) § 14 mõistes. Väärteoasjas tehtud otsuse täitmine ei toimu üldise korra alusel, vaid antud eritingimusi reguleerib erisätetena
lg-s 2 viidatakse selgesõnaliselt rahatrahvi sundtäitmisel õigusele pöörata sissenõue võlgniku osale ühises varas.
lg 3 paneb kohtutäiturile kohustuse pöörata sissenõue võlgniku varale käesolevas seadustikus sätestatud korras kohe, kui rahatrahvi määratud tähtaja jooksul ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kolmandal isikul, sh kinnisvara ühisomanikul, ei ole õigust takistada rahatrahvi sundtäitmist. Seega puudub hagejal seaduslik alus ja õigus täitetoimingu tegemist takistada. MAAKOHTU LAHEND 5. Viru Maakohus rahuldas 07.03.2023 otsusega hagi ja tunnistas täiteasjas nr 095/2022/375 korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) osas sundtäitmise lubamatuks. Maakohus jättis menetluskulud kostja II kanda ja mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 1210 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuulub omandiõigus korteriomandile, mille osas käib sundtäitmine ja kohtutäituri poolt on välja kuulutatud enampakkumine. Võlgnikuks on kostja I ja sissenõudjaks kostja II. Hageja nõude aluseks on
lg 1.
lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.
lg 1¹ kohaselt kui sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas täitemenetluses, eeldatakse sissenõudja kasuks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nimetatud vara võib arestida ja müüa. Nõusoleku eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel 3 avatud kontol oleva raha suhtes. Võlgnikuks mitteolevat abikaasat teavitatakse käesolevas lõikes nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse vastuväite esitamise võimalust. Hagiavaldusest ei tulene, et võlgnikuks mitteolevat abikaasat, st hagejat oleks
Maakohus oli seisukohal, et hageja ja kostja I ühisomandis oleva korteriomandi arestimine ja selle enampakkumisele panemine rikub oluliselt hageja põhiseaduslikku õigust omandi puutumatusele (PS § 32). Kostja II viide VTMS §-le 200 ei ole asjakohane. Kostja II tõlgendus
Maakohus selgitas kostjale II, et
lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluskulude jaotuse määrab erinormina kindlaks
Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis jättis kohus menetluskulud kostja II (sissenõudja) kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1540 eurot (õigusabikulud 8 h ja 45 minutit tunnihinnaga 120 eurot/h (koos käibemaksuga), s.o 1050 eurot ja riigilõiv 490 eurot). Kohus leidis, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, luges kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 6 tundi. Maakohus oli seisukohal, et põhjendatud ja vajalik hageja õigusabikulu on 720 eurot. Riigilõiv 490 eurot on põhjendatud menetluskulu. Maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 1210 eurot. Hageja on esitanud kohtule taotluse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 461 lg 2 kohaselt, kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus üldjuhul täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates. Kohtu hinnangul saab viivise väljamõistmine olla põhjendatud üksnes pärast seaduses sätestatud otsuse täitmise tähtaja möödumist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 07.03.2023 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või hagi rahuldamisel võlgniku ja kohtutäituri kanda. Kostja II leiab, et hageja õigusi on rikutud kohtutäituri tegevuse/tegevusetuse tagajärjel. Seda vastuolu ei ole kohus oma otsuses käsitlenud. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et olukorras, kus hageja on pidanud oluliseks kaasata kostjate ringi ka kohtutäituri, kelle tegevuse hageja vaidlustas, on kohus kostjate ringist välja jätnud. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et kostja II ei ole sissenõudja võlaõiguslikus tähenduses. Vastavalt VTMS § 202 lg-le 1 on kostja II kohustatud isikuks kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse ja määruse täitmisele pööramisel. Samuti on tal seadusest tulenev kohustus saata lahend sundtäitmisele (VTMS § 204 lg 3). Selle üle, millisel viisil toimub edasine täitmine, kostjal II otsustusõigust ei ole. Kostjal II puudub pädevus kontrollida või anda hinnang selle kohta, kuidas täpselt kohtutäitur oma toiminguid läbi viib. Isegi kui kohus rahuldab hagi ja tunnistab enampakkumise lubamatuks, siis see ei mõjuta kuidagi kostjat II ega takista tema tegevust asenduskaristuse taotlemisel. Sellest tulenevalt ei ole kostja II isikuks, kelle kahjuks hagi rahuldamisel otsus tehakse. 4 Menetluskulude jaotus on ebaõige.
lg 4 sätestab, et menetluskulude kandmise kohtus otsustab kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras.
ja selle lõikeid on võimalik kasutada ainult olukordades, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on esitanud võlgnik, mitte kolmas isik. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitas kolmas isik, siis
MS 162 lg 4 alusel kohtutäituri kanda. Käesoleval juhul on kostja I võtnud hagi õigeks ja märkinud muuhulgas ka seda, et ta teatas kohtutäiturile
Kohtutäitur on asjas kostja. Ebaõige on kostja II väide, et kostjal II ei ole otsustusõigust täitemenetluses. Kostjal II on seadusest tulenevad sissenõudja õigused, kuna ta on sissenõudja täitemenetluses ja seega kuulub kohaldamisele
Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud kostja II kanda. Kostja II käitumine põhjustas kohtusse pöördumise. Menetluskulude jätmine kostja I kanda ei ole õiglane, kuna kostja I võttis hagi õigeks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
MS § 162 lg 1 alusel kostja II (sissenõudja kanda). Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et
lg 4 reguleerib täitekulude, mitte menetluskulude, jaotust.
lg 2 kohaselt menetluskulude kandmise kohtus otsustab kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras. Üldjuhul kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Antud asjas oli kaks kostjat (
lg 3) ning maakohus ei ole põhjendanud, millistel kaalutlustel jättis ta seoses hagi rahuldamisega menetluskulud ainult ühe kostja, s.o kostja II kanda ega kohaldanud TsMS § 165 sätteid. Samas leiab ringkonnakohus, et antud vaidluse asjaolusid arvestades on põhjendatud kohaldada kostja II osas menetluskulude jaotusele TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta kostjalt II TsMS § 165 lg 1 alusel väljamõistmisele kuuluv menetluskulude osa hageja kanda. 5 TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kuulub kohaldamisele juhul, kui vaidluse asjaoludest nähtuvalt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt kelle kahjuks otsus tehti. Kostja II on sissenõudja, kelle avalduse alusel alustas kohtutäitur täitemenetlust. Samas nähtub asja materjalidest, et sundtäitmine tunnistati lubamatuks
lg 1 alusel kohtutäituri poolt
§-s 14 sätestatud nõuete rikkumise tõttu ning kostjale II, kes esitas üksnes täitmisavalduse, ei ole võimalik mingeid rikkumisi ette heita. Seetõttu oleks äärmiselt ebaõiglane olukord, kus kostja II peaks hagi rahuldamise korral vastutama koos kostjaga I hageja menetluskulude kandmise eest. Kostja II on antud menetluses kostja staatuses seadusest tulenevalt (
MS § 165 lg 1 järgi võrdsetes osades. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostjalt II oleks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 alusel ½ hageja menetluskuludest hageja enda kanda ning ½ hageja menetluskuludest kostja I kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1210 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel menetlusõiguse norme rikkunud. Seetõttu tuleb kostjalt I välja mõista hageja kasuks välja 605 eurot (1210:2= 605) hageja menetluskulude katteks. Apellatsioonkaebus kuulub menetluskulude jaotuse osas rahuldamisele. 10. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme (
§-d 14 ja 222) ning põhjendatult tunnistanud täiteasjas nr 095/2022/375 X linnas XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) asuva korteriomandi suhtes sundtäitmise lubamatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga. Maakohus on muu hulgas õigesti märkinud, et kostja II tuginemine
§-le 198, mis reguleerib sissenõude pööramise järjekorda, ei ole antud vaidluses asjakohane õigusnorm. Ka ei tulene
lg-st 2, et abikaasade ühisvarale saaks ühe abikaasa suhtes toimuvas täitemenetluses pöörata sissenõuet ilma eelnevalt ühisvara jagamata. 11. Viru Maakohtu 21.11.2022 määrusega peatati täitemenetlus vaidlusaluses täiteasjas osas, millega teostatakse vara sundenampakkumist korteriomandi registriosa nr XXXXXXX (X linn, XXXXXXXXXXX) suhtes, kuni tsiviilasjas nr 2-22-17383 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Seega on täitemenetlus peatatud kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni ning kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtutäituril
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.