13.12.2023 koostati kriminaalmenetluse lõpetamise määruse juurde põhistused. 3. 29.12.2023 registreeriti Riigiprokuratuuris X ja OÜ Y lepingulise esindaja H. Otti poolt saadetud kaebus, milles palutakse tühistada Lääne prefektuuris 13.10.2023 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ja seejärel kohustada uurimisasutust kriminaalasja kohtueelse uurimisega jätkama. Samuti palub kaebaja käsitleda antud kriminaalasjas kannatanuna OÜ-d Y ja kaasata äriühing kannatanuna kriminaalasja menetlusse
lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbeks. Antud juhul ei ole vaidlust küsimuses, et kohtueelses menetluses ei õnnestunud teha kindlaks kuriteo toimepannud isikut. Seega tõusetub küsimus pigem selles, kas kriminaalasjas oleks hüpoteetiliselt võimalik koguda lisatõendeid või kas nende kogumine oleks sellisel juhul otstarbekas. Abiprokurör leidis, et Lääne prefektuuri 13.10.2023 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (põhistused 13.12.2023) esitatud seisukohad on igati kooskõlas kriminaalasja materjalidest nähtuvaga. Samas kaebuse väited ei osuta ühelegi kaalukale minetusele uurimises. Abiprokurör leidis, et antud juhul pidanuks kannatanu oma kaebuses ära näitama lisaks seni tehtule need menetlustoimingud, millised uurimisasutus jättis tema arvates tegemata, kuid mille tegemine aitaks suure tõenäosusega tuvastada kuriteo toimepannud isiku. Samas ei piisaks kriminaalmenetluse jätkamiseks ainuüksi selliste tõendite kogumise võimalusest, mille väljavaated anda tõendamiseseme asjaolude osas olulist teavet, on pelgalt teoreetilised. Olukorras, kus tõendamiseseme seisukohalt on tehtud vajalikud uurimistoimingud, kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatud põhistused vastavad kriminaalasja materjalidele, on asjakohased ja selgitavad täpselt, miks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid või miks see ei ole otstarbekas, tuleks Lääne prefektuuris
21.09.2023 ütlustes on X märkinud järgmist: „Peale tehingute tegemist võtsin raamatupidaja käest oma ID kaardi, märkmiku ja ülejäänud kaardipaki ära. Ma ei veendunud, kas kõik kaardid, sh Y OÜ SEB pangakaart oli nende kaartide hulgas. Ma ei mäleta, millal ma viimati Y OÜ SEB pangakaarti nägin, kuna ma ei kasuta seda igapäevaselt“. Esitatud kaebuses on märgitud, et X ei saanud 20.09.2018 raamatupidajalt tagasi OÜ Y pangakaarti, kuid X ütlustest sellist asjaolu ei nähtu. Seega puudunuks oletuste põhjal igasugune alus raamatupidaja töö- või eluruumides läbiotsimise teostamiseks ning seda veel ca 4 aastat peale sündmuse toimumist (kuriteoteade esitati 06.03.2023). Samuti ei ole kaebuses põhjendatud, et kuidas X tunnistajana ülekuulamine olukorras, kus ta sündmuse asjaolusid ise vahetult ei tajunud, annaks kriminaalasjas olulist tõenduslikku teavet. Mis puutub aga kaebuses märgitusse, et menetleja õiend ei ole piisav kaamerasalvestiste puudumise tõendamiseks, siis ka sellise väitega abiprokurör ei nõustunud. Kõnealune õiend näitab, et menetleja on kontrollinud sularahaautomaatide juures olevate kaamerate salvestiste olemasolu ja veendunud, et ca 4 aastat pärast sündmust ei ole need enam säilinud. Samas leidis abiprokurör, et eelnev ei oma antud asjas enam olulist tähtsust kuna kriminaalmenetluse läbiviimine oleks perspektiivitu mitte ainult tõenduslikku teavet kajastavate tõendite kogumise võimatuse tõttu. Praeguseks ajahetkeks on uuritav kuritegu ka aegunud. KarS § 213 sätestatud kuriteo puhul on KarS § 4 lg 3 järgi tegemist II astme kuriteoga. KarS § 81 lg 1 p-st 2 tulenevalt aegub aga teise astme kuritegu, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 5 aastat. Kuivõrd uuritav kuritegu oli toime pandud ajavahemikul 24.10. 2018 kuni 30.10.2018, hakkas sealt kulgema KarS § 81 lg 1 p-s 2 sätestatud viie aasta pikkune kuriteo aegumistähtaeg. Seega oli uuritav kuritegu juba kaebuse esitamise hetkeks aegunud. Kriminaalasja puhul ei rakendu ka KarS § 81 lg 5 ja 7 nimetatud kuriteo aegumise katkemist ja peatumist mõjutavad asjaolud. Samuti ei rakendu selle kriminaalasja puhul
Kuriteo aegumine on
lg 1 p-st 2 tulenevalt absoluutne menetlust välistav asjaolu ning ka sellel põhjusel ei ole võimalik esitatud kaebust rahuldada. Eraldi märkis abiprokurör, et kriminaalmenetluse lõpetamisel
lg 1 kohaselt annab selleks loa prokuratuur, mida 13.10.2023 määruse puhul on ka tehtud. Lääne prefektuuris koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus oli põhistamata ning hiljem, s.o 13.12.2023 koostati kannatanu nõudmisel määruse juurde ka põhistused. Selle asjaolu kontroll, kas kriminaalmenetluse lõpetamine oli põhjendatud või mitte, toimus prokuratuuri poolt enne 20.10.2023 loa andmist ning seda uurimisasutuses 13.10.2023 koostatud määrusega seonduvalt. Kriminaalmenetluse seadustiku sätetest ei tule sellist nõuet, et prokuratuur peab 2
lg-st 11 tulenevalt nähakse ette kannatanu poolt taotluse esitamisel põhistuste koostamise menetleja poolt, kuid sealt ei tulene prokuratuurile kohustust allkirjastada ka põhistuste osa. Samuti jääb abiprokurörile arusaamatuks kaebaja väide, et OÜ-d Y ei kaasatud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel kannatanuna.
lg 2 kohaselt osaleb juriidilisest isikust kannatanu kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja (juhatuse liige) kaudu. Kõnealuses kriminaalmenetluses kaasati X kriminaalmenetlusse, kuulati ta üle ja selgitati ka kannatanuga seotud õigusi. Kuigi antud juhul ei oma OÜ Y kannatanuna kriminaalmenetlusse piisava kaasatuse küsimus kuriteo aegumise tõttu enam tähendust, siis leidis abiprokurör ikkagi, et vastavad taotlused pidanuks X esitama kriminaalasja kohtueelsel uurimisel kriminaalasja menetlejale või menetlust juhtivale prokurörile. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele 5. 27.02.2024 laekus Tallinna Ringkonnakohtule Y OÜ ja X esindaja Heldur Otti kaebus, milles taotletakse tühistada 13.10.2023 tehtud põhistamata määrus kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning 13.12.2023 koostatud ja allkirjastatud dokument „põhistused prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele kriminaalasjas nr 23267050154“. Samuti palutakse tühistada Riigiprokuratuuri 25.01.2024 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalasjas menetlust jätkama. Kaebuse esitaja leiab, et 13.12.2023 koostatud ja allkirjastatud menetlusdokument „põhistused prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele kriminaalasjas nr 23267050154“ ei kvalifitseeru menetlusõiguslikult määruslahendiks, mis vastaks seaduses põhistatud määrusele esitatud nõuetele. Seejärel viitab kaebaja
lg 1 p-s 1 ja lg-s 3 ning
Prokuratuuriseaduse § 1 lg 1 mõtte kohaselt prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja tagab selle seaduslikkuse ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Ülal viidatud sätete koosmõjust järeldub üheselt, et menetleja põhistatud menetlusotsustuse kehtivuse tingimuseks on, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest peab nähtuma ka pädeva prokuröri luba (nõusolek) lõpetada kriminaalmenetlus uurija poolt formuleeritud põhjendustel. Käesoleval juhul ei nähtu uurija 13.12.2023 koostatud menetlusdokumendist, et selles esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise põhjendused on valitud ja esitatud prokuratuuri loal (puudub prokuratuuri nõustumust väljendav prokuröri allkiri), millest tulenevalt ei ole võimalik sedastada, et kõnes olev menetlusdokument on seaduslik. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Y jäetud põhjendamatult asja menetlusse kaasamata, nimetatud osaühingut ei ole tunnistatud kannatanuks vaatamata sellele, et asjas kogutud tõendite kohaselt on just selle äriühingu arvelduskontolt SEB Pank AS-s võetud välja 6 päeva jooksul (s.o ajavahemikul 24.10.2018 - 30.10.2018) OÜ-le Y vormistatud pangakaardiga sularaha kogusummas 15 360€. Arvestades, et Riigikohus on oma lahendi nr 1-20-8130 p-s 17 selgitanud, et prokuratuur ja ringkonnakohus nentisid, et kui tsiviilkohtumenetluse käigus ka leiaks tuvastamist, et osaühingute osad kuuluvad M. F-i ja I. F-i ühisvarasse, siis ei oleks M. F. sellele vaatamata käsitatav kannatanuna - tehingute objektiks oli osaühingute, mitte M. F-i isiklik vara, mistõttu sai kahju tekkida ainult osaühingutele. Kolleegium osutab, et ka see järeldus ei ole kohtupraktikaga kooskõlas. Teatud juhtudel saab osanikule kahju tekkida temale kuuluva osa väärtuse vähenemisega. Lahendi 3-2-1-7-10 p-s 39-40 märkis Riigikohus, et kahju tekitaja võib deliktiõiguslikult vastutada puhtmajandusliku kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, kui kahju tekitaja rikub sellist normi, mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest ja VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi, kui kahju tekitada tegevuse eesmärgiks ongi 3
-ga vajalikke, lubatavaid ja võimalikke menetlustoiminguid, mis avaldub kõige otsesemalt selles, et vaatamata asjas tuvastatud asjaoludele, et nii X kui ka tunnistajana ülekuulatud Q, kes oli X äriühingutele raamatupidamisteenust osutav raamatupidaja, möönavad menetlejale antud ütlustes, et 20.09.2018 jättis X raamatupidaja tööruumi oma ID kaardi koos kõigi muude kaartidega, sealhulgas ka Y OÜ pangakaart ja märkmik, millesse olid üleskirjutatud pangakaardi PIN-koodid. Samuti, et X kinnituse kohaselt ei saanud ta muude 20.09.2018 raamatupidaja tööruumi jäetud dokumentide hulgas tagasi enam OÜ-le Y vormistatud pangakaarti ja et X, kellel ei olnud vahepealsel ajal vajadust kasutada OÜ-le Y vormistatud pangakaarti, sai 28.02.2023 SEB Pank AS Pärnu harukontoris teada, et juba 2018. a oktoobri lõpus on OÜ Y arvelduskontolt võetud välja pangaautomaadi kaudu 6 päeva jooksul sularaha kogusummas 15 360€. X poolt menetlejale antud ütluste kohaselt palus ta oma poeg C, et see päriks raamatupidaja Qlt OÜ-le Y vormistatud pangakaardi valduse kohta, samuti ta teab, et poeg C ja Q vestlesid sellel teemal, kuid ta ei tea selle vestluse sisu. Juhtivuurija poolt koostatud õiendil (politseile teadaolevalt ei ole säilinud SEB Pank AS sularahaautomaatide kaamerasalvestised aastast 2018) puudub objektiivselt kontrollitav sisu ja õiguslik tähendus (
sätted ei tunne sellist tõendi liiki, nagu õiend menetlusesemeks oleva asjaolu esinemise või puudumise kohta). Kaebuse esitajal on alust menetlejale heita ette, et menetleja on jätnud tegemata obligatoorselt vajalikud, võimalikud ja põhjendatud menetlustoimingud, milleks on: 1) Q valduses ja kasutuses olevate töö- ja eluruumide läbiotsimine (
lg 1); 2) X poja C tunnistajana ülekuulamine OÜ-le Y vormistatud pangakaardi 20.09.2018 X valdusest väljaminekut puudutavate asjaolude osas, mis võisid saada temale teatavaks 28.02.2023 vestlusest Qga (
lg 1); 3) teabenõude esitamine SEB Pank AS-le sularahaautomaatide kaamerasalvestiste säilitamise infotehniliste tingimuste ja aja kohta ning salvestiste väljanõudmine nimetatud pangalt (
Kaebuse esitaja leiab, et asjas kannatanute 29.12.2023 kaebust lahendanud abiprokurör on jätnud lubamatult arvesse võtmata, et kaevatavas 25.01.2024 kaebuse rahuldamata jätmise määruses nimetatud väidetava kuriteo aegumise on kaasa toonud uurimisasutuse poolt kannatanutele asja materjalide tutvustamisega ja nn „põhistuste“ esitamisega viivitamine üle seadusega lubatud tähtaegade. Kaebuse esitaja leiab et uurimisasutus, Lääne Ringkonnaprokuratuur ja kannatanute 29.12.2023 kaebust lahendanud abiprokurör ei ole täitnud neile seadusega pandud menetluskohustusi, kui on jätnud asja õiguspäraseks menetlemiseks tegemata olulised ja seadusega nõutavad menetlustoimingud. Kaebaja hinnangul on need protsessuaalsed puudused kõrvaldatavad ringkonnakohtu poolt, kohustades Riigiprokuratuuri jätkama asja menetlust vastavalt kehtivale kriminaalmenetlusõigusele või alternatiivselt – tuvastada, et praeguses asjas on kaebajate menetlusõigusi rikutud ulatuses, mis on kaasa toonud neile varalise kahju tekkimise. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et kaebus ei kuulu läbivaatamisele, sest on möödunud kaebuse esitamise tähtaeg. 7.
lg 1 kohaselt juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud
lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
§-s 2052 nimetatud alusel rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Määruse edasikaebamise eeltoodud kord ja tähtaeg oli kajastatud ka Riigiprokuratuuri määruses, seega oli kaebuse esitaja edasikaebe korrast ja tähtajast teadlik.
§-st 326, arvestades
§-s 208 sätestatud erisusi.
lg 2 p 1 koosmõjus
lg-ga 3 sätestab, et ringkonnakohus koostab kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse kaebajale, kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui ringkonnakohus jätab tähtaja ennistamata. 8. Riigikohus on oma määruses nr 1-20-2341 selgitanud, et kaebetähtaega tuleb arvestada päevast, mil määrus saadetakse isikule e-posti teel ja tal tekib võimalus selle sisuga tutvuda. Samuti, et samast põhimõttest tuleb lähtuda ka juhul, kui määrus edastatakse adressaadile etoimiku süsteemi vahendusel. Kui määrus tehakse isikule e-toimiku süsteemis nähtavaks, saadetakse tema meiliaadressile vastava sisuga teade.
lg-s 1 sätestatud tähtaja algust tuleb seega arvestada hetkest, mil isikul avaneb võimalus prokuratuuri määrusega tutvuda, sõltumata sellest, kas määrus edastatakse e-posti teel või e-toimiku süsteemi kaudu. Sellest tulenevalt on Riigikohus leidnud, et isik peab arvestama, et kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaeg hakkas kulgema määruse kättetoimetatavaks tegemisest sõltumata sellest, millal isik talle etoimikus kättesaadavaks tehtud menetlusdokumendiga tegelikult tutvus. Käesoleval juhul on Riigiprokuratuuri määrus kannatanu esindajale avalikus e-toimikus kättesaadavaks tehtud 25.01.
lg-st 3 ja § 326 lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus OÜ Y ja X esindaja vandeadvokaat Heldur Otti kaebuse Riigiprokuratuuri 25.01.2024. a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata. (Allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.