Obsah (7)

§ 252§ 46§ 124§ 152§ 150§ 71§ 108

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-466 Haldusasi MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebu

) § 38 lg 5 alusel kohtul ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ülalnimetatud põhjendustel. 3. Halduskohtu 19.02.2024 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning kohaldas

§ 252lg 4 alusel ilma põhjendusteta esialgset õiguskaitset 30-päevaks.

4. Keskkonnaamet esitas 07.03.2024 halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna kaebus esitati kaebetähtaja rikkumisega ning puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Keskkonnaameti taotluse põhjendused kaebuse menetluse lõpetamiseks ning tähtaja ennistamata jätmiseks on kokkuvõetult järgmised: 4.1.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohtupraktikas on leitud, et keskkonnaorganisatsioonide puhul tuleb metsateatiste vaidlustes kaebetähtaja küsimuses lähtuda ka

§ 46

lg 7, mis sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Vaidlus puudub, millal kaebaja haldusaktidest teada sai ning kaebajal oli juba metsateatiste teadasaamisest võimalik neid vaidlustada. Seejuures pidi kaebajale olema arusaadav, et RMK-l on õigus teostada raieid nende väljastamisest alates. 4.

1. Praegusel juhul tuleb pidada mõistlikuks kaebuse esitamise ajaks 30 päeva metsateatiste teatavaks saamisest, st vastavalt 03.11.2023 või 13.12.
2. Kaebaja esitas aga tühistamiskaebuse kohtule alles 19.02.2024, so metsateatise 50000657427 osas 2 kuud ning ülejäänud metsateatiste osas 3,5 kuud peale vaidlusaluste metsateatistega metsaregistris tutvumist. 4.
3. Kaebaja leiab, et kaebetähtaeg kuulub ennistamisele kuna „kaebus puudutab olulisi küsimusi, mis mõjutab Saku vallas Juuliku küla ümbruses riigimetsade püsimist ja seeläbi kogukonna terviklikkust ning elukeskkonda. Kaebaja hinnangul suurendab kaebuse lahendamise olulisust ka 28.09.2023.a kohtuotsus asjas nr 3-21-979“. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega, miks kaebaja ei saanud tähtaega järgida (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2022 asjas 3-22-348 määrus). Seega, olenemata kaebuse olulisusest kaebaja jaoks, tuleb lugeda kaebus mittetähtaegseks, kui see on esitatud rohkem kui 30 päeva pärast haldusaktist teada saamist.
4. Kaasatud haldusorgan kohtule seisukohta ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 124

lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt

§ 152lg 1 punkt 2).

Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (

§ 124lg 4).

3 7. Tühistamiskaebuse esitamise tähtaega reguleerib

§ 46ning Ke

ÜS, mis reguleerib kaebaja kaebeõigust, ega ka metsaseadus, mis reguleerib metsateatiste väljastamist, ei tee sellest erandit. Nii võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (

§ 46lg 1).

30-päevasest kaebetähtajast sätestab erandi

§ 46

lg 7 ning selle kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega.

1. Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades kaebaja kinnitusi metsateatiste andmisest teadasaamist, siis möödus punktis 1.1.–1.
2. märgitud metsateatiste vaidlustamise aeg 04.12.2023 ning punktis 1.
3. märgitud metsateatisel 13.12.
4. Nimelt kinnitas kaebaja, et sai metsateatistest teada vastavalt 04.10.2023 ja 13.11.
5. Metsateatised avalikustatakse metsaregistris, kus nende andmisest teadasaamise järgselt on võimalik tutvuda nendega koheselt ning vajalik ei ole pöörduda haldusorgani poole haldusakti edastamiseks. Ent isegi kui jaatada, mida kohus ei tee, et kaebaja oli eksimuses õiguste kaitseks kohtusse pöördumise osas, siis see ei mõjuta kaebetähtaja kulgemist. Kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusakti teatavaks tegemisest arvates ning 30 päeva on piisavalt pikk aeg selleks, et keskkonnaorganisatsioon suudaks hinnata, kas haldusakt rikub tema õigusi või mitte. Seega on kaebus punktides 1.1.– 1.
6. märgitud metsateatiste osas esitatud ca 2,5 kuud hiljem ning punktis 1.
7. märgitud metsateatise osas 2 kuud hiljem, mistõttu on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebuse menetlemine oleks lubatav ainult kaebetähtaja ennistamisel.
8. Kaebetähtaja ületamine on teatud juhtudel vabandatav ning selle tulemuseks on kaebetähtaja ennistamine. Kaebetähtaja ennistamine on lubatud mõjuval põhjusel ning seejuures eristatakse, kas kaebetähtaja möödalaskmine toimus objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema üldjuhul esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa (vt ka

§ 150ja nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-645).

9.

1. Kaebaja põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvad ning kaebetähtaja ennistamist ei õigusta ka asjaolu, et kaebaja hinnangul on tegemist olulise küsimusega kohalike elanike jaoks. Seda, kas mingi metsamassiiv on kohalik elanike jaoks oluline või mitte pidi kaebaja koostöös elanikega mõistma kohaselt, mitte pärast ajalehes Saku Sõnumid avaldatud teavitust. Kaebaja toodud põhjused kaebetähtaja ennistamiseks on liigitatavad subjektiivsete põhjuste alla ning nendest nähtub, et kaebaja jäi lihtsalt ootele. Ka kaebaja viidatud Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979 oli olemas juba metsateatiste andmisel ning nende andmisest teada saamisel, mistõttu sai kaebaja ka keskkonnaorganisatsioonina otsustada kaebuse esitamise vajalikkuse üle. Et kaebaja seda ei teinud oli kaebaja enda otsus. 9.
2. Metsateatiste esitamine ja registreerimine annab isikule õiguse koheselt teatise realiseerimiseks, mistõttu argumendid, mille kohaselt toimus 07.12.2023 toimus RMK kaasamiskoosolek kus kompromissi ei leitud ning RMK kinnitas, et lageraiet ta teostama ei asu, ei ole asjakohased. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kes on korduvalt halduskohtus metsateatisi vaidlustanud, mistõttu ei saa kaebaja kaebetähtaja rikkumist õigustada kaasamiskoosolekute vms-ga. Kohtupraktikas on leitud, et keskkonnaorganisatsioone ei saa pidada tavapärasteks kaebajateks, mistõttu on neil ka kõrgendatud hoolsuskohustus kaebeõiguse teostamisel. Kaebaja pidi mõistma juba metsateatiste väljastamise järgselt, et need on tema hinnangul vastuolus maakonna- ja kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga ning ei arvesta rohevõrgustikuga seonduvat. 4
3. Isegi kui möönda kooskõlas Riigikohtu seisukohaga asjas nr 3-22-2296, et kaebetähtaja ületamine oli tingitud RMK, keda metsateatiste vaidlustamisel on samastatud haldusorganiga, eksitavast käitumisest, siis ei pöördunud kaebaja kohtusse ka 14 päeva jooksul ajalehe Saku Sõnumid avaldamisest 18.01.
4. See oli kuupäev kui kaebaja pidi lisaks metsateatistest teadmisele ka mõistma, et RMK kavatseb need realiseerida.

§ 71

lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Kaebaja on ületanud ka seda tähtpäeva. 11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebetähtja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Kaebaja jättis tähtaegselt kaebuse esitama üksnes subjektiivsetel põhjustel ning arvestades kaebaja kogemust keskkonnaorganisatsioonina oleks kaebuse tähtaegne esitamine olnud võimalik. Seda järeldust ei muuda ka Riigikohtu avaldatud seisukoht asjas nr 3-20-605, kuivõrd viidatud kohtuasja ja käesoleva kohtuasja asjaolud ei ole võrreldavad. 12.

§ 152

lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus on menetlusse võetud metsateatiste nr 50000653121, 50000653123, 50000653125, 50000653163, 50000653165, 50000653167, 50000653169, 50000653171, 50000657427 tühistamise nõuetes esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus lõpetab haldusasja menetluse. Menetluskulud 13. Kuna kohus lõpetab menetluse, tuleb otsustada ka menetluskulude väljamõistmine. Menetluse lõpetamisel jäävad üldreeglina menetluskulud kaebaja kanda (

§ 108lg-d 4 ja 8).

Kuna vastustaja on haldusorgan, keda kohtumenetluses esindas enda ametnik, siis ei ole tema võimalikud menetluskulud kohtumenetluses hüvitatavad. Samuti ei ole hüvitatavad kaasatud haldusorgani menetluskulud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 14. Kooskõlas

§ 252

lg-ga 4 kohaldas kohus kaebuse saamisel esialgset õiguskaitset 30-ks päevaks ilma põhjendusi esitamata. Viidatud sätte kohaselt kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub õiguskaitse kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei esitanud kohtule vastuväidet esialgse õiguskaitse kohaldamisele ega vaidlustanud halduskohtu 19.02.2024 määrust esialgse õiguskaitse kohaldamise osas Tallinna Ringkonnakohus. Seega kehtib esialgne õiguskaitse kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Ehkki kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega, siis ei pea kohus põhjendatuks praegusel juhul omal algatusel esialgset õiguskaitset tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamiseks on võimalik esitada taotlus kooskõlas

§-ga 253. (allkirjastatud digitaalselt) 5