KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 26. veebruar 2024 Kohtuasja number 1-23-3387 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Ingrid Kullerkan

) § 184 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. septembri 2023 otsus Apellant Dmitry Bocharov. Isikukood 38707122219; elukoht vabaduses XXX; viibib vahistatuna Viru Vanglas; viimati kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu
2. juuni 2023 otsusega

§ 184

lg 2 p 1 järgi 3 aasta 1 kuu ja 29 päevase liitvangistusega; tõkendina kohaldatud vahistamist alates

1. veebruarist 2023 Teised apellatsioonimenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen Dmitry Bocharovi kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
2. septembri 2023 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
3. Dmitry Bocharovile esitati süüdistus

§ 184

lg 2 p 2 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises (omandamises, valdamises ja vedamises) isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. Täpsemalt seisneb süüdistus järgmises. 1

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistatud, käitles D.

Bocharov ebaseaduslikult

1. veebruari 2023 varahommikust kuni kella 10.30 tahtlikult suures koguses narkootilist ainet alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP). Nimelt tellis D. Bocharov
2. veebruaril 2023 interneti kaudu 30 g alfa-PVP-d, mille ta pidi kätte saama
3. veebruari 2023 varahommikul Venemaa Föderatsioonis Sankt-Peterburi linnas asuvast peidikust.
4. veebruaril 2023 sõitis D. Bocharov Eestist Sankt-Peterburisse, kus võttis aine müüjaga interneti teel kokku lepitud kohas peidikust 29,13 g narkootilise aine segu, mis sisaldas puhta ainena 22,7 g alfa-PVP-d. D. Bocharov hoidis seda ainet enda juures ning vedas seda Volvoga (reg-nr 360AUR) Sankt-Peterburist Ivanogrodi. Seejärel vedas D. Bocharov narkootilise aine
5. veebruaril 2023 kella 10.17–10.18 paiku Venemaalt Narva maantee piiripunkti (Peterburi mnt 1) kaudu Eestisse. Piiripunktis toimunud isiku läbivaatuse käigus avastati D. Bocharovi riietest pakend narkootilise ainega ja see võeti talt tolliametnike poolt ära.
6. Alfa-PVP kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ning sotsiaalministri
7. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Alfa-PVP puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 180 mg (0,18 g). Niisiis piisanuks D. Bocharovi poolt käideldud alfaPVP kogusest narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 1261 inimesele.
8. Narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise asjaolud olid D. Bocharovile teada ning tema eesmärgiks oli vastava aine realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli D. Bocharovi eesmärgiga, siis on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Maakohtu otsus
9. Viru Maakohtu
10. septembri 2023 otsusega tunnistati D. Bocharov

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdi ning teda karistati 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 1 ning § 64 lg 1 alusel liideti see vangistus D.

Bocharovile Viru Maakohtu

1. juuni 2023 otsusega mõistetud 3 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega ning üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõisteti D. Bocharovile liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu
2. juuni 2023 otsuse järgi osaliselt kantud karistus ehk eelvangistuses viibitud 1 päev ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti D. Bocharovile 6 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka D.

Bocharovi eelvangistus praeguses kriminaalasjas ning karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamine

1. veebruaril
2. D. Bocharovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohus võttis seisukoha ka asitõendite ja menetluskulude osas.
3. D. Bocharovi süüdi tunnistamist ja karistamist põhjendas kohus kokkuvõtlikult järgmiselt.
4. Uuritud tõendid kinnitavad, et D. Bocharov käitles
5. veebruari 2023 varahommikust kuni kella 10.30 suures koguses narkootilist ainet alfa-PVP-d. Seda tõendavad D. Bocharovi enda ütlused, piirivalvurite Meelis Pille ja Jelena Jegorova ütlused, Maksu- ja Tolliameti
6. veebruari 2023 läbivaatuse akt koos fototabeliga,
7. märtsi 2023 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja CD-plaadiga, narkootilise aine ekspertiisiakt nr 23E-AN0292, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi ekspertiisiakt nr 23E-AOX0057, D. Bocharovi piiriületuste väljatrükk, D. Bocharovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning
8. ja
9. veebruari,
10. 2

§ 6lg-st 1 territoriaalne jurisdiktsioon.

Seega saab öelda, et kuna D. Bocharov käitles mitmel moel narkootilist ainet ka Eestis (ta valdas seda, hoidis, vedas riiki sisse), siis kehtis Eesti karistusseadus tema poolt Venemaal toime pandud osategude kohta. 8. D. Bocharovile heidetakse süüdistuses ette, et tema eesmärgiks oli narkootiliste ainete realiseerimine. Kohtu hinnangul puuduvad siiski tõsikindlad tõendid, et D. Bocharov tahtis alfaPVP-d edasi anda ja realiseerida. D. Bocharov ise ei tunnistanud narkootilise aine edasiandmise eesmärki, vaid tema sõnul oli uimasti mõeldud tema enda tarbeks – tal on narkosõltuvus. Seda kinnitavad D. Bocharovi ema E.B. ja kasuisa E.F. i ütlused. Kuigi ainet käitles D. Bocharov suures koguses, siis pelgalt selle pinnalt ei saa edasiandmise eesmärki veel järeldada. Samas ei olegi narkootilise aine suure koguse puhul oluline konkreetne teguviis ega edasiandmise eesmärk, vaid

§ 184järgi on karistatav igasugune suures koguses narkootilise aine käitlemine.

Seega täitis D. Bocharov oma tegevusega

§ 184järgse kuriteo objektiivse koosseisu.

Kuna karistusregistri väljatrükist ja Harju Maakohtu 14. veebruari 2023 otsusest nähtub, et D. Bocharov oli juba enne temale süüks arvatavat tegu pannud toime

§ 184

lg 2 p 2 järgse kuriteo, siis on tema tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 2 järgi.

1. Subjektiivsest küljest pani D. Bocharov kuriteo toime otsese tahtlusega: ta oli teadlik, et tegemist on narkootilise ainega, et seda on suures koguses ning et tal puudub luba aine käitlemiseks, kuid vaatamata sellele otsustas ta aine omandada ja tuua selle Venemaalt Eestisse.
2. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. 11.

§ 184

lg 2 p 2 järgi on karistusena ette nähtud kolme- kuni viieteistaastane vangistus. Sanktsioonivahemiku keskmine määr on seega üheksa aastat. 12. D. Bocharovi süü suurust hinnates tuleb arvestada järgmisi asjaolusid. Ta pani toime ohtliku rahvatervisevastase süüteo, tehes seda otsese tahtlusega. Samas täitis tema tegevus vaid ühe

§ 184lg-s 2 sätestatud kahest kvalifitseerivast tunnusest (korduvus).

Alfa-PVP on äärmiselt ohtlik uimasti ning D. Bocharovi poolt käideldud ainekogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks rohkem kui tuhandele inimesele. Samas vähendab süüd see, et aine omandas D. Bocharov enda tarbeks ja ta ei ohustanud oma teoga teisi isikuid. Oluline on seegi, et käitlemine oli lühiajaline ning tegemist oli ühe episoodiga. 13. Karistust kergendab

§ 57lg 1 p 3 kohaselt see, et D.

Bocharov tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi, andis selle kohta ennast süüstavaid ütlusi ja ta kahetseb tehtut. Kergema karistuse mõistmise kasuks räägivad ka asjaolud, et D. Bocharovil on olemas töökoht ja sissetulek (maksukohustuslaste registri väljatrüki kohaselt oli talle 2022. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 6071 eurot) ning enda sõnul soovib ta narkootiliste ainete sõltuvusest vabaneda. Kuigi kaitsja leidis, et 3

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3-aastase vangistusega, mis jäeti

§ 74alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Kohtuotsus jõustus

1. märtsil
2. Kuna praeguse menetluse aluseks oleva kuriteo pani D. Bocharov toime katseajal, siis järelikult ei avaldanud varasem karistus talle soovitud mõju. Lisaks on D. Bocharovit Viru Maakohtu
3. juuni 2023 otsusega asjas nr 1-212223 karistatud

§ 184

lg 2 p 1 järgi 3 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega, mis liideti

§ 65lg 1 ning § 64 lg 1 alusel temale Harju Maakohtu 14.

veebruari 2023 otsusega mõistetud karistusega. Üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõisteti D. Bocharovile liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust, mille hulka arvati

§ 68lg 1 alusel tema 3.

novembril 2020 eelvangistuses viibitud päev ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Otsus jõustus

1. septembril
3. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et D. Bocharovit tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase ehk 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
4. Kuigi D. Bocharov pani praeguse menetluse aluseks oleva kuriteo toime temale Harju Maakohtu
5. veebruari 2023 otsusega määratud katseajal, ei ole talle võimalik mõista liitkaristust

§ 65lg 2 alusel, nagu taotles prokurör.

Seda põhjusel, et D. Bocharovile Harju Maakohtu

1. veebruari 2023 otsusega mõistetud vangistus on liidetud juba temale Viru Maakohtu
2. juuni 2023 otsusega mõistetud vangistusega ning seega puudub üks

§ 65lg 2 kohaldamiseks tarvilik liidetav.

Kuna

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine ei ole võimalik ning praeguse menetluse aluseks oleva kuriteo pani D. Bocharov toime enne Viru Maakohtu 2. juuni 2023 otsuse kuulutamist, siis tuleb talle liitkaristus mõista

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel.

17.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga. Kohus peab põhjendatuks mõista D. Bocharovile liitkaristus üksikkaristustest raskema suurendamise teel. Toimepandud kuriteod on nendeks teguriteks, mis mõjutavad süüdistatava süü suurust ja põhjendavad liitkaristuse moodustamisel asperatsioonipõhimõtte rakendamist. Kohus suurendab liitkaristust sedavõrd, kuni see vastab D. Bocharovi süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Seejuures tuleb arvestada, et D. Bocharovit on kahel korral kriminaalkorras karistatud ning ta on pannud toime samalaadsed rahvatervisevastased esimese astme kuriteod. Uue kuriteo pani D. Bocharov toime Harju Maakohtu 14. veebruari 2023 otsusega määratud katseajal, kusjuures selle otsusega mõisteti talle karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Ka Viru Maakohtu 2. juuni 2023 otsusega mõisteti D. Bocharovile liitkaristus tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning temale praeguses asjas

§ 184lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus jääb sanktsiooni alammäära lähedale.

Neil asjaoludel peab kohus põhjendatuks mõista D. Bocharovile liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Sellest liitkaristusest tuleb maha arvata Viru Maakohtu 2. juuni 2023 otsuse kohaselt

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka arvatud 1 eelvangistuspäev ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 6 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. 4

§ 68

lg 1 alusel tema karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest

1. veebruaril
2. Kuna vahistamise alus ei ole ka ära langenud ning tõkendi jätkuv kohaldamine tagab kohtuotsuse täitmist, siis jääb D. Bocharovi suhtes kohaldatud vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.
3. Kuigi Viru Vangla tegi ettepaneku kaaluda D. Bocharovi suhtes

§ 54

lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist, siis kohus seda põhjendatuks ei pea. Apellatsioon

1. Maakohtu otsuse peale esitas D. Bocharov apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsus temale mõistetud karistuse osas ja mõista talle kergem karistus. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Arvestades viimast kuritegu ja võrreldes varasemalt toime pandud tegude eest Viru Maakohtu
2. juuni 2023 otsusega mõistetud liitkaristust on D. Bocharovile mõistetud liitkaristus liialt range: see ei ole proportsioonis tema poolt toime pandud kuritegudega. Kohus põhjendas liitkaristuse määra sellega, et D. Bocharovit on varem kahel korral karistatud ja et viimase kuriteo pani ta toime katseajal. Kui kõiki kolme D. Bocharovi kriminaalasja oleks aga menetletud ühes asjas, siis ei saaks kohus praegu eeltoodud argumente esitada. D. Bocharov tegi uurimisorganitega tihedat koostööd ning riigi ressursside ja menetlejate aja kokkuhoiu eesmärgil läks eelmistes kriminaalasjades kokkuleppele, ei soovinud asjade venimist, kohtute koormamist üldmenetlustega jne. Kahjuks ei selgitatud talle kriminaalasjade ühendamise võimalusi, mis oleks toonud talle praegusega võrreldes kergema karistuse. Õiglaseks peab D. Bocharov maksimaalselt 4,5 aasta pikkust liitkaristust. Vastus apellatsioonile
3. Prokuratuuri esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja kaebus on vaja jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja üldjuhul apellatsiooni piires. Praegu ei ole vaidlust selle üle, et D. Bocharov pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgse kuriteo.

Vaidlust ei ole ka D. Bocharovile selle kuriteo eest mõistetud karistuse osas. Kuna ringkonnakohus leiab, et D. Bocharovile etteheidetav tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning talle selle eest mõistetud miinimumilähedane karistus ei ole liiga raske, siis kohtukolleegium neil küsimustel ei peatu. Vaidlus on D. Bocharovile mõistetud liitkaristuse osas, mida D. Bocharov peab liialt rangeks. 23. Ringkonnakohtu meelest maakohus eksis – seda aga mitte D. Bocharovile kahjulikus, vaid hoopiski kasulikus suunas. Esimese astme kohus mõistis D. Bocharovile karistuse

§ 65lg 1 alusel: ta suurendas D.

Bocharovile praegu mõistetud 3 aasta ja 6 kuu pikkust karistust osaliselt D. Bocharovile varem mõistetud 3 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse võrra – saades liitkaristuseks 6 aasta ja 6 kuu pikkuse karistuse. Tegelikult oleks maakohus pidanud D. 5

§ 65lg 2 alusel, st üksikkaristused oleks pidanud liitma täies mahus ehk D.

Bocharovile oleks pidanud mõistma 6 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse. Nimelt ei saa maakohtuga nõustuda selles, et

§ 65lg 2 järgse (täismahus) liitmise välistas tõsiasi, et D.

Bocharovile juba mõisteti pärast praeguse menetluse esemeks olevat kuritegu (

1. veebruar 2023) liitkaristus – seda
2. juunil
4. D. Bocharov on pannud toime kolm kuritegu: 1)
5. aastal, 2)
6. aasta sügisest kuni
7. aasta märtsini ja 3)
8. veebruaril
9. Nende kuritegude eest on D. Bocharovile mõistetud karistused kolme otsusega: 1)
10. veebruaril 2023 tema II kuriteo eest, 2)
11. juunil 2023 tema I kuriteo eest ja (

§ 65lg 1 järgne) liitkaristus tema I ning II kuriteo eest ja 3) 15.

septembril 2023 (käesolevas asjas) tema III kuriteo eest ning (jällegi

§ 65

lg 1 järgne) liitkaristus tema I, II ja III kuriteo eest.

§ 65

lg 2 kohaselt tuleb üksikkaristused täies mahus liita siis, kui „süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo“. Praegu nii oligi: oma III kuriteo pani D. Bocharov toime

1. veebruaril 2023 ehk pärast
2. veebruaril 2023 toimunud kohtuotsuse kuulutamist. Niisugust järeldust ei muuda see, et pärast
3. veebruari 2023 mõisteti D. Bocharovile
4. juunil 2023 liitkaristus, mille üheks komponendiks oli ka karistus, mis mõisteti D. Bocharovile
5. veebruaril 2023 kuulutatud otsusega. Selle
6. juuni 2023 liitkaristuse tõttu ei kadunud ära karistus, mis oli D. Bocharovile mõistetud
7. veebruaril
8. Niisiis pole õige kõneleda

§ 65lg 2 jaoks tarviliku ühe liidetava puudumisest – nagu teeb maakohus.

Lisaks sellele, et niisugust liitmist ei välista seaduse grammatiline tõlgendamine, oleks nõnda talitamine ka ebaloogiline. Kujutagem ette, et kaks inimest (A ja B) panevad pärast kohtuotsuse kuulutamist toime kuriteod. A aga on millalgi varem pannud toime veel ühe kuriteo (seega on ta sooritanud kokku kolm kuritegu) – B aga mitte (st tema ongi pannud toime „vaid“ kaks kuritegu). Oleks ebaõiglane, kui A-sse suhtutaks B-st leebemalt (võimaldades ka üksnes osalist karistuste liitmist) – lõppastmes tänu sellele, et tema on sooritanud rohkem kuritegusid kui B. 25. Eelöeldu ei võimalda siiski maakohtu otsust tühistada. Nimelt tuleneb KrMS §-st 340 raskendamiskeelu põhimõte: süüdistatava enda kaebuse alusel ei tohi tema olukorda halvendada, sh mõista talle maakohtu mõistetust raskemat karistust. Küll aga võimaldab ülal öeldu jätta apellatsioonis esitatud argumentidele vastamata: kehtiv õigus – st diskretsiooniõigust mitte ette nägev

§ 65lg 2 – ei võimalda D.

Bocharovi liitkaristust mitte ühegi argumendi alusel kergendada.

1. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. septembri 2023 otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6