asukohta ja ratta paiknemist kinnitab I. T omakäeline skeem, mis on lisatud ülekuulamise protokollile (tl 6). Kannatanu ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja R I ütlused (tl 8-9). Need tõendavad, kuidas tunnistaja sai vargusest teada ja kuidas ta kahtlustatava kinni pidas. Nimelt andis talle 22.05.
11. a vargusest teada talle kolleeg E, kes nägi kaameratest, et Xxx rattaparklast võttis tundmatu meesterahvas võõra jalgratta ning sõitis sellega Rahvusraamatukogu suunas. E andis isiku kirjelduse, mis oli järgnev: heledates riietes, heleda nokamütsiga meesterahvas musta värvi jalgrattaga. Tunnistaja nägi koos teise kolleegiga ratturit. Ta haaras ratturi õlast kinni ning ütles „politsei“ ja isik jäi seisma. Isikul oli seljas hallikas dressipluus, sinised dressipüksid ning tumedat värvi sandaalid. Jalgratas oli musta värvi kirjadega „Merida“. Ratta kõrval maas oli hall nokamüts ning ratta küljes oli hele joogipudel. Tunnistaja ülekuulamise protokollile on lisatud fotod, millelt nähtub musta värvi „Merida“ kirjetega jalgratas ning hallis dressipluusis, tumesiniste pükstega ja halli nokamütsiga meesterahvas. 22.05.
12. a asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega (tl 13-27), nähtuvad varastatud jalgratta jt esemete tunnused: tegu on musta värvi raamiga jalgrattaga Merida Kalahari 590, mille juhtaua küljes on rattakompuuter ja ratta juures oli ka hall müts. Seega on kirjeldatud esemete tunnused kokkulangevad kannatanu ja tunnistaja ütlustes antud kirjeldustega. Asitõendite vaatlusprotokollid (tl 44-46, 50, koos salvestistega DVD-plaadil), milles on vaadeldud Tallinnas, xxx asuva linnakaamera salvestist, tõendavad varguse täpsemat toimepanemist. Nimelt nähtub neist see, et 22.05.
13. a kell 09:29:01 tuleb aadressil Xxx, Tallinn rattaparkla juurde tuleb meesterahvas, kellel on seljas hall dressipluus, tumedad dressipüksid, pruunid plätud, peas halli värvi nokamüts. Isik katsub rattaid ja valib ühe jalgratta ja sõidab kesklinna suunas. Kui isik jõuab Endla-Tõnismägi tn ristmiku juurde, siis ta keerab paremale. Märgitud kirjeldusega isik on tuvastatud ka järgmistel salvestistel, millistel on näha tema edasine liikumine. Nimelt, 22.05.
14. a asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (tl 4749, salvestised DVD-plaadil) tõendab, et on vaadeldud Tallinnas Endla-Tõnismägi ristmiku liikluskaamera salvestist, millelt nähtuvalt 22.05.
15. a kell 09:29:49 aadressil Xxx, Tallinn maja nurga tagant sõidab jalgrattaga välja meesterahvas, kellel on seljas hall dressipluus, tumedad dressipüksid, pruunid plätud ja peas halli värvi nokamüts. Kell 09:30:55 on sama isik kinni peetud. Selleks isikuks on menetluses tuvastatult Gunnar Maalinn, mida kinnitavad isikusamasuse tuvastamise protokoll ja kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 28; 29-33). Nende kohaselt, peeti 22.05.2023 kell 10.17 peeti Xxx, Tallinn juures kahtlustatavana kinni Gunnar Maalinn. Seda, et kuriteo toimepanemisel kinnipeetuks oli G. Maalinn, kinnitab ka asjaolu, et tunnistaja R. Ingalti poolt tehtud fotol kujutatud isik (tl 12) on sarnane kriminaaltoimikusse lisatud fotol oleva Gunnar Maalinnaga (väljatrükk PPA infosüsteemist, tl 73). Kuriteo toimepanemist tõendavad ka Gunnar Maalinna ütlused kahtlustatavana antud ütlused (tl 40, 137). G. Maalinn tunnistab ennast täielikult süüdi. Varguse pani ta toime selleks, et varastatu maha müüa ja narkootikume osta. Ta on selgitanud, et 18.05.
16. a kella 9:30 paiku 5 / 10 jättis ta oma tumesinise jalgratta Merida lukustamatult Wismari haigla juurde. Tagasi tulles jalgratast enam ei olnud. Politsei poole seoses ratta vargusega ei pöördunud, ta otsustas ratast ise otsida. 22.05.
17. a hommikul nägi ta Endla tänaval Eesti Töötukassa hoone kõrval seisvat umbes viit jalgratast. Talle tundus, et üks nendest on temalt varastatud jalgratas. Ta istus selle jalgratta peale ja sõitis sellega minema. See jalgratas ei olnud lukustatud. Tundis ära oma jalgratta sellepärast, et see oli ka tumesinist värvi raamiga Merida. Ta sõitis umbes 200 meetrit, kui sai aru, et see ikkagi ei ole tema jalgratas, kuna tundis, et sellel on rohkem käike kui tema jalgrattal. Ta otsustas, et keerab tagasi ja paneb jalgratta tagasi. Ta ei jõudnud seda teha, kuna talle tungis kallale turvatöötaja. Turvatöötaja lükkas ta jalgratta pealt maha ja pidas kinni. G. Maalinn märgib, et tegemist oli eksimusega ning ta tahtis jalgratast tagastada. Eeltooduga on tõendatud, et kuriteo on toime pannud Gunnar Maalinn. Nimelt nähtub kõikidest tõenditest üheselt, et G. Maalinn võttis 22.05.
18. a Xxx hoone rattahoidlast jalgratta ning sõitis sellega edasi Tõnismäe poole, kuni ta turvatöötaja poolt kinni peeti. Sellise tegevusega pani G. Maalinn toime võõra vallasasja äravõtmise. Täielikult ebausutav on G. Maalinna versioon selle kohta, et ta võttis jalgratta, kuna arvas, et tegemist on temale kuuluva neli päeva varem varastatud jalgrattaga. Turvakaamera salvestistest ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtub üheselt, et enne kannatanule kuuluva jalgratta äravõtmist katsus G. Maalinn veel mitut naiste jalgratast, üks neist oli ka heledat värvi (tl 50). G. Maalinn on ülekuulamisel märkinud, et temale kuuluv kadunud jalgratas on tumedat värvi. See tähendab, et tegelikkuses kontrollis G. Maalinn, milline ratas ei ole lukustatud ja mida on lihtne varastada. Seega oli süüdistataval jalgratta hõivamise ajal (ehk ratast võttes ja sellega ära sõites) plaan see ära võtta temale võõralt isikult. Seega on süüdistatav võtnud ära temale võõra vallasasja ning omastanud selle ebaseaduslikult. Kohus leiab, et lisaks sellele järeldusele on G. Maalinn tegelikult süü täieliku omaksvõtuga võõra vallasasja omastamist ka tunnistanud. Kuivõrd G. Maalinn peeti koos jalgrattaga sündmuskoha lähedal kinni, siis jäi tegu katsestaadiumisse. Selliselt on kohtu hinnangul varguse katse koosseis täidetud. Karistusregistri väljatrüki järgi on G. Maalinnal üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja kolm kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg 1 järgi (tl 51, 51pö). G. Maalinna on karistatud kriminaalkorras 14.07.
19. a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (tl 59-61). Tookord mõisteti G. Maalinn süüdi kokku kolmeteistkümnes varguseepisoodis, mis pandi toime ajavavahemikus 23.01.
20. a kuni 30.05.
21. a. Praeguses kohtuasjas on talle esitatud süüdistus kahes varguseepisoodis, mis on toime pandud 30.03.
22. a ja 22.05.
23. a. Pärast viimast varguseepisoodi on süüdistatav sündmuskohal kinni peetud ja hiljem vahistatud. Oluline on tähele panna, et G. Maalinn on viimase karistuse kandmiselt vabanenud 12.01.
24. a (tl 76pö) ehk varguste toimepanek alanud umbes kahe ja poole kuu möödumisel pärast vanglast vabanemist ning süüdistatav on varguste toimepanemist jätkanud kuni tema vahistamiseni. Ühel juhul on varguse objektiks olnud esemed, mida ta on varem paljukordselt varastanud (maiustused ehk Merci šokolaad). Süüdistatav enda väitel küll pärast vanglast vabanemist töötas, kuid samas esines tal narkosõltuvus ja ta varastas selleks, et kaup maha müüa ja selle eest narkootikume osta (tl 137). Kohtu hinnangul saab nende iseloomustavate asjaolude tõttu asuda järeldusele, et varguste toimepanek on saanud talle harjumuseks, s.o. elustiiliks. Seega moodustavad tema poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi ja tegemist on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Seega on G. Maalinna teod õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi. 6 / 10 Kohus leiab, et Gunnar Maalinn pani mõlemad kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. Karistus Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena karistusregistri väljatrükki (tl 51-58) ja Harju Maakohtu 14.07.
25. a kohtuotsust (tl 59-61), millest nähtuvalt on Gunnar Maalinna varem karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on G. Maalinna karistatud kolmel korral ka KarS § 218 alusel ehk süütegude eest varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses selgitanud, et 30.03.
26. a ja 22.05.
27. a vargused pani toime seoses narkosõltuvusega. Tahtis varastatu maha müüa ja selle raha eest osta narkootikume (tl 137). Kohus selgitab, et KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud kahte varguseepisoodi, mis on toime pandud süstemaatiliselt ning need jäid tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Süüdistataval on üks kehtiv karistus samalaadse kuriteo eest. Samuti on ta lisaks käesolevatele tegudele karistatud teda KarS § 218 eest väärteokorras. Kohus peab süüdistatava teosüüd keskmisest mõnevõrra väiksemaks, kuivõrd varastatu väärtus ei olnud kokku kuigi suur (699,88 eurot), kuriteoepisoode ei olnud palju ning esemed on tagastatud rikkumata kujul nende omanikele. Samas tuleb arvestada, et varastatud jalgratta väärtus on olnud suurem kui varasematel vargustel ja G. Maalinna poevargus oli suunatud sama kannatanu (X OÜ) ja samade objektide (Merci kommid) vastu. Seega ei ole põhjust rääkida ka vähesest süüst. Üldteada on see, et jalgrattavargused on laialdaselt levinud ja nendega tekitatakse arvestatavat kahju, samal ajal on nende kuritegude uurimine raskendatud ja aeganõudev. Seetõttu on lisaks süüdistatavate mõjutamisele vajalik saata ka ühiskonnale signaal, et sellistele tegudele järgneb ka rangem karistus, kui nt pelgalt pisivargustele. Süüdistatav on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus avaldanud, et kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult. Kohtu hinnangul ei ole siinses asjas põhjust seda karistust kergendava asjaoluna arvestada. Esiteks muudab lühikest aega pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemise järgselt sedavõrd samalaadse kuriteo toimepanemise fakt küsitavaks selle, kas isik on tõepoolest oma kahetsuses siiras. Teiseks on oluline tähele panna 7 / 10 seda, kuidas isik suhtub kuritegude toimepanemise põhjustesse. Nii nähtub, et G. Maalinn on lisaks enda kinnitusele narkosõltlane ka ekspertiisi kohaselt (tl 152), kuid ravile registreerimist ei ole ta vajalikuks pidanud, sest ta pole Viljandi Haigla vastuse kohaselt sõltuvusprobleemi siiski tunnistanud (tl 162). Seega on kohtu arvates olnud G. Maalinnal võimalus tegeleda probleemiga, mis on tema poolt varguste toimepanemise juurpõhjuseks. Vanglas oli G. Maalinnal võimalik narkootikumidest hoiduda, kuid vabanedes jätkas ta peatselt uuesti varguste toimepanemist selleks, et osta narkootikume (tl 137). Kuna ka eelmiste kuritegude toimepanemise asjaolud on olnud sarnased, siis puudub kohtul usk sellesse, et olles igati teadlik enda sõltuvusprobleemist, on G. Maalinn siiras selles, et ta siiralt kahetseb praeguste tegude toimepanemist. Need teod on olnud kantud isiklikust vajadusest. Kahetsuse siiruse puudumisele viitab kohtu hinnangul seegi, et G. Maalinn esitas kohtueelses menetluses tõele mittevastava versiooni sellest, nagu ta otsinuks enda kadunud jalgratast. Seegi oli tema teadlik otsus ja püüd oma süüd vähendada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mistahes karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab eelneva põhjal, et G. Maalinnale tuleb karistuseks mõista vangistus 9 kuud, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb karistuseks 6 kuud. Kuivõrd G. Maalinn pani kuriteo toime katseajal, siis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 14.07.
28. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 6 kuud 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 22.
29. kuni 26.06.
30. a, s.o 1 kuu 4 päeva vangistust karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 5 kuud vangistust. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta karistuse täitmisele pööramata. Nagu eelnevalt märgitud, on varguste toimepanek ilmselgelt muutunud G. Maalinnale elustiiliks, ta ei ole kohtule teadaolevalt püsivat töökohta omanud ega teinud midagi enda käitumismustri muutmiseks. Pärast vanglast vabanemist on ta ka lühikese aja jooksul alustanud uuesti varguste toimepanemist. Lähtudes G. Maalinna avaldatust, et ta töötas pärast vanglast vabanemist veebruaris-märtsis, tuleb tõdeda, et see töökoht on olnud ajutine. Arvestades, et ta on ise kinnitanud, et pani kuriteod toime narkosõltuvuse mõjul, siis tuleb ka tema poolt narkootikumide tarvitamist pidada riskikäitumiseks. Lisaks viitab kohus, et Harju Maakohtu 27.12.
31. a kohtumäärusega vabastati ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega käitumiskontrolli nõuete täitmise kohustusega (tl 63). 19.05.
32. a on kriminaalhooldusametnik koostanud erakorralise ettekande, milles on märgitud, et G. Maalinn jättis registreerimisele ilmumata kokku kuuel korral ja oli seejuures ametnikule korduvalt kättesaamatu. Seetõttu pöörati eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 4 kuud 16 päeva vangistust 08.06.
33. a kohtumäärusega täitmisele. Need iseloomustavad andmed ei veena kohut selles, et käitumiskontrollile allutamine või üldkasuliku tööga vangistuse asendamine G. Maalinna puhul enda eesmärki täidaksid. Arvestades süüdistatava senist elukäiku on väga tõenäoline, et süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ning kohtul puudub veendumus, et ta üldse suudaks alluda üldkasuliku tööga kaasnevatele piirangutele ja kohustustele. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud karistus reaalse vangistusena. Karistusaja hulka tuleb lugeda süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguse ajaks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o 09.11.
34. a. Gunnar Maalinna poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke ja samuti puudub kohtul veendumus, et ta suudaks 8 / 10 rahalist karistust täita. Süüdistatav on küll öelnud, et plaanib asuda pärast vabanemist tööle, kuid tema varasem elukäik on näidanud, et tal on raskusi püsiva töökoha hoidmisega. Vargusi pani ta toime selleks, et osta narkootikume. Samuti on tal kõik varasemad väärtegude eest mõistetud rahatrahvid tasumata (tl 51pö-52, 52pö). Arvestades kohtu eelnevaid põhistusi süüdistatava varasema karistatuse, kuritegude toimepanemise intensiivsuse ja nende toimepanemise alustamise osas vahetult peale vangistuse kandmiselt vabanemist, ei oleks praegusel juhul Gunnar Maalinna rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. On ilmne, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita, kuid eelkõige ei mõjutaks rahaline karistus teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning arvestades Gunnar Maalinna poolt vahetult peale vangistuse kandmiselt vabanemist uute kuritegude toimepanemise alustamist, siis oleks ohustatud ka õiguskorra kaitsmine. Gunnar Maalinn on kohtueelses menetluses avaldanud soovi vanglakaristuse asendamiseks narkomaanide sõltuvusraviga. Ta on andud selleks ka kirjaliku nõusoleku (tl 159-160). Seoses sellega on teostatud ekspertiis, eksperdiarvamuse kohaselt kannatab G. Maalinn sõltuvushäire all, ta on võimeline täitma ravikohustust (tl 152). Viljandi Haigla vastusest nähtub, et G. Maalinn võttis SA Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusega ühendust 01.10.
35. a. Vastuse järgi ei ole G. Maalinn uuesti ühendust võtnud, isiku sõnul ei ole tal sõltuvusprobleemi ning seetõttu ei saa teda teenuse järjekorda registreerida (tl 162). Kohtuistungil on G. Maalinn sellist sündmuste käiku kinnitanud ja märkinud, et ta viimasel ajal ta ei tarvita narkootikume (tl 179). Kohtuistungil süüdistatava poolt öeldust põhjal ei ole ta kindel enda ravile pöördumise vajaduses ja valmisolekus. Kaitsja märkis, et G. Maalinn ei tunnista enda narkosõltuvust (tl 180). Eeltoodu pinnalt on kohus veendunud, et kuigi G. Maalinn on kohtueelses menetluses avaldanud soovi ravi läbimiseks, siis tegelikult puudub tal selleks motivatsioon, ta on nüüdseks faktiliselt loobunud nõusolekust ja seega ei saa enam kaaluda vangistuse narkomaanide sõltuvusraviga asendamist. Tõkend Kuivõrd G. Maalinn pidi täitmisele pööratud karistuse kandmiselt vabanema 10.11.
36. a, kuid kohus mõistis talle liitkaristuse, siis pidas kohus vajalikuks vahistada G. Maalinn karistuse täitmise tagamiseks ning koostas selle kohta põhistatud vahistamismääruse. Menetluskulud Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.2023. a summas 1087,50 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Praeguses asjas moodustavad menetluskulud ka määratud kaitsjale makstud tasud kohtueelses menetluses 367,20 eurot (tl 89, 164) ja kohtumenetluses 151,20 eurot (tl 182), s.o kokku 518,40 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt kohtumenetluses taotletud mahus (151,20 eurot) on põhjendatud. Kõik määratud kaitsja kulud on vajalikud G. Maalinna kaitseks ja need jäävad G. Maalinna kanda. Kriminaalasjas on teostatud ka kohtupsühhiaatriline ekspertiis, maksumusega 1300 eurot (tl 167). Kohtu hinnangul tuleb ekspertiisi teostamise tasu jätta osaliselt riigi kanda, arvestades G. Maalinnal püsiva töökoha ja sissetulekute puudumist. Samas tuleb arvesse võtta, et G. Maalinn on töövõimeline isik, kes saab asuda sissetulekut teenima ka kinnipidamisasutuses ning hüvitama vähemalt osaliselt väljamõistetavat ekspertiisikulu. Kohus arvestab sedagi, et ekspertiisi määramise vajadus tekkis sellest, et G. Maalinn soovis ise narkomaanide sõltuvusravi kohaldamist. Samas tema hilisem 9 / 10 käitumine viitab otseselt sellele, et ta ei olnud sellisest võimalusest huvitatud. Seetõttu leiab kohus, et G. Maalinnalt tuleb välja mõista enamik ekspertiisi teostamise kulu ehk 900 euro ulatuses ning ülejäänud kulu 400 euro ulatuses tuleb jätta riigi kanda. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku koheseks teenimiseks on siiski piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. ASITÕENDID Kriminaaltoimikus olevad 3 DVD-plaati salvestistega on dokumentaalses vormis tõendid

§ 126lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub

§ 126, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 10 / 10