← Eesti

2-23-18110/7

Obsah (5)§ 423§ 426§ 168§ 660§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr Tsiviilasi 2-23-18110 M. M. hagi K. R. vastu mittevaralise kahju hüvit

) § 423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja tugineb sellele, et kostja lõi teda

  1. augustil 2023 konservikarbiga pähe, millega tekitas hagejale vigastuse ja füüsilise valu. Samas on kostja esitanud kohtule
  2. septembri 2023 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse (dtl 9 – 10), mille kohaselt kohustub kostja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule (hagejale) tekitatud mittevaralise kahju summas 200 eurot. Kostja on esitanud ka maksekorralduse (dtl 17) kahjuhüvitise tasumise kohta. Kohtupraktikas on leitud, et läbi vaatamata tuleb jätta tsiviilhagi kriminaalmenetluses, kui hagi on esitatud sama kostja vastu samal alusel ja sama eseme suhtes, mille põhjal on juba esitatud hagi tsiviilkohtumenetluses (vt nt Riigikohtu
  3. septembri 2009 otsus kriminaalasjas nr 3-1-161-09, p 39). Selliselt ei saa tsiviil- ja kriminaalmenetluses samade poolte vahel samaaegselt menetleda samal alusel esitatud sama esemega hagisid. Lähtuda tuleb varem esitatud hagi prioriteedist (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn
  4. § 423 komm 3.2.4). Kohus möönab, et praegusel juhul ei ole tegemist kohtu menetluses olevate hagidega. Selliselt on kriminaalmenetlus lõpetatud prokuröri määrusega KrMS § 202 lg 7 ja § 206 alusel. Samas peab kohus võimalikuks analoogia korras kohaldada

§ 423lg 1 p 4 ning jätta praeguses tsiviilasjas esitatud hagi läbi vaatamata.

Kohus ei saa menetleda praeguses tsiviilasjas esitatud hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks olukorras, kus kostja on kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kohustatud hüvitama hagejale mittevaralist kahju (ning on kohustuse praeguseks ajaks ka täitnud). Eelneva tõttu jätab kohus hagi

§ 423lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

5.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme kohta üle kohtusse. 6. Hagi läbivaatamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Kuigi kostja on hagile vastanud, on ta seda teinud ise (ilma lepingulise esindajata) ning seega puuduvad tal eelduslikult ka menetluskulud. Eelneva tõttu määrab kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad. 7.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.