Obsah (4)

§ 101§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise 30.01.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22-101470 Tsiviil

§ 101

lõikes 6 sätestatud ööpäevade arvu, ei tule elatise summat vähendada proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

1. Kostja ei tööta ametlikult muusikuna alates 07.09.
2. Kostja teenib aeg-ajalt lisa muusikuna, aga tulu jääb varjatuks. Kostja esitatud vastuväite põhjal jääb mulje justkui G. R. on invaliid. Kostja elukaaslase ametlik töölt äratulek oli pikalt ette planeeritud, mis sai teoks veebruaris
3. Hetkel peaks sissetulek tulema töötukassast, lisaks tegutseb G. R. jätkuvalt oma tütre ettevõttes, mis jääb varjatuks. Väidetavalt plaanib kostja elukaaslane ametlikult tööturul jätkata sügisest. Antud olukorras võiks eluaseme omanik kasutada maksepuhkuse võimalust, mitte maksta seda laste elatise arvelt. Kokkuvõtlikult ei ole mitte mingeid põhjuseid, miks ei peaks kolme lapse isa suutma tasuda elatist vähemalt miinimummääras, et säilitada lastele sarnane elustandard selle ajaga võrreldes, mis oli vanemate kooselu ajal.
4. Ka juhul, kui kohus mõistab välja miinimumsumma, jääb suurem osa kulutustest hageja kanda, kuna lapsed tegelevad mitmete huvialadega. C. tantsib Tantsuansamblis xxx ja õpib xxx flööti. Kuna tegu on võimeka lapsega siis oleks talle igati paslik soetada oma pill, mis siiani ressursside nappusel tegemata on jäänud. G. osaleb jalgpallitreeningutel, kuna laps näitab häid tulemusi ja on väga pühendunud, siis on teda korduvalt kutsutud osa võtma täiendkursustest, mida klubi igal aastal Eestisse organiseerib, aga mille maksumus ületab võimalused. G.ile on ka korduvalt soovitatud üldkehalist lisatreeningut, mida hetkel pole võimalik finantseerida. G. käib sellest hooajast tantsimas xxx kollektiivis ja oleks võinud jätkata paralleelselt ka jalgpallis, aga tulenevalt majanduslikust olukorrast loobus viimasest jaanuarist. Täna pole G. nõus loobuma xxx, küll aga soovib siiski veel lisatrenni. Kõigi huviringidega kaasnevad erinevas hinnaklassis väljasõidud nii riigisiseselt kui väljaspool Eestit, treeningvarustused, mida kasvaval lapsel kulub palju, tasulised suvelaagrid ja jalgpallis igakuised tasulised võistlused.
5. Kuna pärast hagi esitamist on muutunud elatusmiinimumi arvestamise aluseks olevad asjaolud, paluvad hagejad võtta elatise väljamõistmisel aluseks alates 01.04.2022 kehtiva elatismiinimumi ja mõista välja igakuine elatis: C. B.i kasuks summas 175,64 eurot, G. B.i kasuks summas 175,64 eurot, G. B.i kasuks summas 155,64 eurot. Hagejad taotlevad, et igakuist elatist korrigeeritaks iga-aastaselt
6. aprillil tarbijahinnaindeksi ja brutotöötasu muutumise võrra ning peretoetuste muutumise korral.
7. T. B.i esitatud konto väljavõtte põhjal on reaalne kuue kuu laekumine tööandjalt 8633,14 eurot, mis teeb keskmiseks 1438,85 eurot kuus. Kostja väide, et töötasu on 1377,60 eurot bruto, ei vasta tõele. Kui arvestada lisaks T. B.ile ka G. R.i tulusid, on pere kuue kuu reaalne sissetulek äraelamiseks 15605,61 eurot, mis teeb keskmiseks 2600,93 eurot kuus. T. B.i esitatud konto väljavõttest on näha tehinguid iseenda nimelt kontolt, mille väljavõtet kohtule esitatud ei ole -
8. jaanuaril,
9. märtsil ja
10. mail selgitusega "ülekanne" vastavalt 105 eurot, 70 eurot ja 35 eurot. Samuti jäävad ebaselgeks laekumised T. B.ilt G. R.i deebetkaardikontole, mis samuti ei kajastu T. B.i esitatud konto väljavõttes väljaminekuna -
11. mai ja
12. juuni selgitusega "ülekanne" vastavalt 315 eurot ja 325 eurot. Kostja ei ole seega esitanud kõiki tõendid nii oma sissetulekute, väljaminekute kui ka vara kohta. Kuue kuu jooksul on FBPAY-le tasutud 450,27 eurot (rakendusesisesed ostud facebookis, msn-is, Instagramis või Whats Appis). Juunis on FBPAY-le kulunud 192,47 eurot, mis kostja on laste meelelahutusmängude arvele kirjutanud ning millega ei saa nõustuda. Vaadates makseid FBPAY-le kuue kuu lõikes periooditi iga mõne päeva tagant, näib justkui lapsed elaksid igapäevaselt T. B.i juures. Lapsed veedavad T. B.i juures 4 ööpäeva ühes kalendrikuus. Väljavõttest on veel näha ebamõistlikult suured kulutused teleteenustele veebruaris, aprillis ja juunis vastavalt 97,33 eurot, 92,94 3 eurot ja 93 eurot. Tondi CityAlko ostudele on kuue kuu jooksul kulunud kahe peale 577,87 eurot. Välja võetud sularaha 1790 eurot kasutus on teadmata. Kostja väide, et muusikuna pole võimalik lisa teenida, ei pea paika. Ka hagejate seaduslik esindaja töötab muusikuna, regulaarse 1130,58 eurose netokuupalgaga, võimalusel teeb ka lisatööd (muusikuna). Kostja vastuväited
13. Kostja nõustub hagiavalduses välja toodud elatise arvestustega, kuid leiab oma varalisest seisundist lähtuvalt olevat mittevõimeline nõutavat 470,31 euro suurust elatist tasuma.
14. Kostja selgitab, et elab oma elukaasalase G. R.i korteris. Elukaaslane on terviseprobleemidega ja töötu ning kostja maksab tema eluasemelaenu (kodulaen). Kuu laenumakse on 275,38 eurot. Lisaks maksab kostja kuus korteri kommunaalmakseid ca 130 eurot, telefonimakset 21 eurot, interneti- ja TVmakset ca 47 eurot ning autokindlustust ca 20 eurot. Kokku 218 eurot. Vajalikud on ka kulud toidule, riietele, tervishoiule ja autoremondile. Arvestades, et kostjal ei ole kindlat kuupalka, vaid üksnes tunnitasu 8,20 eurot (brutotöötasu) ja brutokuupalk keskmiselt 1377,60 eurot ning muusikuna ei ole tal erialaselt võimalik saada suuremat sissetulekut, siis ei ole tal võimalik rohkem elatist tasuda kui 400 eurot kuus.
15. Käesoleval ajal saab arvestada kostja palgaga, mis on kuude lõikes erinev ja netopalgana üldiselt madal. G. R.i sissetulekuks olev varasema palga alusel makstav töötu abiraha on ajutine. Tervislikel põhjustel otsib ta osalise tööajaga tööd, mistõttu edaspidi saab pere sissetulek eeldatavasti olema senisest väiksem ja tuleb veelgi kokkuhoidlikumalt hakkama saada. Kui maini tasuti kommunaalmaksed G. R.i kontolt, siis juunis kostja kontolt. Rakendatud on eluasemelaenu tasumine, mis võib samuti kostja kanda jääda. Ka senise 350 eurose elatise maksmine on raskendatud. Pealegi on lapsed osa ajast isaga ja sellega kaasnevad kulud (sh laste taskuraha). Põhjusel, et osa ajast veedavad lapsed kostjaga, tuleb elatisest arvata maha, siis lastele tehtavad kulutused. Kostja leiab, et tal ei ole võimalik hagejatele senisest enam elatist tasuda. Kostja varaks on üksnes sõiduauto, Volvo V70, ehitusaastaga 2005, registreerimismärk xxx.
16. Kostjal on olnud mõningast lisateenistust, mis ei muuda fakti, et tema põhipalk on 1377,60 eurot, millest ta saab kätte ca 1050 eurot. Sellele lisa teenimisega ei saa arvestada, sest nende allikaks olnud matuste ja pulmade juhuotsad on seoses üldise majandusliku olukorraga muutunud haruldaseks (nt matustel ei tellita enam viiulit lisaks orelile ja ka pulmi peetakse vähem). Lisaks tabas kostjat septembri lõpul õnnestus, mistõttu on ta raske luumurruga mitmeks kuuks haiguslehel ja siis ootab veel uus lõikus. Kulud aga tõusevad. Mis puutub kostja juunikuus tehtud kulutustega FBPAY mängule, siis konkreetne pojale ostetud boonuspakett osutus mängimisel kulukaks, see kulu jäi ajutiseks ja sai tehtud uus soodsam kaart.
17. Kostja leiab, et oluline on arvestada, et lisaks laste emale regulaarselt makstavale 350 euro suurusele elatisele (arvestades tema poolt saadavat riiklikku lasterikka pere toetust) on kostja kandnud kulusid lastega koosolemisel.
18. Kostja osundab, et alates 01.01.2023 kasvavad perehüvitiste seadusest tulenevat P. S.i sissetulekud laste pealt oluliselt – 910 euroni, sh kahe esimese lapse eest 160 eurot, millele lisandub kolmanda lapse tõttu ka lasterikka pere toetus 650 eurot. Seega saab laste ema lapse kohta riiklikku toetust igakuiselt 303,33 eurot. Ühtlasi on tegu asjaoluga, mis on aluseks elatise vähendamiseks. Arvestades kehtivat miinimumelatist 255,64 eurot, millest kuulub maha arvestamisele pool riiklikest toetusest on kostja seisukohal, et ühelgi hagejal ei ole alust saada kostjalt igakuist elatis rohkem kui 103,97 (255,64 – 303,33/2) eurot. 4 Lisaks tuleb arvestada ka mastaabiefekti, mis tekib rohkem kui ühe lapse ülalpidamisel, rääkimata nendest päevadest, mida kostja on lastega ja kannab laste kulud vahetult. Kohtuotsuse põhjendused
19. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
21. Hagejad C. B., G. B. ja G. B. on esitanud hagiavalduse kostja T. B. vastu elatise nõudes ning taotlevad elatise väljamõistmist kostjalt miinimummääras.
22. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 18.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad on kostja alaealised lapsed, hagejad elavad emaga ning kostja näol on tegu lahuselava vanemaga. 5
2. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et tema sissetulekud ei ole piisavad, et tasuda lastele elatist seaduses sätestatud miinimummääras.
3. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (vt ka Riigikohtu 16.

jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (Riigikohtu

1. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 11).
2. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja on esile toonud, et töötab muusikuna, tema igakuine sissetulek on 1377,60 eurot, millest ta saab kätte ca 1050 eurot. Sellele lisa teenimisega ei saa kostja väidetel arvestada, sest nende allikaks olnud matuste ja pulmade juhuotsad on seoses üldise majandusliku olukorraga muutunud harvadeks. Kostja varaks on üksnes sõiduauto, Volvo V70, ehitusaastaga 2005, registreerimismärk xxx. Kohtu hinnangul on kostja oma väidetes jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid asjaolud, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et tasuvama töökoha leidmine ja sissetuleku teenimine, mis võimaldaks tal täita oma ülalpidamiskohustust oma alaealiste laste ees, oleks kostja puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal alaealisi lapsi, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Kostja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tal sissetulekut teenida või, et ta oleks töövõimetu. Kostja märgib küll, et kostjaga juhtus septembri lõpus õnnestus, mistõttu on ta raske luumurruga mitmeks kuuks haiguslehel ja siis ootab veel uus lõikus, kuid kohtu hinnangul on tegu üksnes ajutise takistusega, mis võib küll ajutiselt vähendada kostja sissetulekuid, kuid ei saa kindlasti olla aluseks, et vähendada elatist alla miinimummäära, sest takistus sissetulekut teenida ei ole püsiva iseloomuga.
3. Kostja on tööealine ning -võimeline. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Seega on kohtu hinnangul alust eeldada, et kostja on suuteline leidma endale töökoha, et täita oma kohustusi oma alaealiste laste ees. Kostja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et teenida piisvat sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Põhjendamatult väike sissetulek ja sellest tulenev võimetus ülalpidamiskohustust täita ei saa olla aluseks elatise vähendamisele. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja ei ole toonud esile ega tõendanud käesolevas menetluses asjaolusid, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäära.

1. Riigikohus on mitmes lahendis, nt
2. jaanuari
3. a otsuse nr 3-2-1-160-12 p-s 17,
4. aprilli
5. a otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 14, 17.0.
6. a otsuses nr 2-16-135, 07.02.2018 otsuse nr 2-16118651 p-s 14, leidnud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulutusi tõendada, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksemat elatist. 6
7. Kuna hagejad nõuavad käesolevas asjas elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei ole hagejatel vaja enda vajadusi tõendada.
8. Elatise väljamõistmisel tuleb

§ 101

lg 5 kohaldamisel muuhulgas arvesse võtta kummale vanemale laekub lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Kohus ei tähelda käesolevas asjas vaidlust selle üle, et hagejate eest makstav lapsetoetus ja lasterikka pere toetus laekub hagejate emale. 27. Kostja on leidnud, et on oluline arvestada ka sellega, et kostja on kandnud lastega seotud kulusid vahetult lastega koos veedetud ajal. Kostja toob välja, et igal teisel nädalavahetusel lastega koos olles kannab ta vahetult järgnevaid lastega seotud kulusid: laste taskuraha, meelelahutus, toitlustamine ja kõik muu vajalik. Kohus osundab, et

§ 101

lg 6 sätestatu kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul ei viibi lapsed kostja juures seitse või enam ööpäeva kuus, mistõttu ei ole põhjendatud ka elatise vähendamine seetõttu, et kostja kannab osa laste kulusid vahetult lastega koos veedetud ajal. 28. Kostja leiab, et arvestada tuleb ka mastaabisäästu kuna tegu on kolme sama pere lapsega (

§ 101lg 7).

Kohus kostjaga ei nõustu. Tulenevalt

§ 101

lg-st 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesoleval juhul on, nagu hagejad seda ka osundavad, laste vahe suurem kui kolm aastat ning nooremate laste näol on tegu ka mitmikega, mistõttu

§ 101lg 7 kohaldamisele ei kuulu.

1. Arvestades käesolevas asjas esile toodud asjaolusid on hageja C. B. elatis miinimummääras perioodi eest alates hagi esitamisest 15.03.2022 kuni 31.03.2022 (17 päeva) kokku 89,63 eurot (1448 * 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200,00 = 243,44 eurot; 243,44 - (300/2)/3 = 193,44; 193,44 - (60/2) = 163,44 eurot; 163,44/31x17 = 89,63 eurot). G. B. elatis miinimummääras perioodi eest alates hagi esitamisest 15.03.2022 kuni 31.03.2022 (17 päeva) on kokku 89,63 eurot (1448 * 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200,00 = 243,44 eurot; 243,44 (300/2)/3 = 193,44; 193,44 - (60/2) = 163,44 eurot; 163,44/31x17 = 89,63 eurot). G. B. elatis miinimummääras perioodi eest alates hagi esitamisest 15.03.2022 kuni 31.03.2022 (17 päeva) on kokku 78,66 eurot (1448 * 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200,00 = 243,44 eurot; 243,44 (300/2)/3 = 193,44; 193,44 - (100/2) = 143,44 eurot; 143,44/31x17 = 78,66 eurot).
2. Arvestades käesolevas asjas esile toodud asjaolusid on hageja C. B. igakuine miinimumelatis alates 01.04.2022 175,64 eurot (1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot; 255,64 - (300/2)/3 = 205,64; 205,64 - (60/2) = 175,64 eurot). G. B. miinimumelatis alates 01.04.2022 on 175,64 eurot (1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot; 255,64 - (300/2)/3 = 205,64; 205,64 - (60/2) = 175,64 eurot). 7 G. B. miinimumelatis alates 01.04.2022 on 155,64 eurot (1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot; 255,64 - (300/2)/3 = 205,64; 205,64 - (100/2) = 155,64 eurot).
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
5. Eeltoodule tuginedes jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga 8