MS § 426, § 432 kohus määras: jätta vabastamata R.F (isikukood XXX) Viru Maakohtu 22.08.
järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja mõisteti karistuseks 8 kuud 27 päeva vangistust.
alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 534 tundi tegemise tähtajaga 15 kuud.
Tartu Maakohtu 09.03.
lg 2 p 2 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel loeti kergem karistus katuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 kuud 27 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 6 kuud 3 päeva vangistust.
alusel määrati, et karistus jäetakse 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja tingimisi kohaldamata, määrates, et katseajal tuleb järgida
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2,4 alusel kohustati R.F katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning omandama 2009/2010. õppeaastal üldhariduse; 2) 15.08.2012. a Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu 3 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus R.F-i kinnipidamisest, s.o 06.02.2012. a; 3) 02.10.2012. a Harju Maakohtu poolt
lg 3 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, § 414 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistus- 9 kuud 3 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, millest arvati maha eelmise otsusega ära kantud karistus, s.o 7 kuud 26 päeva vangistust, kandmisele jäi 1 aasta 8 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 02.10.
1,
lg 2 p 4 ja
Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et R.F-i vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Korduvalt kriminaalkorras karistatud R.F kannab käesolevat kolmandat reaalset vangistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varem on teda karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Võrreldes varasemaga puudub käesoleva kuriteo puhul majandusliku kasu komponent. 2 Positiivne on, et R.F on vabanemisel olemas elukoht ning toetav sotsiaalvõrgustik. Tal on võimalik elama asuda vanemate juurde XXXX. Tegemist on küll 1-toalise ahiküttega üürikorteriga, kus elamistingimused on kitsad, kuid siiski on tegemist püsiva elukohaga. Korteris elavad R.F-i vanemad. Vanemad on nõus R.F vabanemisel igakülgselt toetama. Lisaks vanematele kuuluvad tema lähivõrgustikku ka elukaaslane ning õed-vennad. Negatiivne on, et lisaks toetavatele lähedastele kuuluvad R.F-i tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Vabanedes puudub varem elektritehnikuna, päevakarjasena, talitajana ja plekk-katuste paigaldajana töötanud R.F garanteeritud töökoht. OÜ XXXX, kus R.F enne vangistust abitöölisena töötas, on küll avaldanud valmisolekut talle töö pakkumiseks, kuid seda ainult juhul, kui neil peaks R.F-i vabanemise hetkel tööd olema ja R.F sooviks tööle asuda. Garantiikirja ettevõte väljastanud ei ole. Kindla töökoha ja püsiva sissetuleku puudumist tuleb aga varem varavastaseid kuritegusid toime pannud R.F-i puhul pidada riskifaktoriks isegi hoolimata vanematelt saadavast võimalikust materiaalsest toest. Vabaduses kuritarvitas R.F alkoholi. Samuti kannab ta käesolevat karistust, nagu juba mainitud, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Alkoholijoobes olles muutub tema käitumine agressiivseks. R.F küll tunnistab sõltuvust ja on motiveeritud sõltuvusest vabanema, kuid varem see tal õnnestunud ei ole: hoolimata varasema vangistuse ajal läbitud „Eluviisitreeningust“ ei pannud see teda alkoholi tarvitamisest hoiduma. Alkoholi tarvitamine päädis käesoleva kuriteo toimepanemisega. Samuti on olemas andmed, et R.F on varem pika aja vältel iganädalaselt kanepit tarvitanud. Veel on ta tarvitanud ecstasyt ning süstinud vahelduva eduga 3-4 korda nädalas amfetamiini. Enne eelmist vangistust tarvitas ta väidetavalt narkootikume paar korda kuus. R.F ei ole enda sõltuvust narkootikumidest tunnistanud- ta tunnistab vaid alkoholsõltuvust. Samas on tal vangistuses diagnoositud XXXX. Ta on varem viibinud ka XXXX. Hoolimata sellest, et R.F ei olnud enda sõnul enne käesolevat vangistust narkootikumidega probleeme, on tema sellekohase väite tõelevastavust keeruline hinnata. Seda seetõttu, et ta ei ole ka varem sõltuvust tunnistanud. Teiseks ei kao narkosõltuvus teadaolevalt kuskile, vaid seda on võimalik vaid kontrolli all hoida. Olukorras, kus isik aga sõltuvust ei tunnista ning probleemiga ei tegele, on tagasilanguse tõenäosus küllaltki suur. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta R.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 51%, s.t väga kõrgeks. Järelduseks, et R.F, kes on väidetavalt oma tegudest aru saanud ja neid kahetsenud, ei suuda vabaduses oma elu seaduskuulekalt jätkata, annab alust ka asjaolu, et tal on käesolevalt üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab selgelt, et R.F on ka range järelevalve tingimustes probleeme oma käitumise kontrollimisega ning kehtestatud korrale allumisega. Lisaks kuulutas Tartu Maakohus R.F-i osas lühimenetluses 31.08.2016. a süüdimõistva 1 kohtuotsuse, millega tunnistas R.F-i süüdi
, 199 lg 2 p 4, 263 lg 1 p 1 järgi, mõistes R.F-ile lõplikuks liitkaristuseks
Otsus on jõustumata, kuivõrd süüdistatavate kaitsjad on esitanud apellatsioonteated. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja sageli impulsiivselt tegutseva ning oma käitumise tagajärgedele mitte mõtleva R.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.