RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1-21-69 4. aprill 2024 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Rand

§ 184

lg 2 p 2, § 188 lg 1 ja § 189 lg 1 järgi ning Aquaplant GS OÜ süüdistuses

§ 189lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 25.

septembri

1. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrei Lipkini ja Aquaplant GS OÜ kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Asja läbivaatamise kuupäev ja
2. märts 2024, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a ja Tartu Maakohtu
6. juuni
7. a otsus järgmistes osades: 1.1 Andrei Lipkini süüditunnistamises ja karistamises

§ 189

lg 1 ning § 184 lg 2 p 2 järgi, talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises, temalt menetluskulude (ekspertiisikulu) väljamõistmises, valitud kaitsjale maakohtus makstud tasu hüvitamata jätmises ning tema elukohast ära võetud kanepiseemnete konfiskeerimises; 1.2 Aquaplant GS OÜ süüditunnistamises ja karistamises

§ 189lg 2 järgi ning temalt menetluskulude ja sundraha väljamõistmises.

2. Mõista Andrei Lipkin süüdistuses

§ 189lg 1 järgi õigeks.

3. Tunnistada Andrei Lipkin süüdi

§ 184lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

4. Mõista Andrei Lipkinile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, lugeda ärakandmata karistuseks 1 aasta, 5 kuud ja 27 päeva vangistust ning jätta see

§ 73lg-te 1 ja 3 kohaselt 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

1. Mõista Andrei Lipkinilt menetluskulude katteks riigi tuludesse välja 840 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda.
2. Tagastada Andrei Lipkinile tema elukohast ära võetud kanepiseemned. 1-21-69
3. Mõista Aquaplant GS OÜ süüdistuses

§ 189lg 2 järgi õigeks ning jätta tema menetluskulud 118 eurot 80 senti riigi kanda.

1. Muus osas, sh osas, millega võimaldati Andrei Lipkinil KrMS § 180 lg 3 kohaselt tasuda sundraha ja menetluskulud osade kaupa, jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2. Mõista Eesti Vabariigilt Andrei Lipkini kasuks välja 1500 eurot maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
3. Mõista Eesti Vabariigilt Aquaplant GS OÜ kasuks välja 1500 eurot maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
4. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
5. Andrei Lipkin anti kohtu alla süüdistatavana karistusseadustiku (

) § 188 lg 1, § 189 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 ning Aquaplant GS OÜ

§ 189lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes.

Samas kriminaalasjas anti kohtu alla veel kuus isikut, kuid nende suhtes kassatsioonimenetlust ei toimu. 2. A. Lipkinit süüdistatakse kokkuvõtlikult järgnevas: a)

§ 188lg 1 järgi selles, et ta kasvatas tuvastamata ajast kuni 10.

septembrini 2020 ebaseaduslikult ühte 18,86 grammi kaalunud kanepitaime, mis sisaldas 1,4 protsenti tetrahüdrokannabinooli (THC-d); b)

§ 189

lg 1 järgi selles, et ta omandas, valdas ja müüs Aquaplant OÜ ja Aquaplant GS OÜ huvides kanepiseemneid. Kõnealustest seemnetest sai kasvatada suure THC-sisaldusega kanepitaimi, millest sai omakorda valmistada narkootilist ainet.

1. aastast kuni
2. a oktoobrini omandas ja müüs ta vähemalt 2915 kanepiseemet. Seemnete müügist sai kasu Aquaplant OÜ. Hiljem ostis Aquaplant GS OÜ Aquaplant OÜ-lt kõik kanepiseemned ja hakkas neid ise müüma.
3. septembril 2020 leiti Aquaplant GS OÜ kauplusest 1394 kanepiseemet, mis olid 42 erinevast sordist ning millest sai kasvatada 5–25-protsendilise THC-sisaldusega kanepit. Samuti omandas A. Lipkin tuvastamata asjaoludel 40,18 grammi kanepiseemneid, mida hoidis enda valduses
4. septembrini 2020; c)

§ 184lg 2 p 2 järgi selles, et ta omandas ja valdas ebaseaduslikult kuni 10.

septembrini 2020 vähemalt 14,86 grammi kanepit, 100,8 grammi kanepiekstrakti ja 1,85 grammi psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente viljakehasid. 3. Aquaplant GS OÜ-d süüdistatakse

§ 189

lg 2 järgi selles, et ta valdas ja müüs Aquaplant OÜlt omandatud kanepiseemneid, millest sai valmistada suures koguses ja suure THC-sisaldusega narkootilist ainet. Maakohtu otsus 4. Tartu Maakohtu 20. juuni 2023. a otsusega: a) tunnistati A. Lipkin süüdi ja teda karistati

§ 188

lg 2 p 2 järgi üheaastase vangistusega,

§ 189

lg 1 järgi kolmeaastase vangistusega ja

§ 184

lg 2 p 2 järgi samuti kolmeaastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A. Lipkinile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. 2

§ 73lg 1 alusel 4-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Menetluskulude katteks mõisteti A. Lipkinilt välja 1680 eurot (ekspertiisikulu) ja sundraha.

§ 191

alusel konfiskeeriti tema elukohast ära võetud kanepiseemned; b) tunnistati Aquaplant GS OÜ süüdi

§ 189lg 2 järgi ning teda karistati 4000 euro suuruse rahalise karistusega.

Süüdistatavalt mõisteti menetluskulu (riigi õigusabi tasu) katteks välja 118 eurot 80 senti ning sundraha. Ühtlasi konfiskeeriti kauplusest ära võetud kanepiseemned. 5. Maakohus tuvastas, et A. Lipkini valdusest leitud kasvav kanepitaim sisaldas lubatust tunduvalt rohkem THC-d – 1,4 protsenti. Pole usutav, et taim hakkas kasvama juhuslikult ning tegemist on lubatud kanepisordiga. A. Lipkin kasvatas kanepit narkootilise aine valmistamise eesmärgil, mis on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 2 kohaselt keelatud. Süüdistatav on varem toime pannud

§ 189

lg-s 1 sätestatud kuriteo ning seetõttu vastab tema käitumine

§ 188lg 2 p 2 tunnustele.

6.

§ 189

lg 1 järgi kvalifitseeritud teo puhul ei saa täpselt kindlaks teha omandatud ja müüdud kanepiseemnete arvu. Küll saab tuvastada, kui palju ja missugusest sordist kanepiseemneid A. Lipkin

1. augustil 2017,
2. veebruaril 2018 ja
3. augustil 2019 valdas. Tõenditest nähtub, et süüdistatav müüs kanepiseemneid alates
4. aastast. Seemnete omandamine, valdamine ja müük toimus Aquaplant GS OÜ huvides. Läbiotsimisel leiti kauplusest 1394 kanepiseemet, mis olid 42 erinevast sordist ning millest sai kasvatada 5–25-protsendilise THC-sisaldusega kanepit.
5. Hariliku kanepi seemne tootmist ja turustamist reguleerivad taimede paljundamise ja sordikaitse seadus (TPSKS) ning põllumajandusministri
6. aprilli
7. a määrus nr 53 „Õli- ja kiudtaimede seemne kategooriad ning õli- ja kiudtaimede seemne tootmise ja turustamise nõuded“. Määruse § 23 lg 1 kohaselt on lubatud turustada sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud hariliku kanepi sordi sertifitseeritud ja nõuetele vastavat seemet või õigusaktis sätestatud juhul nõuetele mittevastavat seemet. NPALS § 3 lg 2 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Sordilehte kandmata sortide hulka kuuluva kanepi seemnete valdamine ja edasiandmine on karistatav

§ 189

järgi, sest need on

§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemise vahend. A. Lipkinit süüdistataksegi selliste kanepisortide seemnete omandamises, valdamises ja edasiandmises, mida Euroopa Liidu ühtses põllukultuuride sordilehes pole. Seega ei ole nende kanepiseemnete turustamine lubatud, kuivõrd nendest kasvatatav kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka. Kanepiseemnetest piisas

§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks. A. Lipkini elukohast ära võetud kanepiseemnete puhul ei saa seevastu kõrvaldada kahtlust, et tegemist võib olla mõne Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte kantud käitlemiseks lubatud kanepitaime sordiga. 8. A. Lipkin tuleb süüdi tunnistada ka kanepi ning psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente viljakehade omandamises ja hoidmises. Ülejäänud taimepuru ning kanepiekstrakti omandamises ja hoidmises teda süüdi tunnistada ei saa, sest taimepurus pole võimalik THC-sisaldust kindlaks määrata ning kanepiekstraktis ei ületanud THC-sisaldus 0,3 protsenti. Kanepi ning psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente omandamine ja hoidmine on üks jätkuv süütegu. Leitud kanepist ja seentest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele. Seega omandas ja hoidis ta suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kuivõrd süüdistatav on varem toime pannud

§-s 189 sätestatud kuriteo, tuleb tema käitumine kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 2 järgi.

9. A. Lipkin korraldas Aquaplant GS OÜ kaupluses kanepiseemnete omandamist, hoidmist ja müüki. Aquaplant GS OÜ-l tekkis aga kanepiseemnete müügi tõttu käive ja ta sai sellest tulu. Seega on 3

§ 189lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Apellatsioon

1. Tartu Maakohtu otsuse vaidlustas A. Lipkini ja Aquaplant GS OÜ kaitsja, taotledes selle tühistamist ja mõlema süüdistatava õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu otsus
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus märkis järgmist.
5. Maakohus tuvastas põhjendatult, et A. Lipkin omandas, valdas ja müüs süüdistuses nimetatud kanepiseemneid. Sordilehte kandmata kanepiseemnete valdamine ja edasiandmine on karistatav

§ 189

järgi, sest käideldud kanepiseemnetest piisas

§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks. Tähtis pole see, kuidas ostjad seemneid kasutasid. A. Lipkin teadis, et kanepiseemnete müük pole seadusega kooskõlas.

§ 189järgi kvalifitseeritava kuriteo pani ta toime Aquaplant GS OÜ huvides.

13. A. Lipkin tunnistati põhjendatult süüdi ka

§ 188järgi.

Süüdistatava väited kanepitaime juhusliku kasvamise kohta on paljasõnalised. Kuriteo kvalifitseerimisega

§ 188lg 2 p 2 järgi tema kaitseõigust ei rikutud. Kohus võib kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 268 lg 6 kohaselt muuta kuriteo kvalifikatsiooni ning kaitsepool sai avaldada arvamust kõigi süüteokoosseisude kohta.

1. Maakohus tuvastas õigesti, et A. Lipkin käitles ebaseaduslikult suures koguses kanepit ja psilotsiini/psilotsübiini sisaldavate seente viljakehasid. Kanepit puudutav saksakeelne retsept kirjutati süüdistatavale välja pärast narkootilise aine leidmist. Retsepti olemasolu ei muuda kanepi käitlemist lubatavaks ning väited võimalikust eksimusest pole asjasse puutuvad. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
2. Tartu Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas A. Lipkini ja Aquaplant GS OÜ kaitsja, taotledes nii maakui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatavate õigeksmõistmist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Kaitsja põhiväited on järgmised.
3. NPALS § 3 reguleerib kanepi kasvatamist, mitte kanepiseemnetega seonduvat. Kanepi kasvatamisest saab rääkida siis, kui seeme asetatakse mulda. Kohtud leidsid ekslikult, et kanepiseemneid saab kasutada ainult

§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks. Seemnete omamine võrdsustati põhjendamatult kanepi kasvatamisega. A. Lipkin kanepit ei kasvatanud ning tema tegevust ei saa

§ 189järgi subsumeerida.

17. Ringkonnakohus oletas, et käideldud kanepiseemnetega sai toime panna

§-s 184 sätestatud kuriteo. See järeldus pole kooskõlas KrMS § 312 p-st 1 tuleneva kohtuotsuse põhjendamise nõudega. Pole tõendatud, et

1. a oktoobrist kuni
2. a veebruarini müüdud kanepiseemnetest sai valmistada suures koguses narkootilist ainet. Puuduvad tõendid selle kohta, missuguses koguses ja missuguseid seemneid müüdi. Müümist ei saa samastada kanepi kasvatamisega. Süüdistatavad ei teadnud, mille jaoks seemneid osteti. Ka ei müünud nad seemneid salaja, sest nende müümine pole kuritegu. 4

§ 188

lg 2 p 2 järgi tema olukorda ega küsinud kuriteo kvalifikatsiooni muutmise kohta tema arvamust. Tähelepanuta jäeti seegi, et kanepitaime THC-sisaldus võib mõnikord suureneda üle lubatud määra. Kohtud lähtusid kõnesoleva küsimuse lahendamisel üksnes eksperdi arvamusest, andes sellele ette kindlaks määratud jõu. Nii rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

1. A. Lipkin tarvitas kanepit meditsiinilisel eesmärgil. Temale retsepti väljakirjutamise aeg pole tähtis. Ka seened olid A. Lipkinil oma tarbeks. Narkootilise aine müümise kavatsust ei tuvastatud. Kassatsioonivastus
2. Prokuratuur leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Riigikohtu kirjalikud küsimused ja kassatsioonimenetluse poolte vastused
3. Kolleegium palus kassatsioonimenetluse pooltel vastata järgmistele küsimustele: a) missuguste õigusaktide kohaselt on süüdistuses nimetatud kanepiseemnete omandamine ja valdamine keelatud? b) kas kanepiseemneid saab

§ 189

mõttes käsitada

§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemise vahendi või ainena? Kui jah, siis miks, ning kumma koosseisualternatiiviga – vahendi või ainega – on tegemist ning missugusel põhjusel? c) kas

§ 188

tuleks tõlgendada viisil, et kanepitaimi tuleks kasvatada sellisel hulgal, et nendest oleks võimalik valmistada suures koguses narkootilist ainet? Kui ei, siis mis õigustab vahe tegemist nt olukordadel, kus isik valmistab isiklikuks tarbeks väikeses koguses sünteetilist narkootikumi (karistatav väärteona) või kus ta kasvatab väikeses koguses isiklikuks tarbeks kanepit (karistatav kuriteona)? 22. Prokuratuur leiab eelmises punktis esitatud küsimustele vastates, et kanepiseemnetest saab valmistada narkootilist ainet. Kanepiseemnete käitlemine on NPALS-i järgi keelatud, kui nendest saadud taimede THC-sisaldus ületab 0,3 protsenti. Samuti pole lubatud teatud sorti kanepi seemnete müümine.

§ 189

mõttes on tegemist

§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks vajaliku ainega. Narkootilist ainet sisaldava taime seemnete hankimine ja valdamine kui kasvatamist ettevalmistav tegevus võib olla karistatav

§ 189

lg 1 järgi.

§ 188

kohaldamiseks ei ole aga tarvis tuvastada seda, et kasvatatud taimedest saaks valmistada suures koguses narkootilist ainet. Kanepi puhul pole aine puhtusel tähendust, sest erinevalt sünteetilisest narkootikumist ei segata seda ballastainega. See ei tule ka

§ 188tekstist ning laiendavalt seadust tõlgendada ei saa.

23. Kaitsja hinnangul pole kanepiseemnete omandamine, valdamine ega müümine keelatud. Seemnete omamine ega valdamine pole kanepi kasvatamine. Kanepiseemned ei sisalda THC-d ning keelatud tegevusest saab kõneleda alles pärast seemne külvamist. Kanepiseeme ei ole

§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks vajalik vahend ega aine.

§-s 188 sätestatud süüteokoosseisu tuleks aga tõlgendada viisil, et kasvatatud kanepitaime(de)st peab piisama suures koguses narkootilise aine valmistamiseks. Kanepitaimest väikeses koguses narkootilise aine valmistamine on väärtegu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 24. Kolleegium põhjendab kõigepealt, miks pole A. Lipkinile ja Aquaplant GS OÜ-le

§ 189järgi ette heidetav tegevus kuritegu (I).

Seejärel tuleb hinnata A. Lipkini süüditunnistamise ja karistamise põhjendatust

§-de 188 ning 184 järgi (II) ja võtta seisukoht menetluskulude hüvitamise suhtes (III). Viimasena saab kokku võtta kassatsioonimenetluse tulemuse (IV). 5

§ 189

järgi ette niisuguste kanepiseemnete omandamist ning müüki, millest kasvatatavaid taimesorte pole sordilehte ega Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud ning mille THC-sisaldus ületab tunduvalt lubatud 0,3protsendilist määra. Õigusküsimuseks on, kas kirjeldatud kanepiseemnete käitlemine on käsitatav narkootilise aine levitamise ettevalmistamisena

§ 189mõttes.

26.

§ 189

järgi on karistatav narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (

§ 184

) toimepanemiseks vajaliku vahendi, seadme või aine valmistamine, valdamine või üleandmine või selleks raha eraldamine. Maakohus leidis, et süüdistuse esemeks olevad kanepiseemned kujutavad endast

§-s 184 ette nähtud kuriteo toimepanemise vahendit, kuna neist oleks saanud kasvatada lubatust suurema THC-sisaldusega kanepitaimi, millest omakorda oleks saanud valmistada suures koguses narkootilist ainet. Ringkonnakohus seda järeldust ei muutnud ning ka prokuratuur leiab, et kanepiseemnetest saab lõppastmes valmistada narkootikume. Siiski on prokuratuur arvamusel, et

§ 189

mõttes on tegemist

§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks vajaliku ainega. Kaitsja märgib seevastu, et kanepiseemned pole

§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemiseks vajalik vahend ega ka aine. Kolleegium selgitab kaitsjaga nõustudes järgmist. 27. Kindlasti ei saa rääkida kanepiseemnetest kui

§ 184toimepanekuks kohasest ainest.

Kanepiseemneid pole sotsiaalministri

1. mai
2. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisas 1 sisalduvasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kantud. Neid mingil moel tarvitades (nt seemneid süües, jahvatades, leotades vmt) narkojoovet ei teki. Ka praeguses asjas üle kuulatud ekspert selgitas, et kanepiseemnetes kvantitatiivselt THC-sisaldust kindlaks ei määrata. Samuti ei ole teadaolevalt kanepiseemned kasutatavad mõne tootmisprotsessi osisena, mille tulemuseks oleks narkootiline aine, ning keegi menetlusosalistest ei ole midagi sellist ka väitnud.
3. Ka ei saa seadusandlikku regulatsiooni silmas pidades lugeda kanepiseemneid vahendiks, mille abil saab käidelda suurt kogust narkootilist ainet. Kanepiseemnete sihipärane kasutamine, s.o külvamine, saab viia vaid kanepi kasvatamiseni (

§ 188

) ning alles seejärel narkootilise aine käitlemiseni (

§ 183või 184).

Kohtupraktika kohaselt hõlmab

§ 188

erinormina kogu kanepi kasvatamise (külvamisest kuni mahalõikamiseni) ebaõiguse, välistades sellise tegevuse täiendava kvalifitseerimise narkootilise aine (suures koguses) käitlemise (

§ 184

) või selle katsena.

§-s 188 sätestatud kuriteo objekt on seega kasvav taim ning karistusseadustiku süstemaatika kohaselt tuleb sellega tehtavaid toiminguid kuni taime mahalõikamiseni või sellest osade eraldamiseni eristada samast taimest valmistatud narkootilise aine käitlemisest

§ 184tähenduses.

Viimati nimetatud süüteokoosseisu objektiks ehk narkootiliseks aineks saab kanep karistusõiguslikus mõttes alles pärast eraldamist kasvavast taimest. (Vt RKKK 23.12.2021, 1-19-7453/106, p 37.) Niisiis on seadusandja olukorra lahendanud selliselt, et kanepiseemnete külvamine ei saa vahetult viia

§-s 184 kirjeldatud kuriteo toimepanekuni, sest sellele eelneb eraldi karistatava kuriteona kanepi kasvatamine. 6

§ 188

), mistõttu pole võimalik vaadelda kanepiseemneid

§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanekuks kasutatava esemena. Seepärast ei saa ka kanepiseemnete käitlemine olla selle süüteokoosseisu tähenduses käsitatav narkootilise aine levitamise ettevalmistamisena. Tegemist võiks olla kanepi kasvatamise ettevalmistamisega, s.o

§-s 188 ette nähtud kuriteo toimepanemiseks sobiliku vahendiga, kuid sellist tegevust pole seadusandja kriminaalkorras karistatavaks lugenud. Tähelepanu väärib seegi, et A. Lipkinilt ja Aquaplant GS OÜ-lt kanepiseemneid ostnud isikule ongi neist seemnetest edasine taimede kasvatamine arvatud süüks

§ 188järgi.

30. Kokkuvõtlikult ei saa kanepiseemnete omandamist ega müümist käsitada

§ 189

objektiivsetele tunnustele vastava teona, sõltumata sellest, kas nendest seemnetest on võimalik kasvatada lubatud või mittelubatud kanepisorte. Kanepiseemned saavad olla üksnes

§ 188

, mitte

§-s 184 sätestatud teo toimepanemise vahendiks.

§ 189

aga

§-le 188 ei viita. Seega ei vasta kummagi süüdistatava käitumine

§ 189objektiivsetele tunnustele ning nad tuleb selles süüdistuses õigeks mõista.

1. Siiski leiab kaitsja ekslikult, et kanepiseemnete omandamine ning müümine pole olenemata nende sordist keelatud. Eespool viidatud põllumajandusministri
2. aprilli
3. a määruse nr 53 § 23 lg 1 kohaselt võib turustada vaid sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud hariliku kanepi sordi sertifitseeritud ja nõuetele vastavat seemet või õigusaktis sätestatud juhul nõuetele mittevastavat seemet. Nõuetele mittevastava seemne turustamine kujutab endast TPSKS § 124 tunnustele vastavat väärtegu. Sama seaduse § 103 lg 1 sätestab, et turustamisena on käsitatav seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali müügiks pakkumine, müügi eesmärgil omamine, müümine või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmine. Seega kui isik omandab müümise eesmärgil kanepiseemneid, millest kasvatatavat kanepisorti pole sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud, on tegemist turustamisega TPSKS § 103 lg 1 mõttes, mis vastab TPSKS §-s 124 ette nähtud väärteokoosseisu tunnustele. Ühtlasi võib see tegevus anda

§ 83

lg-te 4 ja 5 kohaselt aluse süüteo esemeks olnud kanepiseemnete konfiskeerimiseks (vt ka RKKK 13.11.2019, 1-17-8179/92, p 24). 32. Seda, kas A. Lipkini ja Aquaplant GS OÜ käitumine võiks vastata osutatud väärteokoosseisu tunnustele, hinnata ei saa. Kuigi väärteo aegumine peatub kriminaalmenetluse ajaks, ei uuene aegumine

§ 81

lg 8 teise lause järgi juhul, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud kolm aastat. Praeguses asjas möödus see absoluutne aegumistähtaeg

1. septembril
2. Niisiis puudub võimalus KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus lõpetada, vaagimaks väärteomenetluse alustamist (vt RKKK 23.03.2015, 3-1-1-22-15, p 14).
3. Kassatsiooni piiride väliselt osutab kolleegium veel järgmisele.

§ 189

järgi kvalifitseeritud süüdistuse esemeks olevad kanepiseemned leiti nii Aquaplant GS OÜ kauplusest kui ka A. Lipkini elukohast. Maakohtu hinnangul ei saa A. Lipkini elukohast ära võetud kanepiseemnete puhul kõrvaldada kahtlust, et tegemist võib olla mõne Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud käitlemiseks lubatud kanepitaime sordi seemnetega. Seda järeldust pole vaidlustatud. Ehkki nende kanepiseemnete omandamises ja hoidmises A. Lipkinit

§ 189

lg 1 järgi süüdi ei tunnistatud, otsustas maakohus need temalt

§ 191alusel siiski konfiskeerida. Kuivõrd pole 7

§ 188lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi.

Kolleegium nende kuritegudega seotud asjaolude tuvastamisel mingeid rikkumisi ei tuvastanud. Kassaatori vastupidist väitev kriitika jääb seepärast tagajärjetuks. 35. Muu hulgas leidsid kohtud põhjendatult, et

§-s 188 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused saab täita ka ühe kanepitaime ebaseadusliku kasvatamisega (vt ka RKKK 18.10.2004, 3-1-1-85-04; 31.08.2005, 3-1-1-73-05). Seadusandja ei ole sidunud kanepi kasvatamise karistamisväärsust sellega, missugusel hulgal taimi kasvatatakse ning kui palju narkootilist ainet kasvatatud taime(de)st valmistada saab. Samuti ei sõltu kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste täitmine sellest, kas kanepit kasvatati oma tarbeks või edasiandmise eesmärgil. 36. Maakohus kvalifitseeris kanepi kasvatamise ja suures koguses narkootilise aine käitlemise

§ 188

lg 2 p 2 ning § 184 lg 2 p 2 järgi põhjusel, et süüdistatav on varem toime pannud

§ 189lg-s 1 sätestatud kuriteo.

Käesoleva otsusega mõistab kolleegium A. Lipkini selles süüdistuses õigeks. Järelikult peab hindama, kas

§-des 188 ja 184 sätestatud tegusid saab jätkuvalt vaadelda korduvana. Süüdistatav pani kanepit kasvatades ja suures koguses narkootilisi aineid käideldes toime kaks erinevat ajalis-ruumiliselt piiritletud süütegu. Siiski ei ole tuvastatud, kumma teo pani ta toime varem. In dubio pro reo-põhimõttest lähtudes tuleb kuritegude toimepanemise algusaja kohta tekkinud kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks selliselt, et varem toimepanduks loetakse see kuritegu, mille kvalifitseeritud koosseis võimaldaks süüdlasele mõista raskema karistuse. Sanktsioonide võrdluses on raskemaks kuriteoks

§ 184

. Seepärast käsitab kolleegium korduva teona üksnes kanepi kasvatamist, kvalifitseerides A. Lipkini käitumise

§ 184lg 1 ja § 188 lg 2 p 2 järgi.

37.

§ 188lg 2 p 2 järgi karistati A.

Lipkinit üheaastase vangistusega,

§ 189

lg 1 järgi kolmeaastase vangistusega ning

§ 184lg 2 p 2 järgi samuti kolmeaastase vangistusega.

Liitkaristus moodustati

§ 64

lg 1 kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, saades nii lõplikuks liitvangistuseks 4 aastat. Liitkaristuse ärakandmata osa jäeti

§ 73alusel 4-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

38. Õigeksmõistmine

§ 189

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos ning süüditunnistamine kergemas teos, s.o

§ 184lg 1 järgi, tingib vajaduse nii kergema üksik- kui ka liitkaristuse mõistmiseks.

Arvestades

§ 189

lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse osakaalu ja teiste kuritegude eest mõistetud karistuste mõistmise aluseks olnud asjaolusid, eeskätt aga väikest süüd ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, tuleb A. Lipkinit

§ 184

lg 1 järgi karistada 1-aastase vangistusega ning mõista talle

§ 64lg 1 alusel üksikkaristusest 8

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva, ning lugeda ärakandmata karistuseks 1 aasta, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Ärakandmata karistus tuleb jätta

§ 73lg-te 1 ja 3 kohaselt 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

III 39. Maakohus mõistis A. Lipkinilt välja sundraha ja osa ekspertiisikulust, s.o 1680 eurot. Seoses A. Lipkini osalise õigeksmõistmisega

§ 189lg 1 järgi on põhjendatud mõista temalt Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja pool ekspertiisikulust, s.o 840 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu tuleb jätta KrMS § 181 lg 1 kohaselt riigi kanda.

1. Aquaplant GS OÜ-lt mõisteti välja sundraha ja menetluskulud 118 eurot 80 senti. Süüdistatava õigeksmõistmise tõttu ei saa temalt sundraha välja mõista ning KrMS § 181 lg 1 kohaselt peab ka menetluskulud jätma riigi kanda.
2. A. Lipkini ja Aquaplant GS OÜ kaitsja esitas maakohtule taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks, mis hõlmab ka valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise nõuet. Taotlusele lisatud arvete kohaselt on Aquaplant GS OÜ mõlema süüdistatava eest seoses kriminaalasja menetlemisega tasunud 6000 eurot (käibemaksuta). Maakohus lahendas muus osas taotluse õigesti, kuid jättis süüdimõistva otsuse tegemise tõttu valitud kaitsjale makstud tasu süüdistatavate kanda. Viimati märgitud osas peab otsuse tühistama.
3. Taotlusest ega arvetelt ei nähtu, missugune osa kaitsjatasust on seotud

§ 189järgi kvalifitseeritud süüdistusega.

Seetõttu peab hüvitatava kaitsjatasu kindlaks määrama hinnanguliselt. Arvestades kõnesoleva süüdistuse osakaalu ja mahtu, peab kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt mõistlikuks kaitsjatasuks 3000 eurot (käibemaksuta). See summa tuleb riigilt KrMS § 181 lg 1 alusel A. Lipkini ja Aquaplant GS OÜ kasuks võrdsetes osades välja mõista.

1. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud, s.o valitud kaitsjale makstud tasu, KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatavate kanda. Vaatamata ringkonnakohtu otsuse osalisele tühistamisele ning A. Lipkini ja Aquaplant GS OÜ osalisele õigeksmõistmisele ei saa kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonimenetluse kulude põhjendatust hinnata. Kaitsja esitas apellatsioonikohtule küll menetluskulude nimekirja, kuid mitte kulude kandmist kinnitavaid dokumente (vt nt RKKK 18.06.2019, 1-19-766/28, p 17). Seepärast jääb ringkonnakohtu otsus kõnealuses osas muutmata. IV
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a ja Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a otsuse A. Lipkini süüditunnistamises ning karistamises

§ 189

lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi, talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises, temalt menetluskulude väljamõistmises, valitud kaitsjale maakohtus makstud tasu hüvitamata jätmises ja tema elukohast ära võetud kanepiseemnete konfiskeerimises. Samuti peab otsused tühistama Aquaplant GS OÜ süüditunnistamises ning karistamises

§ 189lg 2 järgi ja temalt menetluskulude ning sundraha väljamõistmises. Kolleegium mõistab A. Lipkini 9

§ 189

lg 1 järgi õigeks, tunnistab ta süüdi

§ 184lg 1 järgi ja mõistab talle viimati märgitud teo eest kergema karistuse.

Samuti kergendab kolleegium

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristust.

Menetluskulude katteks tuleb A. Lipkinilt välja mõista 840 eurot, jättes ülejäänud menetluskulud riigi kanda. A. Lipkini elukohast ära võetud kanepiseemned peab talle tagastama. Aquaplant GS OÜ tuleb süüdistuses

§ 189

lg 2 järgi samuti õigeks mõista ning jätta tema menetluskulud (riigi õigusabi tasu) riigi kanda. Ühtlasi tuleb riigilt A. Lipkini ja Aquaplant GS OÜ kasuks võrdsetes osades välja mõista maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu 3000 eurot. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 10