Obsah (12)

§ 635§ 113§ 9§ 16§ 20§ 11§ 637§ 82§ 3§ 644§ 101§ 94

Tsiviilasi nr 2-23-120833 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 635alusel.

3. Maksekohustuse rikkumise eest nõuab hageja kostjalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 53,37 eurot. Hageja nõuab viivist kuni kohustuse täitmiseni.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2208,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 14.07.
2. a summas 53,37 eurot ja edaspidi viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 15.07.
3. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kusjuures viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni välja mõista kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. KOSTJA VASTUS (dtl 57, 66, 67)
4. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta nõus remondi eest tasuma, kuna see ei ole tema auto ega tema soovitud remont. Kostjat saatis autot ostma Mxxxx Pxxxxx, kes ise ei viibinud Eestis. Auto sai soodsalt, kuna see oli vigadega. Mxxxx Pxxxxx palus auto remonti viia, arve pidi tasuma tema. Põhjus, miks Mxxxx Pxxxxx kostjat saatis autot remonti viima oli, et ta ise jäi ühe auto remondi eest juba Rahvaautosse võlgu. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
6. Vaidlust ei ole selles ning kohus on tuvastanud, et - aprillis 2023 viis kostja hageja juurde remonti sõiduki Chrysler 300C, registreerimisnumbrigaxxxxxxx. - sõiduki omanikuks oli sel ajal Uxxx Pxxxxx (dtl 91). 2 - hageja on teostanud sõidukile remonttöid.
7. Pooled vaidlevad selle üle, kes peaks remondi eest tasuma. Seega tuleb kohtul tuvastada, kelle vahel oli sõlmitud leping auto remondiks.
8. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3).

§ 9

lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 16

lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Lepingu võib sõlmida suuliselt või mis tahes muus vormis (

§ 11lg 1).

1. Kuigi kostja väidab, et viis auto remonti Mxxxx Pxxxxxx palvel ja remondi eest pidi tasuma Mxxxx Pxxxxx, ei ole ta oma väiteid tõendanud. Asja materjalidest nähtuvalt oli arve saajaks kostja.
2. TsÜS § 115 lg 1 näeb ette, et tehingu võib teha ka esindaja vahendusel. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 117 lõike 2 järgi võib esindusõigus tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle isiku sellist tegevust.
3. Asja materjalidest ei nähtu ja ka kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tegutsenud Mxxxx Pxxxxxx esindajana. Seega ei ole kohtus leidnud tõendamist, et kostja tegutses esindajana.
4. Kohus leiab, et esitatud tõendite ja poolte käitumisega saab lugeda tõendatuks, et hageja ja kostja sõlmisid suuliselt lepingu sõiduki remontimiseks. Kuna lepingu sisuks oli sõidukile remonttööde tegemine on tegemist

§-s 635 kohaselt töövõtulepinguga sh tarbijatöövõtulepinguga (

§ 635

lg 4), mille kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

1. Hageja on esitanud kostjale Chrysler 300C remonttööde ja varuosade eest 17.04.
2. a arve nr 4678 summas 2208,75 eurot maksetähtajaga 24.04.
3. a. 16.

§ 637

lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Seega tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud

§ 82

lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda

§ 3

76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 17. Kui tellija võtab töö vastu ilma, et ta tooks vastuvõtmise käigus esile tööl esinevaid puudusi, kehtib § 76 lg 4 kohaselt eeldus, et töövõtuleping on kohaselt täidetud ning et vastuvõetud töö vastas lepingutingimustele, vastupidist peab tõendama tellija.

§ 644

lg 1 teine lause näeb ette, et tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. 18. Kostja on saanud sõiduki hageja töökojast kätte ning ei ole esitanud tehtud töödele vastuväiteid. Seega on hageja tasunõue muutunud

§ 637

lg 3 kohaselt sissenõutavaks ning kostja võlgneb hagejale tööde eest arve nr 4678 alusel 2208,75 eurot. 19.

§ 101

lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 20. Hageja nõuab kostjalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras ning arvestab viivist alates 24.04.2023.

a kuni 14.07.

1. a summas 53,37 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist alates hagi esitamisest s.o 15.07.
2. a kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud alates 25.04.
3. a, kuna arve maksetähtaeg oli 24.04.
4. a. Seega on viivis ajavahemiku 25.04.
5. a kuni 14.07.
6. a eest summas 52,74 eurot ja ajavahemiku 15.07.
7. a kuni 27.02.
8. a eest summas 167,20 eurot s.o kokku 219,94 eurot. Seega on hageja viivise nõue sh edasiulatuva viivise nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel põhjendatud.
9. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2208,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 27.02.
10. a summas 219,94 eurot ja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (2208,75 eurolt) alates 28.02.

1. a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
2. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3. Kohus lõpetas 17.01.
4. a määrusega menetluse teise kostja, Mxxxx Pxxxxxi, osas ning jättis selles osas menetluskulud hageja kanda. Arvestades, et kohus kaasas pärast maksekäsu kiirmenetlust hageja taotlusel teise kostjana menetlusse Mxxxx Pxxxxxx ja lõpetas Mxxxx Pxxxxxx osas menetluse hagist loobumise tõttu ning jättis menetluskulud seoses MxxxxxPxxxxxx vastu hagi esitamisega kulud hageja kanda, on õiglane jaotada menetluskulud selliselt, et jätta hageja lepingulise esindaja kulud 50% ulatuses jätta tema enda kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. Riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda.
5. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 49-50) kohaselt on tema kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 397,50 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 802,50 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. 4
6. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 2527,17 eurot tasuda riigilõivu 385 eurot, mille hageja on tasunud ja mis kuulub kostja poolt hüvitamisele.
7. TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8. Hageja lepinguline esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 4 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnihinnaga 90 eurot (ilma käibemaksuta).
9. Kohus leiab, et tehtud menetlustoimingute (hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine, kostja vastusega tutvumine, kohtumäärustega tutvumine) sisu ja mahtu arvestades, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tunni ja 25 minuti ulatuses summas 397,50 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (TsMS § 4842).
10. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 603,75 eurot (riigilõiv 385 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + 397,50/2 lepingulise esindaja kulu).
11. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5