KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2631 Haldusasi X kaebus tühistada Tallinna Vangla vastus

) § 235 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahistatu X esitas 10.09.2023 Tallinna Vanglale taotluse võimaldada tal jälgida telesaateid.
2. Tallinna Vangla jättis taotluse 12.10.2023 vastusega nr 5-8/23/18758-2 rahuldamata, sest vahistatul puudub endal televiisor ja vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1 ei kohusta vanglat vanglas viibivatele isikutele tagama televiisorit. Samuti ei kuulu vangla sisekorraeeskirja alusel televiisor kambri sisustuse hulka. 3-23-2631
3. X esitas 18.10.2023 Tallinna Vanglale vaide, milles taotleti Tallinna Vangla 12.10.2023 vastuse nr 5-8/23/18758-2 tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist, ettekirjutuse tegemist televisioonisaadete jälgimise võimaldamiseks ning asja uueks otsustamiseks, televisioonisaadete jälgimise võimaldamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist, televisioonisaadete jälgimise võimaldamata jätmise viivitamatult lõpetamist ja viivitamise keelamist, esialgse õiguskaitse kohaldamist, terviseandmete töötlemise lõpetamist ja nende kustutamist vastusest nr 5-8/23/18758-2, vastuses nr 5-8/23/18758-2 vaide esitaja kohta esitatud ebaõigete andmete ümber lükkamist ja parandamist, andmete ümberlükkamisest asjakohaste isikute teavitamist ja vangla tervisekaitseks abinõu kohaldamise otsustamist.
4. X esitas 20.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada Tallinna Vangla vastus nr 5-8/23/18758-2, kohustada Tallinna Vanglat võimaldama kaebajal vanglas jälgida telesaateid ja kustutama kaebaja eraelu puudutavad andmed vastusest nr 5-8/23/18758-
6. Tallinna Vangla 06.01.2024 vaideotsusega nr 1-11/24/190-2 jäeti vaie rahuldamata.
7. Kaebaja esitas 12.03.2024 taotluse esialgse õiguskaitse korras tagada vanglas telesaadete jälgminine kohtumenetluse ajaks. Ühtlasi tõi kaebaja välja, et ei ole enam vahistatu, vaid kinnipeetav.
8. Kaebaja esitas 21.03.2024 Tallinna Halduskohtule avalduse menetluse lõpetamiseks, sest alates 19.03.2024 võimaldab vangla telesaadete jälgimist.
9. Tallinna Halduskohus jättis 21.03.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja paigutati 20.03.2024 IV üksuse avatud osakonna kambrisse P1-
10. Seega on tal võimalus väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal vähemalt neli tundi (vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1). Järelikult on tal alates 20.03.2024 võimalus jälgida osakonna puhkeruumis telesaateid. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD
11. Kaebaja esitas 30.03.2024 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmiseks.

§ 249lg 3 ls 2 alusel tuli esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

Vangla tegutses õigusvastaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab üldjoontes

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

11.

§ 104

lg 5 p 3 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud sättes viidatud juhtudel. Seda sätet saab analoogia korras kohaldada ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata või läbi vaatamata jätmisel on kaebaja jaoks seetõttu erinevad tagajärjed. 2

§ 249

lg 3 ls 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Praegusel juhul ei saanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal telesaateid vaadata, sest tal ei olnud kambris isiklikku telerit ning tal ei lubatud liikuda väljaspool kambrit (vangla sisekorraeeskirja § 8 lg-d 4 ja 5), kus tal oleks olnud võimalik telesaateid vaadata. Kaebaja paigutati vastuvõtuosakonnast avatud osakonna kambrisse 20.03.2024, s.o pärast esialgse õiguskaitse taotluse esitamist. Seega langes esialgse õiguskaitse vajadus selle taotluse esitamise järel ära. Halduskohtul tuli seetõttu jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, mitte rahuldamata. 13. Seetõttu tuleb halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3