← Eesti

2-23-140005/11

Obsah (6)§ 661§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 3. aprill 2024 nr 2-23-140005 TF Bank AB (publ

§ 661

lg 4 kohaselt on poolte kokkuleppel kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigus välistatud. Määrus jõustub allkirjastamisel. ASJAOLUD

  1. Pooled on 02.04.2024 esitanud kohtule kompromisslepingu ning taotlenud kohtult selle kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Hageja on taotlenud poole hagimenetluses tasutud riigilõivu tagastamist. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus maksekäsumenetluses enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist esitatud kompromisslepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses

§-s 487 sätestatu kohaselt. 3. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

4. Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Küll on kohus kompromissi eesmärgist lähtuvalt selle mõnevõrra resolutsioonis selguse mõttes ümber sõnastanud. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. 5. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

6.

§ 173

lg 1 alusel märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi jäävad kompromissi sõlmimise korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude hüvitamise korras. Kompromissis nimetamata kulud jätab kohus poolte endi kanda ning kohus täiendavalt menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 7. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 363,42 eurot. Kohus rahuldab taotluse ning määrab riigilõivu 181,71 eurot tagastamise hagejale. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.