) § 18 lg 5 kohaselt võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 võib jätta kohus hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 5.
lg 1 sättest tulenevalt on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Kuigi Põhiseaduse § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, siis kohus leiab, et lisaks õigustele on igaühel ka kohustused. Eelkõige kohustus käituda seaduskuulekalt ning mitte kuritarvitada nii iseenda kui teiste õigusi ja vabadusi. Karistusregistri andmete kohaselt viibib võlgnik hetkel Tartu Vanglas, viimase kinnipidamise kuupäev 14.06.2019, vabanemise tähtpäev on 27.07.2025. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgniku kohustused kokku 28 563,86 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlgnikku korduvalt karistatud ja seda pikema perioodi vältel. Võlgnik on Tartu Maakohtu 31.10.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8412 mõistetud süüdi ka KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi.
lg 3 p 1 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on nimetatud teo eest (KarS § 214) süüdi mõistetud. Kohtu hinnangul erinevate kuri- kui ka väärtegude toimepanemine pikema perioodi vältel, sh KarS § 214 alusel süüdi mõistetud iseloomustab võlgnikku kui isikut, kelle suhtes ei oleks kohustustest vabastamise menetlus eesmärgipärane. Tahtlikult toime pandud kuritegudega on võlgnik takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul võlgnikul õigust saada õiguskaitset, st võimaldada makseraskustest läbi kohustustest vabastamise menetluse vabaneda, pannes ise järjepidevalt tahtlikult toime seaduse vastaseid tegusid. 6. Juhindudes
MS § 425 lg 1 ja 477 lg 1 jätab kohus maksejõuetusavalduse läbi vaatamata.
Usaldusisik taotleb määrata kindlaks usaldusisiku tasu summas 495 eurot, millele lisandub käibemaks 108,90 eurot, so 603,90 eurot. 9. Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi on tasu suurus põhjendatud. Kohus määrab usaldusisiku tasu väljamaksmise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ta tegutseb (
Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub usaldusisiku tasule käibemaks (
S § 65 lg 11). Kohus rahuldab tasu ja kulutused kokku seega 603,90 euro ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.