← Eesti

3-24-273/6

Obsah (6)§ 120§ 121§ 2§ 37§ 4§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-273 Haldusasi X kaebus seoses eesti keele õppimise eest makstavalt

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Tallinna Vanglas viibiv X esitas 30.01.2024 Tallinna Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud pöördumise, milles avaldab rahulolematust, et eesti keele õppimise eest saadavast toetusest peetakse kinni 70%. Kaebaja väitel pöördus ta ka Tallinna Vangla poole, kuid vangla väitis, et ei saa tema pöördumisest aru.
  2. Vastusena Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 kohtunõudele teatas Tallinna Vangla 23.02.2024, et vanglas ei ole registreeritud ühtegi kaebaja pöördumist, mis puudutaks eesti keele õppimiseks ettenähtud raha või selle vähendamist. 3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kuigi kaebus on puudustega, ei pea kohus kaebuse käiguta jätmist (

§ 120lg 3) põhjendatuks.

Sõltumata sellest, kuidas kaebust tõlgendada, on osa puudusi sellised, mida kaebaja kõrvaldada ei saa. Olukorras, kus on ette teada, et kaebus tuleb niikuinii tagastada, ei ole selle käiguta jätmine ning riigilõivu või menetlusabi taotluse nõudmine menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas. 4. Kohtu hinnangul tuleb kaebus

§ 121lg 1 punkti 1 alusel tagastada. 1

(2)
  1. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul, et tal ei ole võimalik eesti keele õppimise eest saadavat „motivatsioonitasu“ täies ulatuses kasutada. Kaebaja hinnangul tuleks regulatsioon, mille tõttu sellest summast 70% kinni peetakse, tühistada.
  2. Vangistusseaduse (VangS) § 341 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib täiskasvanud kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu ning õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ kohaselt tasustatakse riigikeele õppijaid (vt määruse § 1 lg 2) ning õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus (määruse § 2 lg 2). VangS § 44 lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras.
  3. Kehtiv õigus ei näe vanglale ette võimalust kaaluda, millistest laekumistest teha VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kinnipidamisi. Seega ei saa vangla jätta riigikeele õppimise eest makstavalt tasult kinnipidamisi tegemata. 8.

§ 2

lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades eespool selgitatut ning kaebuses märgitut, tõlgendab kohus, et kaebaja nõuab sisuliselt vangistusseaduse § 44 lg 2 (osalist) tühistamist. 9. VangS näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-te 1 ja 2 mõttes, mida saaks

§ 37lg 2 p 1 alusel halduskohtus vaidlustada. Vang

S kui õigustloova akti peale esitatud kaebuste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ka Riigikohus on märkinud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (

§ 4

lg 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) § 2 p 1; vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). Vastavalt PSJKS § 2 p-le 1 lahendab PSJKS alusel taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2). Seetõttu ei ole kaebus lubatav ning tuleb

§ 121lg 1 punkti 1 alusel pädevuse puudumise tõttu tagastada.

  1. Vangistusseaduse kohaselt hoiustatakse 20 protsenti isikuarvele laekunud summast vabanemistoetusena ning see makstakse talle välja vanglast vabanemisel (VangS § 44 lg 2 ja § 75) ja 50 protsenti jäetakse rahaliste nõuete täitmiseks (s.t nende arvelt vähendatakse isiku võlgnevusi). Seega ei ole need kinnipidamised käsitatavad kinnipeetavale laekunud raha „ära võtmisena“.
  2. Ka siis, kui tõlgendada, et kaebaja on (täiendavalt) soovinud vaidlustada mõnda vangla haldusakti või toimingut, tuleks kaebus tagastada, kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata (vt VangS § 11 lg 5 ning

§ 121§ 1 lg 4).

12. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.