1-18-468/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-468 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2018 määrus P.F-ile Viru Maakohtu
3. veebruari 2018 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu P.F (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Viru Maakohtu 05.02.2018 otsusega karistati P.F KarS § 213 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui P.F 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX, Kohtla-Järve. Katseaja algus 05.02.
6. Kohtuotsus jõustus 21.02.
8. 13.03.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles P.F-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu suhtes vangistuse asendamine käitumiskontrolliga ei toimi, sest ta ei täida registreerimiskohustust, mis näitab, et süüdimõistetu ei ole motiveeritud läbima kriminaalhooldust.
9. Viru Maakohtu 21.03.2018 määrusega kohaldati P.F-i suhtes sundtoomist. P.F peeti kinni 02.04.2018 XXX, Kohtla-Järvel. Maakohtu määrus
10. Viru Maakohtu 03.04.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ning pöörati täitmisele P.F-ile mõistetu karistus 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.04.
11. 4.
12. Maakohus leidis, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Isik pole ühelgi korral ilmunud kutse peale kriminaalhooldusametniku juurde, rikkudes sellega registreerimiskohustust. Isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Maakohus pidas vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab järjepidevalt oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. 4.
13. Täiendavate kohustuste määramine ei ole põhjendatud, kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele, kriminaalhooldus P.F-i suhtes on ebaõnnestunud. Kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. 4.
14. Maakohus luges P.F-i ütlusi, et ta ei saanud kutset kätte, vähetõenäoliseks, sest juhul, kui kutse on pandud postkasti, siis see peab seal olema ja P.F pidi teadma kriminaalhooldusametniku juurde ilmumise vajalikkusest. Samuti ei ilmunud P.F kohtuistungile, kuid sai kohtukutse isiklikult kätte. P.F oli teadlik 05.02.2018 kohtuotsusest ja pidi ka ise võtma tarvitusele meetmeid, et korralikult täita talle pandud kontrollnõudeid, kuid P.F pole ühtegi korda ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde. Maakohus leidis, et kriminaalhoolduse teostamise P.F-i suhtes ei ole võimalik. Määruskaebus
15. Viru Maakohtu 03.04.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ning anda veel üks võimalus. Määruskaebuses tuuakse välja, et kriminaalhooldusametniku taotluses välja toodud süüdistus on rajatud oletusele. P.F ei ole saanud kriminaalhooldusametnikult kirju kohtumiseks. Kriminaalhooldusametnik ei ole välja toonud, kuidas tal ei õnnestunud süüdimõistetu elukohta külastada ning samuti oleks tulnud saata kutse tähitult. P.F toob välja, et tema elu hakkas just normaliseeruma, ta vormistas ennast tööle ja kasvatab lapsi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et P.F-i karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kriminaalhooldust, jättes kriminaalhooldaja kutsel juba esimesele registreerimisele ilmumata. Määruskaebuses välja toodud oletused selle kohta, kuidas süüdimõistetule edastatud kutse kriminaalhooldaja juurde on jäänud kätte saamata, ei ole eluliselt usutav. Tuleb nõustuda maakohtuga, et ka süüdimõistetul endal tuleb näidata üles kriminaalhoolduse vastu huvi. P.F on ka varasemalt kriminaalhooldusega kokku puutunud, seega ei ole tegemist temale uudse olukorraga ning ta on kursis, et tal tuleb olla kriminaalhooldajale kättesaadav. Alust uskuda, et süüdimõistetu asuks talle täiendava võimaluse andmisel nõuetekohaselt 2 kriminaalhooldust täitma, ei ole veenev. Seda iseloomustab oluliselt P.F-i isik, sest ka kohtusse ei ilmunud kutsel, mistõttu tuli kohaldada süüdimõistetu suhtes sundtoomist. Katseaja pikendamine või täiendava lisakohustuse määramine ei ole käesoleval ajal enam aktuaalne. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, ei ole põhjendatud käesoleval juhul ei täiendavate lisakohustuste määramine ega katseaja pikendamine või uue võimaluse andmine katseaja läbimiseks, sest kohtul puudub veendumus, et need mõjutaksid P.F nõudeid ja kohustusi järgima.
18. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
19. aprilli 2018 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Mati Kartau