4-23-2823/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2024, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2823 (2317,23,005517) Kohtunik Lea Pähkel Kohtuistungi sekretär Greete Kera Tõlk Natalija Mehh, Ingrid Oja, Katrin-Ja Aavingu Kaebuse sisu E Si kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 07.08.2023 otsuse peale väärteoasjas nr 2317,23,005517 liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) E S, isikukood: xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx Kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk (Advokaadibüroo Sirk&Saareväli, aadress: Vabaduse pst 59, 11615 Tallinn, epost: indrek@sirk.ee Kohtuväline menetleja Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (registrikood: 70008747; asukoht Pärnu mnt 139, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) Kohtuistungi toimumise aeg 05.10.2023, 18.10.2023 ja 14.12.2023 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: E S kaitsja: Indrek Sirk kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju tunnistajad: A L ja L L ekspert: J T Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-134, § 135 lg 2, § 23; § 38 lg 1, 2, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1, 3 ja liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 07.08.2023 otsus väärteoasjas nr 2317,23,
3. Lõpetada väärteomenetlus E Si väärteoasjas LS § 223 lg 1 järgi teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
4. E Si kaebus rahuldada.
5. Mõista õigusabi kulude katteks Eesti Vabariigilt E Si kasuks välja 1755 (sh käibemaks) eurot.
6. Liiklusekspertiisi (liiklustrassoloogiaekspertiis) maksumus 413 eurot jätta riigi kanda.
7. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale etoimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav etoimiku kaudu hiljemalt 04.03.
8. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju 07.08.2023 otsusega väärteoasjas nr 2317,23,005517 karistati E Sit LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis E S 30.05.2023 kella 18.00 ajal Tallinnas, Harju maakonnas, xxx tn. ristmikul mootorsõidukit xxx, r/xxx selliselt, et manöövri alustamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tagajärjel riivas temast vasakul peatunud sõidukit Xxx, r/n xxx. E S põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxx Xxx AS-ile (varaline kahju fikseeritud fotodel). E S rikkus sellega LS § 33 lg 2 p 8 nõuet ning pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
10. E Si kaitsja Indrek Sirk esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles märkis, et E Sile etteheidetav väärtegu tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. E S on selgitanud, et ta juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal xxx tn. ristmikul, kuid mingit kokkupõrget seal ei olnud. E Si autos oli ka teine isik, kes saaks neid asjaolusid kinnitada, kuid seda isikut politsei üle kuulata ei soovinud. Politsei fikseeris ainult sündmuskoha vaatlusprotokollis sõidukis olnud isikute arvu. Politsei-ja Piirivalveameti poolt koostatud vaatlusprotokolli kohaselt puudusid tema kaitsealuse sõidukil vasakul küljes vigastused. Samuti ei tõenda tema kaitsealuse süüd asja materjalide juures olev videosalvestis. Videosalvestuselt nähtub, et üks sõiduk seisab ning teine möödub sellest sõidukist. Mõlemad sõidukid jätkavad liikumist selliselt nagu mitte midagi ei oleks juhtunud. Sõidukite vaatlusprotokollidest nähtub, et Xxxl on kriimustuse jäljed paremal tagaosal ning sõidukil XXX puuduvad igasugused vigastused tervel vasakul küljel. Seega on Xxx saanud mingil teadmata ajal vigastada, kuid XXX-l vigastusi ei tuvastatud. Tunnistaja L L kirjeldab, et tundis lööki vastu autot, kuid sõitis edasi ja kodus vaatas, et auto tagumisel paremal nurgal on kriimustused. Puudub igasugune info selle kohta, kas need vigastused on kuidagi seotud E Siga ja puudub ka igasugune info selle kohta, millal need vigastused tekkisid või said tekkida. Liiklusseaduse § 169 kohustab liiklusõnnetuses osalenud juhti jääma seisma, lülitama sisse suunatuled ja fikseerima sündmuse. Kui kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, siis tuleb koheselt teatada politseisse. Mingil põhjusel lahkus aga L L väidetava liiklusõnnetuse sündmuskohalt jättes need kohustused täitmata. Väärteotoimikus puuduvad andmed selle kohta, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumise ning sellest nõuetekohase teatamise nõuete rikkumise osas oleks võetud seisukoht. Lahkumine sündmuskohalt ei võimalda kontrollida, kas L L kirjeldatud sündmus ka tegelikult aset leidis. Kohese teatamise korral oleks politsei kohe võtnud ühendust XXX omanikuga, kes oleks kohe sõitnud kohale ning oleks saanud kohe fikseerida vigastused ja vigastuste iseloomu. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole viidatud, kuid asjas on tehtud ka liiklustrassoloogia ekspertiis. Selle ekspertiisi tulemused on kummastavad. Trassoloogia on jäljeõpetus ehk uuritakse, kas mingi objekt on jätnud teisele objektile jälje. Selleks uuritakse üldjuhul vahetult nii objekti, millel on jälg, kui ka objekti, mis jälje võis jätta. Ekspertiisiakti kohaselt oli tutvumismaterjaliks: VTA 231723005517 + DVD plaat (08.06.2023). Ekspert ei ole ekspertiisiakti kohaselt tutvunud konkreetsete objektidega, vaid üksnes vaadanud pilte. Kuidas saab trassoloogilist ekspertiisi teha üksnes fotode põhjal, jääb kaitsjale arusaamatuks. Liiklustrassoloogia ekspertiisi akt on täis vastuolusid, ebaloogilisi järeldusi ja kogutud tõenditele mittevastavaid väiteid: aktis kirjeldatakse, et Xxx tagumisel paremal nurgal on kõrgusel ca 65cm horisontaalne tume kraapejälg, eelnimetatud vigastuse ja poripõlle ülemise nurga vahele jääval alal nähtuvad horisontaalsed värvkatte pealekandumise jäljed. Ekspert väidab, et XXX esinurga profiil vastab Xxxl olevale tumedale horisontaalsele jäljele. Eksperdi poolt aktil punasega märgitud jälg on pooles ulatuses valge ning pooles ulatuses must. Samuti puudub XXX-l politsei vaatlusprotokolli ning politsei tehtud fotode kohaselt profiilimuutuse kohas igasugune vigastus. Kuidas on võimalik, et Xxxle jääb musta värvi autost osaliselt valge ning osaliselt must triip ning mustal autol ei ole mitte mingit märki kontaktist. Kui XXX värv kandus Xxx peale, siis pidi XXX värvkate saama vigastatud. Kui sellel vigastusi ei ole, siis ei ole ka tegemist sellelt autolt Xxxle kandunud värviga. Teiseks on eksperdil jäänud täielikult analüüsimata, millisel kõrgusel on XXX esinurga profiilimuutuse koht. Kaitsja hinnangul ei ole ekspertiisiakt usaldusväärne tõend, kuna eksperdi põhjendused ei ole jälgitavad ning ei ole kooskõlas tõenditega. E S ei ole oma juhitud sõidukiga riivanud Xxxt ega põhjustanud Xxxle vigastusi, mistõttu on süüdistus liiklusõnnetuse põhjustamises ja varalise kahju põhjustamises alusetu. KOHTUMENETLUS
11. Menetlusaluse isiku kaitsja jäi oma seisukoha juurde ning märkis, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. Asjas on kogutud 4 tõendit, s.o Si ütlused, tunnistaja L ütlused, tunnistaja L ütlused ja eksperdi ütlused. Küsimust ei ole selles, et S on väärteoprotokollis märgitud kohas sõitnud ja küsimust ei ole selles, et L L on selles kohas sõitnud. Seda tõendab videosalvestis. Pole teada millises seisukorras oli L L auto enne sündmust. On teada, et L L oli enne parkinud auto avalikku parklasse. Vigastused, mis tema sõidukil on, on tegelikult vähemärgatavad. L L ei jäänud sündmuskohale, kuigi juht, kes on avariis osalenud peab seisma jääma sündmuskohale ning teavitama sellest politseid. L L teavitas liiklusõnnetusest politseid alles hiljem, mil ta andis politseile esmalt numbrimärgi, mis ei kuulu Sile. Tunnistaja A L tegeleb 25 aastat avariigrupis, ei ole võimalik, et 25 aastase staažiga politseinik ei leia vigastusi, mis on esinenud. Porisest autost tehtud fotodel ei ole võimalik leida vigastusi. Tumedamad jäljed ei ole konkreetsed näidised, mis viitaks kahe objekti kokku puutumisele. Seda ei näinud ka kogemustega politseinik. Xxxl olid ulatuslikud vigastused. Ekspert väitis, et Xxxl on nii värv maha kriibitud kuni alusvärvini ja teisel autol vigastusi ei ole näha üldse. Miks XXX väidetavad kohad, mis puutus väidetavalt Xxxga kokku, ei vasta kõrgusega Xxxl olevate vigastuste kõrgusele. Vigastuste kõrguste vahe oli ca 5 cm. Eksperdi arvamuse käik ei ole jälgitav ja loogiline. Tema kaitsealune kinnitab, et ta ei ole sõitnud antud autole vastu, ta on teinud politseiga täielikku koostööd. Palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti palub hüvitada tema kaitsealuse õigusabi kulud kokku summas 1755 eurot.
12. Kohtuväline menetleja hinnangul on E Si süü tuvastamist leidnud. Menetleja märkis, et on kummaline kuulata, kuidas S ütlused, et tema auto on terve, on tõend ja L ütlused, et tema auto ei ole terve, ei ole tõend. Sil ja Ll oli silmside, tundis kontakti ja nägi, kuidas sõitis mööda musta värvi XXX. L kirjutas üles sõiduki numbri. Möönab, et on kahetsusväärne, et L L lahkus sündmuskohalt. Mis puudutab seda, et üks numbritäht oli vale, siis on väljavõte, millest nähtub, et sellise numbri kombinatsiooniga nagu esmalt L ütles, sellist sõidukit Eestis üldse ei ole. S on tunnistanud, et 30.05.2023 sõitis väärteoprotokollis märgitus kohas. L L ütlused on olnud läbivalt sama, Si ütlused on ajas aga muutunud. S on kohtueelses menetluses selgitanud, millisest sõidukist ta mööda sõitis, kohtus aga öelnud, et ei mäleta, et oleks seal sõitnud. Mitte ükski teine inimene ei ole tahtnud politseisse tulla kohe autot näitama, kui tegi seda S. Selline käitumine tekitab kahtlusi. Leiab, et S on põhjustanud varalise kahju ning talle on mõistetud karistus on proportsionaalne.
13. Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik E S, tunnistajad L L ja A L ning ekspert J T.
14. Kohus uuris järgmisi dokumente: - liiklusõnnetuse akt (tlk.1); - süüteoteade koos fotoga (tlk.2-3); - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk.4-6); - sõiduauto Xxx suhtes koostatud vaatlusprotokoll (tlk.7); - sõiduauto XXX suhtes koostatud vaatlusprotokoll (tlk.10); - ekspertiisiakt ning fotol (tlk.13-16); - väärteoprotokoll (tlk.20); - otsus väärteoasjas nr 2317,23,005517 (tlk.21-22); - karistusregistri väljatrükk (tlk.23); - kaebus; Kohus vaatas ka fototabeleid ja DVD plaadil talletatut. KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED
15. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kaitsja seisukoha, tunnistajate ütlused, eksperdi arvamuse ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et E Si kaitsja kaebus on põhjendatud ning PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 07.08.2023 otsus väärteoasjas nr 2317,23,005517 tuleb tühistada.
16. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
17. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.
18. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
19. E Sile on ette heidetud, et 30.05.2023 kella 18.00 ajal juhtis ta xxx tänava ristmikul mootorsõidukit XXX xxx, r/n xxx selliselt, et manöövri alustamisel ei veendunud ta selle ohutusest, mille tagajärjel riivas temast vasakul peatunud sõidukit Xxx r/n xxx, mille tõttu põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxx xxx AS´ile (varaline kahju on fikseeritud fotodel). Kirjeldatud tegevusega rikkus E S LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 järgi sätestatud väärteo.
20. LS § § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
21. E S andis kohtuistungil ütluseid, mille kohaselt ta tunnistab, et võis 30.05.2023 väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas viibida, kuna sõitis siis töölt koju, kuid kinnitas, et mingit kokkupõrget tema autol Xxx autoga ei olnud. Kui oli politsei töötajalt A Loigult saanud teate, milles märgiti, et tal tuleb seoses avariiga kohale tulla xxx asuvasse politseijaoskonda, siis tahtis ta asja kohe lahendada ning otsustas koheselt kohale minna. Mäletab, et A L väljus fotoaparaadiga, tegi fotosid ja ütles, et mingeid kahjustusi ta tema sõidukil ei näe, ta pühkis autot ning läksid seejärel pabereid täitma. Temalt küsiti, kas võis viibida nimetatud ajal ja kohas antud ristmikul ning hakkas seetõttu meenutama, et võis seal viibida. Talle näidati nii tema auto kui ka Xxx sõiduki fotosid, et nagu oleks ta midagi seal ristmikul korda saatnud. Usaldas politseinikku ja kinnitas politseile, et oli antud kohas, kuid ise tegelikult ei mäletanud.
22. Lisaks E Si poolt kohtuistungil antud ütlustele avaldas kohus tema kohtueelses menetluses antud ütlused, kuna menetleja hinnangul ei vastanud kohtuistungil antud ütlused kohtueelses menetluses antud ütlustega.
23. E Si poolt kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt juhtis ta 30.05.2023 kella 18.00 sõiduautot XXX xxx, r/n xxx xxx ristmikul ning mäletab, kuidas tema ees seisis sinine auto, kes sooritas manöövrit paremale. Ta sõitis selles autost mööda, kuid mingit kontakti neil ei olnud.
24. Kohus kohtueelse menetlejaga ei nõustu ning E Si ütluste osas erinevust ei näe. E S on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus andnud ütluseid, mille kohaselt on ta märkinud, et juhtis 30.05.2023 väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas xxx tänava ristmikul mootorsõidukit XXX xxx, r/n xxx, samuti on kinnitanud, et mootorsõidukiga Xxx r/n xxx tal mingisugust kokkupõrget ei toimunud. Kohus ei saa lugeda ebausaldusväärseks ütluseid seetõttu, et E S on kohtueelses menetluses mäletanud sündmust üksnes mõnevõrra detailsemalt.
25. Kohus märgib, et antud asjas puudub vaidlus selles, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis E S mootorsõidukit XXX xxx, r/n xxx. Antud asjas on tõusetunud vaidlus selles, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas toimus liiklusõnnetus ning kui liiklusõnnetus toimus, siis selle põhjustajas. E Si kaitsja on juhtinud tähelepanu, et väärteoasjas kogutud tõendid ei kinnita kuidagi seda, et E S oleks väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõiduautot Xxx r/n xxx riivanud. Seega on asja lahendamiseks oluline tuvastada, milline oli mõlema liiklusõnnetuses osaleja käitumine sündmuskohal ning kas kogutud tõendid on piisavad jaatamaks E Si süüd antud väärteoasjas.
26. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. Nii kohtuväline menetleja kui ka kohus, peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (RKL 3-1-1-79-06 p 6).
27. Tunnistaja L L andis kohtuistungil ütluseid selle kohta, et 30.05.2023 kella 17.45-18.15 juhtis ta sõiduautot Xxx. Nimelt sõitis ta antud ajavahemikus xxx koju. Mäletab, et xxx tänava ristmikul valgusfoori taga seistes kuulis, kuidas temast möödus XXX xxx. Käis mingi müks ning kuulis kriimustust. Arvas, et midagi oli toimunud, kuna XXX juht vaatas talle otsa. Otsustas koju minna ning sõiduk kodus üle vaadata. Koju jõudes märkas autol väikest vigastust ning tegi seetõttu avalduse politseile. Avalduses märkis ekslikult XXX numbrimärgiks xxx xxx. Sai politseilt hiljem teada, et oli numbrimärgi keskmise tähega eksinud. Kaitsja küsimusele, kas ta ülikoolist lahkudes oma sõiduautol olevaid võimalikke vigastusi parklas ka üle kontrollis, vastas tunnistaja eitavalt.
28. Lähtudes E Sile etteheidetavast väärteokirjeldusest on ilmne, et kohtuväline menetleja on pidanud usutavaks L L versiooni juhtunust. Samas jääb kohtule aga arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on kohtuväline menetleja sellekohasele seisukohale jõudnud.
29. Kohtu hinnangul puuduvad tõsikindlad tõendid nii teo toimepanemise koha kui ka liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta eelkõige väärteoasjas kogutud isikuliste tõendiallikatega.
30. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A L ütluste kohaselt töötab ta Politsei-ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonnas avariimenetlusgrupis 25 aastat ning oma töö tõttu tuleb tal väärteoprotokollis märgitud juhtumitega igapäevaselt tegeleda. Konkreetse väärteoasja kohta märkis tunnistaja, et antud juhtumit mäletab. Oli saanud kodanikult avalduse ning kutsus ta tunnistaJa välja. Tegi tunnistaja sõidukist Xxx fotod, millel märkas küllaltki tugevaid kraapejälgi. Seejärel vaatas üle valvekaamerad ning kutsus kohale XXX sõiduki kasutaja ning tegi ka sellest sõidukist fotod. Kuna XXX-l ta vigastusi ei tuvastanud, siis tegi antud sõidukist fotod võimalikust kontaktpiirkonnast ning esitas need ekspertiisi arvamuse saamiseks. Selgitas lisaks, et XXX osas ei pidanud ta vajalikuks sõidukit puhastada, vaid otsustas fotod lihtsalt ekspertiisi saata.
31. Ekspert J Ti andis ütluseid, mille kohaselt olid tal ekspertiisi tegemiseks lähteandmeteks fotod ning ülejäänud materjalid, s.o asjaosaliste ütlused. Hinnangu andmisel tugines ta põhiliselt fotodele. Leidis, et vigastused võisid tekkida, kuid see ei ole tema kategooriline arvamus, kuna vigastusi oli vähe. Ekspert märkis, et XXX-d puhastatud ei olnud, sõiduk oli liiklusest saabunud ning sellel esines nii tolmu kui ka pori. Antud sõidukil tuvastas ta vigastuse kõrgusel 51 cm, rattakoopa servas oleval liistul. Fotol paistab kriime üks, aga reaalselt palju seal oli, ei oska öelda. Teisel sõidukil asub vigastus 47 cm peal, kuid see ei ole midagi enneolematut, kuna sõidukite liikumisel võivad vigastuste kõrgused olla erinevad. Xxxl olid vigastused samas piirkonnas, kuid üleval pool, s.o alates poripõllest kuni kriimustuseni, millelt nähtusid värviladestused ja tugevam kriimustus 65 cm peal. XXX-l on vigastus 70-71 cm peal, mille servalt paistavad õrnad värvkatte kriimustused. XXX-l alumine vigastus on aga 51 cm peal ja selle kahe vigastuse kõrguste vahe on XXX-l 19 cm ja Xxxl 18 cm. Vedrustus ei või sõidukite vigastuste vahekaugust muuta, kuna tegemist on plastikust stangedega. Kui plastikstanget suruda sisse siis võib vahe muutuda ning deformeeruvad mõlemate autode stanged. Selgitas lisaks, et kirjutas ekspertiisi tulemuseks, et sõidukid võisid olla kokku puutunud, aga mitte seda nad on kokku puudutnud. Xxx autol on teise autoga olev kontakt olnud nii tugev, et mingis osas on jäänud sinna must triip, mis on tekkinud teise sõiduki värvi kihist.
32. Kohtu hinnangul ei ole üle kuulatud eksperdi ütlustele tuginedes võimalik jõuda tõsikindlale veendumisele, et 30.05.2023 toimus väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõiduautode XXX xxx, r/n xxx ja Xxx r/n xxx kokkupõrge, kuna ekspert kinnitas, et antud sõidukite osas võis kokkupõrge toimuda, kuid vigastuste vähesuse tõttu ta kindlalt seda väita ei saa.
33. Politsei-ja Piirivalveameti poolt koostatud vaatlusprotokollide (tlk 7, 10) kohaselt tuvastati mootorsõiduki Xxxl r/n xxx kriimustusjäljed sõiduki paremal tagaosal, kuid XXX r/n xxx xxx vasakpoolsel küljel kontaktile viitavaid jälgi ei tuvastatud.
34. Liiklusõnnetus ei kajastu ka kohtuistungil avaldatud ja vaadeldud videosalvestisel. Kohtuvälise menetleja arvamusel toimus kokkupõrge kohas, mis on talletatud salvestisel, kuid nimetatud tõendist ei tulene väärteoasja lahendamiseks olulisi asjaolusid, s.o seda, et XXX oleks mootorsõidukit Xxx r/n xxx riivanud. Tegemist ei ole tõendiga liiklusõnnetuse toimumise kohta väärteoprotokollis kirjeldatud viisil.
35. Kohtu hinnangul ei toeta E Sile süüks arvatud tegu väärteoprotokollis kirjeldatud viisil ka tunnistaja L L enda ütlused. Tunnistaja on kinnitanud, et kokkupõrget ta ei näinud, vaid on oletanud seda teist sõidukit juhtinud juhi silmside tekkimise tõttu. Tunnistaja küll möönis, et mingit heli ta kuulis, kuid kuna tunnistaja sündmuskohale ei jäänud, siis kohtu hinnangul viitab tunnistaja käitumine pigem sellele, et tegelikult ta kokkupõrke toimumise osas kindel ei olnud. Kuna antud asjas on tuvastatud, et mootorsõiduk Xxx r/n xxx oli eelnevalt viibinud avalikus parklas, siis ei saa välistada, et tunnistaja sõidukil tuvastatud vigastus võis tekkida parklas olles, s.o ajal, mil tunnistaja viibis ülikoolis.
36. Kohus märgib, et kaebuse esitaja kaitsja on õigustatult pööranud tähelepanu ka sellele, et väärteoprotokollis märgitud sõidukite vigastuste intensiivsus ja kõrgus ei haaku asja materjalide juures oleva fotodega. Ekspertiisiaktist ja seal juures olevast fotolt (tlk.13-16) nähtub küll Xxx kraapejälg, kuid XXX puhul ei saa tõsikindlalt väita, et ka sarnane vigastus esines XXX-l, mille puhul jääb selgusetuks, kas tegemist on sõiduauto peal oleva mustusega ja selle all vigastusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et vaatamata sellele, et istungitel vaadeldi korduvalt fotosid vaidlusaluse XXX vasakust esinurgast, siis kohus ükskõik kui palju ka ei pingutanud, fotodel mingeid kraape- ega nühkejälgi, rääkimata mõlgist, ei näinud. Kohus nõustub, et E Sile süüks arvatud tegu ei toeta ka sõiduautode XXX ja Xxx võimalike vigastuste kõrgused. Ekspertiisiakti nr 23E-LT0042 kohaselt oli sõiduautol Xxx r/n xxx vigastatud selle parempoolne tagumine nurk. Tagastange parempoolsel nurga, kõrgusel ca 65 cm juures nähtub horisontaalne tume kraapejälg (vt fototabel foto nr 1 punane tähis) ning sõiduautol XXX xxx r/n xxx esines äärmiselt väheintensiivne nühkejälg vasakpoolses esinurga alaosas, kõrgusel ca 51 cm. Kuigi ekspert väitis kohtuistungil, et vigastuste erinevad kõrgused ei ole midagi enneolematut, ei ole menetleja antud sõidukite puhul tõendanud konkreetsete sõidukite vedrustuste erinevuste esinemist, mis tõendaks sõidukite vigastuste kõrguste vahet.
37. Eeltooduga on kohtul tekkinud tõsine kahtlus selles, kas E S on talle süüks arvatava teo toime pannud. Kuigi kaitsja esitas kohtuistungil taotluse sõiduauto XXX r/n xxx vaatluseks, leiab kohus, et ka antud tõend ei aitaks kuidagi kaasa väärteoprotokollis kajastatud sündmuse tuvastamisele. Kohtu hinnangul omab olulist tähtsust asjaolu, et väärteoprotokollis märgitud sündmusest on tänaseks möödunud 7 kuud, seega ei ole välistatud, et XXX xxx, r/n xxx üldine seisukord on muutunud.
38. Kohus märgib, et asjas täiendavaid tõendeid koguda ning kahtlust kõrvaldada ei ole võimalik. Kuna antud asjas ei saa tõsikindlalt väita, et E S rikkus väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas LS § 33 lg 2 p-s 8 toodud nõuet, siis pole ka realiseeritud LS § 223 lg-s 1 toodud koosseisu objektiivsed tunnused.
39. Väärteoasjas puuduvad küllaldased tõendid, mille alusel saaks kohus tõsikindlalt tuvastada ehk siis kõrvaldada kahtlused selles, et E S pani toime väärteoprotokollis sätestatud väärteo, s.o LS § 223 lg 1 alusel kvalifitseeritud väärteo. Tulenevalt VTMS § 2, kui väärteomenetluse seadustikus pole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Riigikohtu praktika kohaselt, kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel.
40. Arvestades eelnevat kogumis, nõustub kohus kaebuse esitaja kaitsjaga, et tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa kaebajale õiguslikult ette heita väärteoprotokollis nimetatud rikkumist ning LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mistõttu tuleb kaebus rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
41. E Si kaitsja esitas kohtuistungil Harju Maakohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks väärteoasjas kogusummas 1755 eurot, kuivõrd kaebuse esitaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
42. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, asub alljärgnevale seisukohale. Kohtule esitatud taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja arve. Esitatud arve kohaselt on E Sil tekkinud maksekohustus summas 1462,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 292,50 eurot, s.o kokku 1755 eurot. Esitatud menetluskulude nimekirjast ja arvest nähtub, et kaitsja tunnitasu suuruseks 150 eurot, millele lisandub käibemaks.
43. Vastavalt VTMS § 23 sätetele väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.
44. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuse täies ulatuses ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel. Seega on VTMS § 23 sätestatud valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise alus olemas.
45. Esitatud dokumentidest tulenevalt on menetlusalune isik valinud endale väärteomenetluses kaitsjaks Sirk&Saareväli Advokaadibüroo vandeadvokaadi Indrek Sirk ning menetluskulude nimekirjast tulenevalt on kaitsjal konsultatsioonile kulunud aega 0,5 tundi; materjalide analüüsile 1 tund, kaebuse koostamisele 2,25 tundi, ettevalmistumine kohtuistungiks, s.h konsultatsioon kliendiga kokku 3-l korral kokku 1,5 tundi ning esindamine kohtuistungil 3-l korral ja kokku 4,5 tundi, s.o summas kokku 1755 eurot.
46. Arvestades väärteoasja spetsiifikat, leiab kohus, et valitud kaitsjale makstava tasu kogusummat võib lugeda mõistliku suurusega tasuks. Menetlusalune isik on advokaadibürooga sõlminud kliendilepingu, olles teadlik osutatava õigusteenuse hinnast ning olles teadlik ka sellest, et juhul, kui kaebus jääb tagajärjetuks, jääksid arvest tulenevad õigusabikulud menetlusaluse isiku enda kanda. Seega on menetlusalune isik ise pidanud õigusteenuse hinda ja makstavat tasu mõistliku suurusega tasuks, mistõttu ei saa ka kohus teistsugusele seisukohale asuda.
47. Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisel ei saa piirduda vaid kaitsealuse poolt juba makstud tasuga ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (3-1-1-4-14, p 10). Kuigi kohtule ei ole esitatud andmeid õigusteenuse eest tasumise kohta, võib taotlusest üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul on vähemalt tekkinud tasu maksmise kohustus. Puutuvalt tasu hüvitamise adressaati saab samuti senise kohtupraktika pinnalt asuda seisukohale, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele, mitte advokaadibüroo pidajale (3-1-1-112-16, p 56). Seega peab menetlusalune isik lahendi jõustumise järgselt ise pöörduma hüvitise saamiseks, esitades oma arvelduskonto numbri, millise alusel hüvitatakse talle ka tekkinud kulu.
48. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks esitatud taotlus rahuldada ja menetlusalusele isikule tuleb tema valitud kaitsja õigusabi eest tehtud kulutused hüvitada täies ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik